Võru maavanem tahab luua Võrumaale 1000 uut
töökohta. Peterburis on tänavu Võru maakonna sõprusaasta.
7. veebruar 2014
28. jaanuar 2014
Korralik Vene Lütseum aitaks noori, aga selline kool tuleb alles luua
Korralik Vene lütseum eesti õppekavaga oleks parim
lahendus
Hea
keelteoskus on alati abiks, nii insenerile, arstile kui kaupmehele. IRL toetab
vene keele ja kultuuri süvaõpet ühe võimalusena, mis meie haridusmaastikku
peaks rikastama.
15. jaanuar 2014
Laste vaesus
Eile tutvustas Statistikaamet oma kogumikku "Laste heaolu" ja allpool vastus ajakirjaniku küsimusele, et mida lühidalt öeldes tuleks laste vaesuse vastu võitlemiseks ette võtta:
7. jaanuar 2014
Kellest peaks saama uus Euroopa Komisjoni volinik?
Iga liikmesriik nimetab ühe voliniku Euroopa Komisjoni viieks aastaks.
Esimene võimalus, mida riigid palju kasutavad ja ka Eesti on kasutanud, on väga kõrge poliitiku saatmine, lootuses head portfelli ehk teisisõnu head positsiooni saada. Endiste peaministritena võiksid sel juhul kõne alla tulla Juhan Parts ja ka Andrus Ansip, ehkki tema ju nagu pole veel endine. Teine lähenemine, mida ka kasutatakse, eriti väiksemate riikide puhul, on nimetada volinikuks mõni Euroopa Liitu ja Brüsselit ülihästi tundev inimene. Nendena tuleksid kõne alla Kersti Kaljulaid, Matti Maasikas, Henrik Hololei. Muide, Olli Rehn sai just selle loogika alusel volinikuks (pole kunagi Soomes minister olnud ja vaid kord parlamendis) ja ta on praegu Euroopa võimsamaid mehi. Kolmanda aspektina ei saa jätta mainimata poliitilise perekonna, Euroopa taseme erakonna olulisust. EPP ehk konservatiivid, kuhu gruppi ka IRL kuulub, on suurim ja mõjukaim parlamendirühm Euroopas, seega oleks IRL’I ehk konservatiivi mõjuvõim suurim, järgneksid sotsiaaldemokraadid ja liberaalide (Reformierakond, Keskerakond) väljund oleks väikseim. Asi, mida ma aga Eesti-suguse riigi puhul igal juhul tahaksin vältida, on see, mida saavad endale lubada suuremad riigid, nimelt, et Brüsselisse saadetakse nii-ütleda "ära" keegi sisepoliitikas üle- või allajäänu. Seda kaheldava väärtusega luksust ei saa Eesti endale lubada.
Sellise vastuse saatsin ajakirjaniku küsimusele, mis kõlas täpselt nii: "Sellel aastal lõpevad EU-komissaari Siim Kallase volitused. Kes võiks järgmiseks komissaariks saada? Miks?"
Esimene võimalus, mida riigid palju kasutavad ja ka Eesti on kasutanud, on väga kõrge poliitiku saatmine, lootuses head portfelli ehk teisisõnu head positsiooni saada. Endiste peaministritena võiksid sel juhul kõne alla tulla Juhan Parts ja ka Andrus Ansip, ehkki tema ju nagu pole veel endine. Teine lähenemine, mida ka kasutatakse, eriti väiksemate riikide puhul, on nimetada volinikuks mõni Euroopa Liitu ja Brüsselit ülihästi tundev inimene. Nendena tuleksid kõne alla Kersti Kaljulaid, Matti Maasikas, Henrik Hololei. Muide, Olli Rehn sai just selle loogika alusel volinikuks (pole kunagi Soomes minister olnud ja vaid kord parlamendis) ja ta on praegu Euroopa võimsamaid mehi. Kolmanda aspektina ei saa jätta mainimata poliitilise perekonna, Euroopa taseme erakonna olulisust. EPP ehk konservatiivid, kuhu gruppi ka IRL kuulub, on suurim ja mõjukaim parlamendirühm Euroopas, seega oleks IRL’I ehk konservatiivi mõjuvõim suurim, järgneksid sotsiaaldemokraadid ja liberaalide (Reformierakond, Keskerakond) väljund oleks väikseim. Asi, mida ma aga Eesti-suguse riigi puhul igal juhul tahaksin vältida, on see, mida saavad endale lubada suuremad riigid, nimelt, et Brüsselisse saadetakse nii-ütleda "ära" keegi sisepoliitikas üle- või allajäänu. Seda kaheldava väärtusega luksust ei saa Eesti endale lubada.
