Lapsevanemate
poolt makstav lasteaia kohatasu ülemmäär on Eestis seotud riiklikult
kehtestatava palga alammääraga selle eesmärgiga, et kohatasu ei tohi olla
perekonnale liialt koormav. Lasteaed peab olema lapsele ligipääsetav: lapsel
peab olema lasteaias koht alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest juhul, kui
pere seda kohta soovib ning tasu lasteaias käimise eest ei tohi olla nii suur,
et see võiks takistuseks saada aushariduse ehk teisisõnu põhikooli-eelse
hariduse omandamisel.
Kuna
alampalk 10. jaanuaril valitsuse istungil tõsteti, siis asetusid omavalitsused
ja nendes omavalitsustes elavad perekonnad erinevatesse olukordadesse. Osad
omavalitsused on nimelt määranud lasteaia kohatasu suuruse rahasummana, osad
jällegi on pannud kirja oma otsusesse protsendi alampalgast. Ja nüüd on need
viimased, täpsemalt taas osa sellistest omavalitsustest, püstitanud endale
küsimuse, mida teha lasteaia kohatasuga, mis justkui automaatselt koos alampalgaga võiks või saaks tõusta.
Tegelikult ei
võiks tõusta automaatselt ja kohe selgitan, miks. Olen samal seisukohal, kui Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit, kes samuti ei pea õigeks näiteks Tallinnas kohatasu tõusu, eriti veel olukorras, kus mullu kohatasu märkimisväärselt tõusis (22,24 eurolt 30.74 euroni ja ujulatega lasteaedades veel enam).
Tuleb tähele
panna, et 2013 eelarved on omavalitsustel ju juba koostatud ning seal on
arvestatud seni kehtinud alampalgast tuleneva määraga, seega pole mingit
põhjust sirutada kätt perede eelarvest suurema summa järele. Olulisem veel –
seadusandja poolt pole mõeldud mitte alampalga ja lasteaia kohatasu automaatset
omavahelist sõltuvust, vaid seos on antud indikatsioonina – kohatasu ei tohi
olla lapsevanemale koormav, see tohib olla kõige väiksemast palgast kuni teatud
osakaaluni. Täpsem koolieelse lasteasutuse seaduses antud sõnastus on selline (§
27 lg 3): Muude kulude (lasteasutuse
majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud)
katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või
linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe
lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga
alammäärast.
Tegemist on
aastal 1999 vastuvõetud seadusepügalaga, mida ei ole muudetud. Seadusandja on
andnud ülempiiri, mida kohalik omavalitsus võib vanemalt küsida. Igal juhul
peab omavalitsuse kehtestatud kohatasu määr olema põhjendatud. Vanema osa on
üks osa lasteasutuse tuluallikatest, seega võiks automaatse ja põhjendamata
tõusu puhul tekkida olukord, kus vanemate osa automaatsel suurenemisel kohaliku
omavalitsue osa selle võrra väheneb või on lasteasutus seni olnud
alarahastatud? Sellisel juhul tekib küsimus, miks omavalitsus on seni hoidnud
lasteaeda alarahastatuna ja miks otsustatakse täiendav summa võtta just
lapsevanema taskust, ent mitte katta seda solidaarselt linna- või valla
eelarvest?
Vanema
osaluse tõusu põhjendus ei saa olla, et tulenevalt alammäära
tõusust paraneb vanemate majanduslik olukord – sest see kehtib vaid väikese osa
vanemate kohta. Pigem peaksid põhjendused lähtuma kulupõhisusest, mis võib
tähendada omakorda seda, et ka iga järgnev vanema poolt makstava tasu tõus ei
ole tegelikult piisav. Unustada ei tohi ka asjaolu, et seadusandja on selgelt
jätnud lapse koolieelse perioodi pigem kohalike omavalitsuste ja vanemate ja
kanda.
Kohalikul
omavalitsusel on õigus arvestada vanema osaluse kehtestamisel vanema
majanduslikku olukorda ja näiteks Tallinn on ka seda teinud. Seadus § 27 lg 4: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu
vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse
vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.
Lisan siia info mõttes ka asjassepuutuva väljavõtte Tallinna linna kehtivast määrusest:
Tallinna
määruse redaktsioon:
Tvk m
15.12.2011 nr 41, jõustumine 01.01.2012
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
|
||
MÄÄRUS
|
||
Tallinn
|
23. veebruar 2006 nr 9
|
|
Koolieelsete munitsipaallasteasutuste muude kulude vanemate poolt kaetava
osa määra kehtestamine
|
||
Määrus kehtestatakse Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 4 alusel.
|
||
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib koolieelsetes munitsipaallasteasutustes
(edaspidi lasteasutus) muude kulude (majandamiskulude, personali töötasu ja
sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude) vanemate poolt kaetava osa (edaspidi
vanema osa) määra kehtestamist.
§ 2. Vanema osa määra suurus
(1)Vanema osa määraks ühes kuus ühe lapse kohta on summa, mis moodustab
10,6% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Ujulaga
lasteasutustes on perioodil, mil laps ujulat kasutab (ujumisõpe, ujumine),
vanema osa määraks ühes kuus summa, mis moodustab 12% Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäärast kuus.
(Tvk m 15.12.2011 nr 41, jõustumine 01.01.2012)
(2) Vanema osa arvestusliku määra suurus tehakse vanemale või teda
asendavale isikule (edaspidi vanem) teatavaks Tallinna Haridusameti juhataja
käskkirjaga nädala jooksul peale Vabariigi Valitsuse poolt palga alammäära
kehtestamist lasteasutuste kaudu.
§ 4.
Vanema osast vabastamine
(1) Juhul,
kui vanemal ei ole võimalik täies ulatuses vanema osa maksta, peab ta esitama
vastavasisulise avalduse lasteasutusele.
(2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise õigus on vanematel,
kui lapse ja tema vanema(te) elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud
Tallinna linn ja kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on
väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem
kui 80% kehtivast palga alammäärast.
(3)
Lasteasutuse juhatajal on õigus vanema osa maksmisest osaliselt kuni 80%
ulatuses vabastada vanem, kelle avalduses esitatud andmete õigsust on
kirjalikult kinnitanud elukohajärgne linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande
osakond.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar