Kõne Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel Euroopa Rahvapartei grupi nimel kodakondsuse jagamist puudutava raporti kohta, kus kõikidest Euroopa Nõukogu liikmesriikidest tuuakse kodakondsuspoliitika vigasuse poolest esile miskipärast sellist huvitavat nelikut nagu Eesti, Läti, Ukraina ja Venemaa. Vigaderohke raport on inimlikult väga olulise teema demagoogiliste võtetega osaliselt täiesti pea peale pööranud ja sellele osundamisele mu kõne ka tugineb. Raporti koostajaks, üllatus! - Läti üsna venemeelse partei Boriss Cilevics, juhtumisi on tema raport ka ta peamiselt Läti venekeelsele valijale suunatud valimispropaganda osaks Europarlamendi valimistel (vrdl Stalnuhhin).
9. aprill 2014
Kõne ENPA Ukraina raporti arutelul
Minu kõne tekst Ukraina praeguse olukorra raporti (koostajad Mailis Reps, liberaalide grupist ja Marietta de Pourbaix-Lundin, konservatiivide-kristlike demokraatide grupist) arutelul Euroopa Nõukogu parlamentaalsel assambleel, Strasbourg 09.04.2014
Speech for supporting the report by Ms Mailis Reps (ALDE) and Ms Marietta de Pourbaix-Lundin on the recent developments in Ukraine: threats to the functioning of democratic institutions.
4. märts 2014
Valitsus astub tagasi. Uus valitsus?
Küsiti tänase valitsuse tagasiastumise kohta, saatsin sellise vastuse:
18. veebruar 2014
Kes valvab lasteaialapse tervise järele?
Osades lasteaedades on ja osades pole tööl tervishoiutöötajat. Kuidas saab lapsevanem kindel olla, et tema lapse tervise eest on parimal viisil hoolt kantud?
14. veebruar 2014
Korteriühistute uue seaduse kohta küsimusi-vastuseid
Uue korteriühistuseaduse kohta (menetlus ja materjalid siin) esitasin rea headelt inimestelt kogunenud ettepanekuid. Need mured on siin antud koos lühikese kokkuvõttega (sinise värviga tekst) õiguskomisjonist, et miks arvestati või miks mitte, või kuidas sellist olukorda praktikas lahendada saaks ehk tuleks.
10. veebruar 2014
Kas, kes ja millal peaks boikoteerima olümpiamänge?
Väga
kulukad taliolümpiamängud Sotshis on juba asukoha mõttes poliitiline
manifestatsioon.
7. veebruar 2014
1000 töökohta Võrumaale
Võru maavanem tahab luua Võrumaale 1000 uut
töökohta. Peterburis on tänavu Võru maakonna sõprusaasta.
28. jaanuar 2014
Korralik Vene Lütseum aitaks noori, aga selline kool tuleb alles luua
Korralik Vene lütseum eesti õppekavaga oleks parim
lahendus
Hea
keelteoskus on alati abiks, nii insenerile, arstile kui kaupmehele. IRL toetab
vene keele ja kultuuri süvaõpet ühe võimalusena, mis meie haridusmaastikku
peaks rikastama.
15. jaanuar 2014
Laste vaesus
Eile tutvustas Statistikaamet oma kogumikku "Laste heaolu" ja allpool vastus ajakirjaniku küsimusele, et mida lühidalt öeldes tuleks laste vaesuse vastu võitlemiseks ette võtta:
7. jaanuar 2014
Kellest peaks saama uus Euroopa Komisjoni volinik?
Iga liikmesriik nimetab ühe voliniku Euroopa Komisjoni viieks aastaks.
Esimene võimalus, mida riigid palju kasutavad ja ka Eesti on kasutanud, on väga kõrge poliitiku saatmine, lootuses head portfelli ehk teisisõnu head positsiooni saada. Endiste peaministritena võiksid sel juhul kõne alla tulla Juhan Parts ja ka Andrus Ansip, ehkki tema ju nagu pole veel endine. Teine lähenemine, mida ka kasutatakse, eriti väiksemate riikide puhul, on nimetada volinikuks mõni Euroopa Liitu ja Brüsselit ülihästi tundev inimene. Nendena tuleksid kõne alla Kersti Kaljulaid, Matti Maasikas, Henrik Hololei. Muide, Olli Rehn sai just selle loogika alusel volinikuks (pole kunagi Soomes minister olnud ja vaid kord parlamendis) ja ta on praegu Euroopa võimsamaid mehi. Kolmanda aspektina ei saa jätta mainimata poliitilise perekonna, Euroopa taseme erakonna olulisust. EPP ehk konservatiivid, kuhu gruppi ka IRL kuulub, on suurim ja mõjukaim parlamendirühm Euroopas, seega oleks IRL’I ehk konservatiivi mõjuvõim suurim, järgneksid sotsiaaldemokraadid ja liberaalide (Reformierakond, Keskerakond) väljund oleks väikseim. Asi, mida ma aga Eesti-suguse riigi puhul igal juhul tahaksin vältida, on see, mida saavad endale lubada suuremad riigid, nimelt, et Brüsselisse saadetakse nii-ütleda "ära" keegi sisepoliitikas üle- või allajäänu. Seda kaheldava väärtusega luksust ei saa Eesti endale lubada.
Sellise vastuse saatsin ajakirjaniku küsimusele, mis kõlas täpselt nii: "Sellel aastal lõpevad EU-komissaari Siim Kallase volitused. Kes võiks järgmiseks komissaariks saada? Miks?"
Esimene võimalus, mida riigid palju kasutavad ja ka Eesti on kasutanud, on väga kõrge poliitiku saatmine, lootuses head portfelli ehk teisisõnu head positsiooni saada. Endiste peaministritena võiksid sel juhul kõne alla tulla Juhan Parts ja ka Andrus Ansip, ehkki tema ju nagu pole veel endine. Teine lähenemine, mida ka kasutatakse, eriti väiksemate riikide puhul, on nimetada volinikuks mõni Euroopa Liitu ja Brüsselit ülihästi tundev inimene. Nendena tuleksid kõne alla Kersti Kaljulaid, Matti Maasikas, Henrik Hololei. Muide, Olli Rehn sai just selle loogika alusel volinikuks (pole kunagi Soomes minister olnud ja vaid kord parlamendis) ja ta on praegu Euroopa võimsamaid mehi. Kolmanda aspektina ei saa jätta mainimata poliitilise perekonna, Euroopa taseme erakonna olulisust. EPP ehk konservatiivid, kuhu gruppi ka IRL kuulub, on suurim ja mõjukaim parlamendirühm Euroopas, seega oleks IRL’I ehk konservatiivi mõjuvõim suurim, järgneksid sotsiaaldemokraadid ja liberaalide (Reformierakond, Keskerakond) väljund oleks väikseim. Asi, mida ma aga Eesti-suguse riigi puhul igal juhul tahaksin vältida, on see, mida saavad endale lubada suuremad riigid, nimelt, et Brüsselisse saadetakse nii-ütleda "ära" keegi sisepoliitikas üle- või allajäänu. Seda kaheldava väärtusega luksust ei saa Eesti endale lubada.
Sellise vastuse saatsin ajakirjaniku küsimusele, mis kõlas täpselt nii: "Sellel aastal lõpevad EU-komissaari Siim Kallase volitused. Kes võiks järgmiseks komissaariks saada? Miks?"
Tellimine:
Postitused (Atom)