Osades lasteaedades on ja osades pole tööl tervishoiutöötajat. Kuidas saab lapsevanem kindel olla, et tema lapse tervise eest on parimal viisil hoolt kantud?
MILLINE ON PRAEGUNE OLUKORD?
Esimene ja kõige tähtsam kontakt lapse ja perekonna jaoks on perearst ja pereõde. Perearstisüsteem jõustumisel on osad lasteaiad loobunud tervishoiutöötajast, ja osades lasteaedades on oma tervishoiutöötajat siiski vajalikuks peetud. On ju lapsepõlves areng kõige kiirem, ohud kõige suuremad ja samal ajal ka võimalused tervise edendamiseks kõige efektiivsemad ja kindlamad. Lasteaia tervishoiutöötaja märkab pidevalt lapsi jälgides asju, mida perearst ega vanem tarvitse näha, samal ajal võib asi olla korraldatud ka nii, et perearst või piirkonna pereõde on teatud regulaarsusega lasteaias kohapeal. Nõndaviisi ei pea regulaarseks ülevaatuseks pered arstile minema, arst või õde saavad aga lapsi neile loomulikus keskkonnas jälgida.
Eesti Hariduse Infosüsteemis koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötaja ametikoha kohta andmeid ei koguta, kuid ametikohad on loodud ligikaudu 25%-s koolieelsetes lasteasutustes (kohalike omavalitsuste küsitluse 2013. aasta andmed). Tervishoiutöötaja ülesandeid on ülevaatlikult kajastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel leiduvas juhendmaterjalis "Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele" lisas 2.3 erivajadustega laste arengu toetamine lk 91 - 95.
MIDA ÜTLEB SEADUS?
Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 20 alusel määrab lasteaia direktor lasteasutuse töötajate koosseisu, tuginedes haridus- ja teadusministri koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu määrusele, nii seaduses kui määruses on nimetatud ka tervishoiutöötajat. Määruse punkti 12 kohaselt ei ole tervishoiutöötaja ametikoht lasteaias kohustuslik, vaid on jäetud kohapealse otsustuse küsimuseks. Tegemist on soovitusega lähtuda tervishoiutöötaja ametikoha loomisel lasteasutuse rühmade arvust, hoone(te), maa-ala suurusest ja seisundist ning ruumide koormatusest. Miinimumkoosseis ei kirjuta kohalikele omavalitsustele ja lasteasutustele ette täpseid normatiive.
KELS §s 23 loetletakse tervishoiutöötaja tegevused: ta jälgib laste tervist, koostab lasteasutuse päevakava, kontrollib laste toitlustamist ning nõustab vanemaid ja õpetajaid lapse tervisega seotud küsimustes. Samuti on kehtestatud sotsiaalministri määrusega tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul, kes tugineb ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õdede Liidu ning lasteaedade esindajate arvamustele, jälgib lapse tervist lapse perearst. Sellest tulenevalt ei oleks vaja lasteaedades tervishoiutöötajat ja enamikes lasteasutustes ei ole ka enam tervishoiutöötajaid. Varasemalt kehtestatud nõuded ja KELS §s 23 olevate nõuete täitmise katavad tegelikult ära lasteaia õpetajad ja lapse perearst. Näiteks: päevakava koostamine peaks olema koolieelse lasteasutuse ülesanne, lähtudes nii riiklikust õppekavast kui ka tervisekaitsenõuetest; toitlustamise vastavust nõuetele (sotsiaalministri määrus) peab tagama toitlustaja.
KUI LASTEAIAS ON UJULA?
Kui lasteaias on ujula, peab lasteaed samuti ise hindama tervishoiutöötaja palkamise vajadust või muid võimalusi tervise edendamise personali osas. Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele sisaldavad ka muuhulgas nõuet, et kooli ja koolieelse lasteasutuse ujulas teavitatakse lastega juhtunud vigastustest, basseinivee kontrolli tulemustest ja muude nõuete täitmisest asutuse hoolekogu perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
MIDA TEHAKSE SIIS, KUI LASTEAIAS TERVISHOIUTÖÖTAJAT POLE?
