Aus ettevõtlus ja käibemaksulisa

Kuidas saada kurikuulsast 1000-euro käibemaksulisa koormusest ettevõtjatele selline lahendus, mis ettevõtjaid toetaks, mitte ei kiusaks? Siin ettepanekud, mis tegin Riigikogu saalis 23.04 kõnet pidades (Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 UA) teisel lugemisel).

Puudutasin neid teemaisd ka juba jaanuaris ETV Foorumi saates. 

Head kolleegid ja head ettevõtjad! Ettevõtjate igapäevane töö on see, mis annab palgatöötajatele tööd ja leiba lauale ja tänu millele Eestis toimib ka avalik sektor ja avalikus sektoris inimesed palka saavad. Sügav lugupidamine! Aus ettevõtlus on kahtlemata korraga nii hea kui ka vajalik. Tore ja vajalik oleks, kui ettevõtjal on riigipoolne tugi, et mingi susserdaja tema kõrval ei saa teha nii lihtsalt asju maksude võrra odavamalt ja ausat ettevõtjat seeläbi turult välja puksida. Et valad oma betoonkivikest, maksad kõik maksud ja kõrval näed, et teine müüb seda sama asja lihtsalt maksu võrra odavamalt. Eelnõu üldine eesmärk on seetõttu igati mõistetav ja positiivne. 29. jaanuaril tänavu oli mul võimalus koos Remo Holsmeri ja Eiki Nestoriga osaleda Eesti Televisioonis Foorumi saates just sama eelnõu teemadel. Eiki Nestor oli eelnõu peale väga kuri, ma püüdsin olla nii konstruktiivne kui vähegi sain, ja püüan seda nüüdki.

Esiteks. Mul on hea meel selle üle, et saates minu tehtud ettepanek pöördkäibemaksu laiemast kasutamisest on hakanud idusid ajama. Eesti maksusüsteemi annaks tõepoolest muuta paremaks pöördkäibemaksu laiema rakendamisega. Kui vaatame näiteks Saksamaad, kus kasutatakse Euroopa Liidu riikidest kõige aktiivsemalt pöördkäibemaksu ehk siis seda viisi, kus ettevõtjate vahelist arveldamist sisuliselt ei toimu, siis Eestis on olukord Saksamaaga võrreldes oluliselt erinev. Ja usun, et probleemi tegelik juur on hoopis selle koha peal. Saksamaal makstakse lõpptarbija kaudu käibemaks ära. Ja sama muudatus teeks ettevõtjaid kiusamata käibemaksuteema Eestiski oluliselt lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Põnev on asja juures see, et ka eelnõu enda seletuskiri seda lähenemist sisuliselt toetab. Nüüd tundubki talupojamõistuse juures jabur, et kõigepealt peaks pöördkäibemaksustamisele üle minevate võimalike valdkondade ettevõtjad tegema investeeringud käibemaksudeklaratsiooni uue lisa rakendamiseks ja seejärel, loodetavasti lühikese aja jooksul, palju enamates valdkondades, kui seni mokaotsast mainitud, mindaks üle pöördkäibemaksustamisele. Seega tuleks siiski kõige esimese asjana ja kõige kiiremas korras selgitada, millistes valdkondades on nähtavas tulevikus võimalik minna üle pöördkäibemaksustamisele. Nendel valdkondadel poleks kahtlemata siis vajadust vastavaid tarkvarauuendusi teha. Loomulikult seisame probleemi ees, et valdkondadevaheline määratlus on kaasaegses majanduses väga segane ja nendes valdkondades võib suureneda käibe varjamine. Samas ei tegele käibe varjamise probleemiga ka praegune eelnõu. Heale ajutisele valitsusele on ehk mõistetav, et kui täna nõuame tarkvarauuendusi ja homme suundume pöördkäibemaksustamisele, võib ettevõtja tunda veidi hoolimatut suhtumist riigi poolt. Kullamüüjate järgi ei saa ega peagi kogu elu seadma. Meeldetuletuseks ka see, et pöördkäibemaks on oluliselt lihtsam maksustamise viis ja näeme selle positiivset mõju ka Põhja-Ameerika mudelile tuginedes.