Sellise vastuse saatsin ajakirjaniku küsimusele, mis kõlas täpselt nii: "Sellel aastal lõpevad EU-komissaari Siim Kallase volitused. Kes võiks järgmiseks komissaariks saada? Miks?"
11. oktoober 2013
BeebiBuum kolm viimast päeva!
Lastemuuseumis (Kotzebue 16, Tallinn) veel kolm viimast päeva võimalus vaadata näitust BeebiBuum! 13. oktoober ehk pühapäev viimast päeva lahti. Soovitan vaatama minna, ehk saab hea mõte ka aasta parimaks näituseks - museoloogilisest aspektist kirjutatud näitusesoovitus allpool.10. oktoober 2013
Küberturvalisuse resolutsioon, vastu võetud OSCE parlamentaarsel assambleel
Eesti on küberturvalisuse osas kõva tegija. Tudengid muudkui küsivad rahvusvahelises turvalisusarganisatsioonis tänavu vastuvõetud selleteemalise resolutsiooni teksti, mille Eesti esitas ja mida mul oli au ette kanda ja eduka läbihääletuseni viia. Järgnevalt resolutsioon, mis eesti keeles öelduna on suunised valitsustele ja parlamentidele.
6. oktoober 2013
Kolm konkreetset IRL lubadust Põhja-Tallinnas
1)
Uued ja/või uue kvaliteediga kooli- ja lasteaiakohad kodudele
jalutuskäigu kaugusel. Põhja-Tallinnas on mõlemast
puudus juba täna, lisaks on siia tulemas juba kehtestatud detailplaneeringutega
üle 20.000 uue inimese, menetluses on veel terve rida planeeringuid elanike
arvu kasvuks, ent täiendavaid kooli- ja lasteaiakohti pole Keskerakond ette
näinud. Eraldi tuleb töötada sellega, et koolid ning lasteaiad oleksid head ja
arendavad nii lastele kui seal töötavatele inimestele. Maksumus: rätsepatöö
põhimõttel, alustada saab olemasolevate haridushoonete remondiga ja
kohaldamisega vajadusele vastavaks. Näiteks olemasoleva Vana-Kalamaja tänaval
oleva Täiskasvanute gümnaasiumi saab liita Katleri tänaval tegutseva täiskasvanute
gümnaasiumiga ning koolihoones pärast põhjalikku remonti avada põhikoolikohad
vähemalt 700 lapsele. Kuna aastakümneid remondita seisnud hoonele pole isegi
mingisugustki kalkulatsiooni tehtud, siis on raske maksumust hinnata.
2)
Uued mugavad ning tervislikud sportimis- ja likumisvõimalused koduse
lähedal – Sõle 40 ehitame spordikompleksi koos ujula
ja staadioniga, suvisel ajal ujumiseks ja suplemiseks teeme korda juba
ajaloolise ujumispaigana Kalarand, teedeehitusel ja teederemondis jälgime, et jalakäijate
ja ratturite liikumine oleks mugav – näiteks et Põhja-Tallinna üks eeliseid,
pikk ja kaunis mereäär, kutsuks ka väljaehitatud teedega mõnusalt jalutama ning
rattaga sõitma (eriti Stroomi ranna, Pikakakari ranna, Kalaranna ja Paljassaare
suundadel ning nii, et juba olemasolevad teed oleksid teistega ka ühendatud). Ka uute tänavate projekteerimisel jälgime põhimõtet, et
tervislikult liikujal on eelistatud olukord, näiteks tuleb vastavalt üle
vaadata kogu senine Põhjaväila ehituskavand. Maksumus: Spordikeskuse
arhitektuuriideekonkurss on toimunud, linn jäi toppama arendusega. Praegu
planeeritud administratiivhoone asemele samas kompleksis kaalume
lastehoiuvõimaluste ja eakate päevakeskuse loomist lisaks noortekeskusele ning
ökonoomset teeninduskeskust. Kokku maksumus hinnanguliselt 16 mln eurot;
teedeehitusel saab sama katendi mahu puhul saavutada hea ja läbimõeldud
projekteerimise korral oluliselt paremad tulemused (st täiendavat kulu pole,
täiendav tulu on), rannaalade pughastamisel saab edukalt kasutada Euroopa Liidu
vahendeid, praegu pole linnavõimul selleks isegi mitte soovi olnud. Teede
projekteerimise maksumus ei sõltu samuti sellest, kui laiad lõpuks kõnniteed
tehakse ja kas nende ääres pinke on või mitte.