Suund on, et diagnoosimise, ravi ja tervisealase nõustamise ning lapse füüsilise ja vaimse jälgimisega tegeleb perearst koos pereõega ja seda rahastatakse haigekassa poolt. Laste arengu küsimused ja jälgimine on aga õpetajate töö. Lapse haigestumise puhul kutsutakse lasteaeda haigele lapsele vanem järgi või vajadusel kiirabi. Võimalike terviseprobleemide puhul tuleb anda teave vanemale, kes siis ise lapsega vajadusel perearsti juurde läheb. Esmaabi andmine kohapeal piirdub haavade puhastamise ja plaastrite ja sidemete fikseerimisega, mida saavad teha ka lasteaia töötajad. Igasse lasteaeda kohustuslik tervishoiutöötaja pole asjatundjate hinnangul otstarbekas, seda on põhjendatud nii võrreldes kooliõe tegevusi ja lasteaias töötava tervishoiutöötaja tegevusi, lisaks on praktiliseks probleemiks tervishoiutöötajate vähesus ja nende pädevuse säilimise küsimus juhul, kui nad töötaksid täistööajaga lasteaias. Tervishoiutöötajate väljaõppel rakendatakse erinevaid praktikaid ja üheks praktikabaasiks on ka lasteaiad, seega vajalikku järelkasvu tervishoiukõrgkoolides igatahes koolitatakse.
Paljudele vanematele on olnud probleemiks see, et lasteaias üldjuhul ei tohi lastele anda ravimeid. Samas tuleb tähele panna, et kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses. Seda lubatakse teha üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteaia direktori poolt määratud lasteasutuse õpetajaga või lasteasutuse tervishoiutöötajaga. Praktikas tähendab see, et kui muidu lastekollektiivi sobiv laps peab saama ravimeid, siis tuleb nende andmiseks teha lapsevanemal lasteaiale kirjalik avaldus, avalduses peab vanem märkima, et ravimit antakse tema vastutusel.
KUIDAS TEHA KOOSTÖÖD?
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele võib tervishoiuteenust osutada ainult tervishoiuteenuse osutaja vastava tegevusloa olemasolul. Lasteaed ei ole tervishoiuteenuse osutaja ja tal puudub vastav tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks. Seega on reaalne olukord selline, et praegu töötavad lasteaias tervishoiutöötajad muu nimetuse all ja nende palgakulu peaks sarnaselt muu lasteaia töötajaskonnaga olema kaetud lasteaia pidaja kaudu. Lasteaial on võimalus vajadusel tervishoiuteenus korraldada lepingu alusel mõne tervishoiuteenuse osutajaga (nt hariduslike erivajadustega laste rühmadele) ning teha koostööd perearstiabi osutajatega (nt perearst käib tervisealast nõu jagamas nii lapsevanematele kui töötajatele).
Tervishoiuteenuse osutamine on eelkõige tervishoiuasutuste põhiülesanne. Lasteasutused saavad teha koostööd tervishoiuasutustega ja vajadusel vajalikke teenuseid sisse osta, samuti tagada vajaliku võrgustikutöö tervisespetsialistidega lapse arengu toetamiseks. Koolieelsete lasteasutuste haldamine on kohalike omavalitsuste vastutusvaldkond, erivajadustega laste märkamise ja sekkumise seisukohalt võimaldatakse lastele lasteasutuses eelkõige logopeedilist ja eripedagoogilist abi (tugispetsialistid on 62% lasteasutustes). Samuti on lastel, lastevanematel ja õpetajatel võimalik saada sotsiaalpedagoogilist ja psühholoogilist nõustamist riiklikest õppenõustamiskeskustest. Lasteasutustele pakub täienduskoolitust ja juhendmaterjale terviseedendamise valdkonnas Tervise Arengu Instituut siin.
MIS SAAB SUUREMA ERIVAJADUSEGA LASTEST?
Sain kinnituse, küll ilma valmimistähtajata, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on väljatöötamisel keskmise, raske ja sügava puudega arenguliste- ja hariduslike erivajadustega lastele osutatavate haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste sidustatud mudel ja selle rakenduskava, milles muuhulgas kavandatakse tegevused haridus-, sotsiaal ja tervishoiuteenuse paremaks sidustamiseks erivajadustega koolieelikute toetamisel.
Eesti keeles öelduna tähendab see vist seda, et erinevad teenused kavatsetakse, loodetavasti kõige lähemas tulevikus, lapse ja pere vajadustest lähtuvalt lapse juurde kokku tuua?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar