14. jaanuar 2013

Lasteaia kohatasu ei tohiks tõusta automaatselt


Lapsevanemate poolt makstav lasteaia kohatasu ülemmäär on Eestis seotud riiklikult kehtestatava palga alammääraga selle eesmärgiga, et kohatasu ei tohi olla perekonnale liialt koormav. Lasteaed peab olema lapsele ligipääsetav: lapsel peab olema lasteaias koht alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest juhul, kui pere seda kohta soovib ning tasu lasteaias käimise eest ei tohi olla nii suur, et see võiks takistuseks saada aushariduse ehk teisisõnu põhikooli-eelse hariduse omandamisel. 



Kuna alampalk 10. jaanuaril valitsuse istungil tõsteti, siis asetusid omavalitsused ja nendes omavalitsustes elavad perekonnad erinevatesse olukordadesse. Osad omavalitsused on nimelt määranud lasteaia kohatasu suuruse rahasummana, osad jällegi on pannud kirja oma otsusesse protsendi alampalgast. Ja nüüd on need viimased, täpsemalt taas osa sellistest omavalitsustest, püstitanud endale küsimuse, mida teha lasteaia kohatasuga, mis justkui automaatselt koos alampalgaga võiks või saaks tõusta. 

Tegelikult ei võiks tõusta automaatselt ja kohe selgitan, miks. Olen samal seisukohal, kui Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit, kes samuti ei pea õigeks näiteks Tallinnas kohatasu tõusu, eriti veel olukorras, kus mullu kohatasu märkimisväärselt tõusis (22,24 eurolt 30.74 euroni ja ujulatega lasteaedades veel enam).
Tuleb tähele panna, et 2013 eelarved on omavalitsustel ju juba koostatud ning seal on arvestatud seni kehtinud alampalgast tuleneva määraga, seega pole mingit põhjust sirutada kätt perede eelarvest suurema summa järele. Olulisem veel – seadusandja poolt pole mõeldud mitte alampalga ja lasteaia kohatasu automaatset omavahelist sõltuvust, vaid seos on antud indikatsioonina – kohatasu ei tohi olla lapsevanemale koormav, see tohib olla kõige väiksemast palgast kuni teatud osakaaluni. Täpsem koolieelse lasteasutuse seaduses antud sõnastus on selline (§ 27 lg 3): Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Tegemist on aastal 1999 vastuvõetud seadusepügalaga, mida ei ole muudetud. Seadusandja on andnud ülempiiri, mida kohalik omavalitsus võib vanemalt küsida. Igal juhul peab omavalitsuse kehtestatud kohatasu määr olema põhjendatud. Vanema osa on üks osa lasteasutuse tuluallikatest, seega võiks automaatse ja põhjendamata tõusu puhul tekkida olukord, kus vanemate osa automaatsel suurenemisel kohaliku omavalitsue osa selle võrra väheneb või on lasteasutus seni olnud alarahastatud? Sellisel juhul tekib küsimus, miks omavalitsus on seni hoidnud lasteaeda alarahastatuna ja miks otsustatakse täiendav summa võtta just lapsevanema taskust, ent mitte katta seda solidaarselt linna- või valla eelarvest?

Vanema osaluse tõusu põhjendus  ei saa olla, et  tulenevalt alammäära tõusust paraneb vanemate majanduslik olukord – sest see kehtib vaid väikese osa vanemate kohta. Pigem peaksid põhjendused lähtuma kulupõhisusest, mis võib tähendada omakorda seda, et ka iga järgnev vanema poolt makstava tasu tõus ei ole tegelikult piisav. Unustada ei tohi ka asjaolu, et seadusandja on selgelt jätnud lapse koolieelse perioodi pigem kohalike omavalitsuste ja vanemate ja kanda.

Kohalikul omavalitsusel on õigus arvestada vanema osaluse kehtestamisel vanema majanduslikku olukorda ja näiteks Tallinn on ka seda teinud. Seadus § 27 lg 4: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

Lisan siia info mõttes ka asjassepuutuva väljavõtte Tallinna linna kehtivast määrusest:

Tallinna määruse redaktsioon: 
Tvk m 15.12.2011 nr 41, jõustumine 01.01.2012

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS


Tallinn
23. veebruar 2006 nr 9


Koolieelsete munitsipaallasteasutuste muude kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine



Määrus kehtestatakse Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 4 alusel.





§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib koolieelsetes munitsipaallasteasutustes (edaspidi lasteasutus) muude kulude (majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude) vanemate poolt kaetava osa (edaspidi vanema osa) määra kehtestamist.
§ 2. Vanema osa määra suurus
(1)Vanema osa määraks ühes kuus ühe lapse kohta on summa, mis moodustab 10,6% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Ujulaga lasteasutustes on perioodil, mil laps ujulat kasutab (ujumisõpe, ujumine), vanema osa määraks ühes kuus summa, mis moodustab 12% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus.
(Tvk m 15.12.2011 nr 41, jõustumine 01.01.2012)
(2) Vanema osa arvestusliku määra suurus tehakse vanemale või teda asendavale isikule (edaspidi vanem) teatavaks Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nädala jooksul peale Vabariigi Valitsuse poolt palga alammäära kehtestamist lasteasutuste kaudu.
§ 4. Vanema osast vabastamine
(1) Juhul, kui vanemal ei ole võimalik täies ulatuses vanema osa maksta, peab ta esitama vastavasisulise avalduse lasteasutusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise õigus on vanematel, kui lapse ja tema vanema(te) elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast.
(3) Lasteasutuse juhatajal on õigus vanema osa maksmisest osaliselt kuni 80% ulatuses vabastada vanem, kelle avalduses esitatud andmete õigsust on kirjalikult kinnitanud elukohajärgne linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar