Kodakondsust ei saa vägisi peale suruda

Eesti keerulist lähiajalugu arvestades on meil rahvusvahelist ja isegi Euroopa Liitu silmas pidades kodakondsusküsimustega olukord päris hea.

PPA andmetel oli 08.04.2014 seisuga 90 338 määratlemata kodakondsusega isikut, nendest 1016 olid alla 15-aastased lapsed.  Number võiks olla rahulolu avaldamiseks muidugi palju väiksem (100%-list kodakondusega kaetust saavutatakse kaasaja mobiilses ühiskonnas väga raskete meetmetega), ent vaatame ka olukorda, kust me tuleme. Kodakondsuseta oli 32% elanikkkonnast aastal 1992 - võrrelduna praeguse 6,5% aastal 2014. Alaealiste ja noorte puhul ehk kuni 30-aastaste hulgas on vastav osakaal 3%.

Seega on kodakondsuseta inimeste arv väga jõudsalt vähenenud ja teiseks on niinimetatud halli passi omanikel olemas kõik peamised õigused: õigus töötada, saada haridust, arstiabi, pensioni, sotsiaaltoetusi jne., mis Eesti kodanikel ning teistel Eestis elavatel muude riikide kodanikel, erinevus on poliitilistes õigustes. Rõhutan, et pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavatel mittekodanikel on valimisõigus kohalikel omavalimistel ning ka muidu ei ole mingil moel piiratud õigust osaleda avaliku elu küsimustes. Sisuliselt on vaid kaks erinevust: esiteks ei saa osaleda Riigikogu valimistel, ent teine erinevus on nn hallipassiomanikele aga Eesti kodakondsusega inimestega võrreldes isegi soodsam. Nimelt saavad määratlemata kodakondsusega isikud viisavabalt reisida korraga “mõlemale poolele” - nii Euroopa Liidus kui ka Venemaal. Eesti kodanikud peavad samal ajal Venemaale reisimiseks taotlema viisat, viisa eest tuleb tasuda paljudele üsna kopsakat hinda ning ka protsess ise pole kõige mugavam. Pärast seda, kui Venemaa hakkas sellist viisavaba reisimist pakkuma, vähenes inimeste soov oma kodakondsust määratleda olulisel määral. Inimesed on lisaks lihtsamale reisimisele veel välja toonud põhjustena, miks nad Eesti kodakondsust ei taotle, näiteks oma poegade või meeste säästmist sõjaväeteenistusest. Seega ei saa pidada võimalikuks kodakondsuse pealesundimist.

Eestis on loodud kõik võimalused laste kodakondsusetuse vähendamiseks. Alla 15-aastane alaealine, kes on sündinud Eestis pärast 26.02.1992, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui tema vanemad on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja ei ole ühegi riigi kodanikud ning alaealine viibib püsivalt Eestis ja ei ole ühegi riigi kodanik. Juhul, kui lapse vanemad on lapsele Eesti kodakondsuse andmise vastu, siis vägisi kodakondsust peale sundida ei saa. 2008. a veebruaris alustati määratlemata kodakondsusega laste vanemate teavitamist, et neil on võimalus taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust.

Keeleoskust nõutakse kodakondsuse saamiseks igas riigis, Eesti riigi reeglid on siin isegi leebemad kui Venemaal. Näiteks on Eestis keeleeksamist vabastatud need, kes on omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti  õppekeelega koolis. Vanemad inimesed on vabastatud eksami kirjalikust osast. Eesti keele õppe kulud kompenseeritakse, eksameid ühildatakse ja puuetega inimesed on osaliselt või täielikult eksamitest vabastatud.  Arutelu selle üle, kas lapsevanema taotlusel saab lapselt Eesti kodakondsust ära võtta, seisab Riigikogus uue koalitsioonileppe valguses ees, ning kaalukausid on päris huvitavad: lapsevanema õigus oma lapse üle otsustada ja Eesti riigi siiras huvi siduda võimalikult palju inimesi Eesti kodakondsusega.

Seda lühikest selgitust on Venemaa poolt pingestatud olukorras tulnud viimastel nädalatel juba mitu korda kasutada