Eesti koolide erinevused on väikseimad

Eesti hariduse rekordiliselt hea positsioon koolide väheses omavahelises erinevuses paneb küsima: mida tuleks hariduses HOIDA, et mitte KAOTADA seda head, mis meil on?

Lastel pole aega

Tiina Kangrol on täielik õigus olla pahane (PM29.01 “Meil on aega veel”) – ta on lugenud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduseeelnõu ehk muudatusettepanekuid seadusepügalatesse, mille valitsus on saatnud parlamendile arutamiseks. 

Uuendused Soome lastekaitseseaduses

1. jaanuarist jõustusid põhjanaabrite lastekaitseseaduse kolme suuremat muudatust, mis tasuks ka Eestis üle võtta. Uue lastekaitseseaduse tegemine on nimelt meilgi parasjagu käsil. Väga ääriveeri on need teemad ka meie seadustes olemas, erinevused on põhjalikkuses ja ulatuses.

Pensionitõusust ja invaliidsuspensioni tõusust

Tulevased pensionärid
põlevkivikaevanduses

Sain ettepaneku, et invaliidsuspension võiks tõusta kiiremini kui muud pensionid. Vastasin nõnda:

Palgalõhe väheneb, aga vaesus kasvab

Äsja sai valmis Euroopa Liidu tööturu viimase kvartali analüüs - sooline palgalõhe on vähenenud, aga vaesus kasvanud. 

Lasteaia kohatasu ei tohiks tõusta automaatselt

Lapsevanemate poolt makstav lasteaia kohatasu ülemmäär on Eestis seotud riiklikult kehtestatava palga alammääraga selle eesmärgiga, et kohatasu ei tohi olla perekonnale liialt koormav. Lasteaed peab olema lapsele ligipääsetav: lapsel peab olema lasteaias koht alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest juhul, kui pere seda kohta soovib ning tasu lasteaias käimise eest ei tohi olla nii suur, et see võiks takistuseks saada aushariduse ehk teisisõnu põhikooli-eelse hariduse omandamisel. 

Millest sõltub vere värskus?

Sain päringu ajakirjandustudengilt, kes soovis leida optimaalset arvu oma uurimistööle teemal - „Kui suure osa igast uuest parlamendikoosseisust peaks moodustama uued, seni parlamenti mitte kuulunud, liikmed?“ 

Moekas muinsuskaitse

2013. aasta on Eestis kultuuripärandi aasta ja 12. detsembril tähistab Eesti Muinsuskaitse Selts auesimees Trivimi Velliste eestvõttel oma tegevuse 25. aastapäeva. Alustame kõige selle tähistamist sellest, millised muinsuskaitse trendid ja suunad parasjagu maailmas moes on – või kui soovite, siis milline diskursus parasjagu domineerib*.

Mitu erinevat perekonda Sul on?

Perekonda on iga Eesti seadus isemoodi määratlenud, nõndaviisi võib vabalt juhtuda, et ühe seaduse järgi on inimesel üks perekond, teise järgi kuuluvad perekonda hoopis teised liikmed ja inimese enda ettekujutus võib olla hoopis kolmas nimekiri. Perekonna õiguslik määratlus Eestis puudub, seda mõistet kasutatakse väga erineva sisutäitega.

Jõudu rahvuringhäälingu sõnaseppadele!

Sõna on tugev relv ja Igor Gräzinil on õigus, kui ta Eesti Rahvusringhäälingule võtab vaevaks seda meelde tuletada.