3)
Kultuuri- ja ajaveetmise võimalused konkreetselt paremaks: nii Tallinna Linnahall, Kopli liinid, Kultuurikatel kui ka näiteks
Kopli poolsaare loodusalad on kõik praegu juhuste räsida jäetud. Linnahalli ja
Kopli liinide investeeringute leidmisel on abi korruptsioonivabast
linnajuhtimisest, et tekitada investorites nii vajalikku usaldust, ja
Kultuurikatel vajab konkreetselt rahalist tuge, mis lubati sellele hoonele ju
juba 2011 aasta Euroopa Kultuuripealinna puhuks. Paar aastat on möödas,
konkreetsete arvutuste jaoks tuleb maha istuda koos sealsete tegijatega, kes on
juba pakkunud mitmeid erinevaid alternatiive tulemusteni jõudmiseks, oleks vaid
kaasamõtlejaid linnavõimugi poolelt! Paljassaare ajaveetmise arenduste jaoks on
vajalik vabaneda haisust, mida tekitab reoveejäätmete kompostimine (selleks on
ette nähtud juba piisavad rahad järgmises EL finantsperioodis), rajada
ligipääsuteid ning koostöös keskkonnakaitsjatega teha piirkonnale konkreetne
arendusplaan.
Kogu Tallinna kava leiad SIIT.
Kogu Tallinna kava leiad SIIT.
8. september 2013
Mis muutub muuseumikülastajale?
Juulis
jõustus täiesti uus muuseumiseadus,
eelmine pärines 20 aasta tagusest ajast.
Vaatame, mis ja miks muutus muuseumide
külastajate jaoks. Muuseumiseadus kehtib kõikidele riigimuuseumidele ja
muuseumidele, mis soovivad riigilt toetust, ent loodetavasti järgivad häid
eeskujusid ka näiteks era- ja kohalikud muuseumid. Tegemist on ühe kõige
kaasaegsema muuseumiseadusega maailmas, ja seda ikka sisu ning eesmärke, mitte värsket
jõustumiskuupäeva arvestades. Eriline tänu kuulub selle eest aktiivselt
kaasalöönud muuseumitöötajaile.
![]() |
| 2-aastane Helmi naudib Pärnu muuseumi |
6. september 2013
Ennetähtaegselt pensionile
Sain küsimuse selle kohta, kas tuleks muuta midagi ennetähtaegselt pensionile minemise seadusandluses, kas see on üleüldse õiglane ja arvasin vastuseks nõnda:
4. september 2013
Vanemahüvitis muutub inimlikumaks, aga pikk tee veel minna
Kes ütles, et poliitikas midagi ei muutu ja et kõik kodanikuinitsiatiiv on mõttetu? Allpool mu avaldus Sotsiaalministeeriumile 16. detsembrist aastast 2006. Ja nüüd on juba ja tõesti hakatudki reageerima (noh, Riigikohus selle paragrahvi Põhiseadusevastaseks kuulutamisega aitas ka veidi kaasa), muudatuseelnõu juba Riigikogu poole teel. Täna kirjutaksin sellist avaldust juba oluliselt teadlikumalt, ent kuna kiri on niikuinii avalik, siis olgu ta ka siinkohal eelseisvatesse vanemahüvitise teemalistesse debatiidesse lisatud. Aastast 2006. Muide, vastuseks tuli tookord, et noortel emadel ongi ette nähtud töötamine sel perioodil ilma töö eest tasu saamata.
Tellimine:
Postitused (Atom)