Teiseks. Olen lugenud ka president Ilvese kirja väga tähelepanelikult. President tunneb muret küsimuse üle, mida eelnõu ka kõige uuem seletuskiri ikkagi maha vaikib, nimelt tööstusspionaaž. Tööstusspionaaži ohu teema andmete sellise kontsentreerituse tõttu. Palun tööstusspionaaži võimalikkust mitte ajada segamini andmete võimaliku lekkimisega, millist võimalust on Maksu- ja Tolliamet kogu aeg eitanud, aga need kaks asja võivad, ent ammugi ei tarvitse kokku sattuda. Kas tõepoolest kõik targad ja innovatiivsed ettevõtted julgevad riskida olukorraga, et 40 tubli ja nutikat maksuametnikku saavad jälgida, kuidas täpselt nad oma äri on üles ehitanud, kellega kokkuvõttes suhtlevad, et mõne aja pärast saaksid need tublid noored inimesed lahkuda töölt ja teha täpselt sama asja ise ettevõtjaks hakates, ent tehes sama ettevõtlust nõksake veel paremini, mis oleks ju täiesti normaalne ja igati seaduspärane käitumine. Me ju soosime ettevõtlikke inimesi, ettevõtlikke noori, kes soovivad ennast harida. Maksuametisse koonduv info oleks võrratu õppimismaterjal. Võimalus, et turvalisuse riski tõttu minnakse sellest tulenevalt oma ettevõttega mujale, Eestist välja, on antud eelnõu puhul siiski liiga suur ja sellele viitab ka president oma kirjas. Kas saaks lahendust muuta selliselt, et andmed ei läheks nii automaatselt kokku? Ükski teine riik ei ole nii sensitiivse andmemahuga sellist asja teinud. Kindlasti õnnestuks loomingulise mõtlemisega leida infomahu osas lahendust, mis täidaks eesmärki, ent poleks just nimelt uuenduslikele innovatiivsetele ettevõtjatele niivõrd sensitiivne.

Kolmandaks. Loomulikult tuleks taotleda juba eos ühekordset, kasvõi osalistki toetust tarkvara uuendusteks. Eesti ühe väga tubli ettevõtte Tallinna Kaubamaja hinnanguline ühekordne kulu on 200 000 eurot nende konkreetsete arvutuste põhjal. Tõenäoliselt saavad kõik aru, et Tallinna Kaubamaja ei tegele käibemaksupettusega, vähemalt pole nende senine tegevus selliseks kahtlustuseks alust andnud. Olen enne selle teema siin puldist tõstatamist konsulteerinud ka Rahandusministeeriumiga otse, kes arvas selle ettepaneku peale, et tegemist oleks riigiabiga, milles ma omakorda sama uljalt julgen kahelda. Ning loomulikult veel kord ajastusest. Selline mudel, kus seadus kavatsetakse võtta vastu kohe ja hakkaks kehtima vähem kui kuus kuud peale seaduse vastuvõtmist, alles siis hakatakse laialdasemalt tarkvara katsetama ja selle kõige põhjal antakse ettevõtetele teada, mida nad väga täpselt tegema peavad, on mõttetult suur ühe kompetentsi puudutava töömahu peale sundimine ebanormaalset lühikesse aega. Jättes kõik muud asjaolud, mida varasemad kõned on käsitlenud, kõrvale, siis tegelikult tekiks ka teenuse liigne kulukus, kuna infotehnoloogia spetsialiste on teatud piiratud hulk ja kui aeg jääb väga lühikeseks, tekitataks see turul ebanormaalselt suuremahuliste tellimiste tõttu ebanormaalselt kalli hinnataseme.

Ent veel kord, need olid praktilised ettepanekud, kuidas õnnestuks meil Eesti ettevõtjaid aidata ja aidata sellest eesmärgist tulenevalt, et nad saaksid oma tööd teha ausalt ja usaldades riiki riigi järjekindla ja ettevõtlust soosiva tegevuse läbi. Aitäh teile tähelepanu eest!