Gümnaasiumiõpilase jaoks on uuel õppeaastal nii sisulisi kui ka vormilisi muutusi õppetöös, mis tulenevad muudatustest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses - laeiamlt võttes tulenevad need muudatused muidugi elust enesest. Häid valikuid!
Gümnaasiumiosas kadus õppesuuna valimise nõue,
ent koolid võivad õppesuundi endiselt edasi pakkuda. Õpilasele peab olema tagatud
õigus valida valikaineid. Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada kolm
kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika ja võõrkeel), koolieksam,
mille sisustab kool ise ning samiuti vastavalt kooli otsusele kas uurimustöö
või praktiline töö. Kümnendikud peavad valima ka kitsa või laia matemaatika vahel
– kõik need õpilaste otsused ja saavutatud tulemused võivad mõjutada
gümnaasiumiõpilaste edasisi valikuid, seega tasub kaalumiseks aega ning
tähelepanu varuda. Kõige laiemalt on edasised teed lahti neile, kes valivad
laia matemaatika ning maksimaalselt valikaineid, neidki laiemast spektrist, kui
üks õppesuund ette näeb. Kaasaja heal inseneril on ka hea võõrkeeleoskus ning
arstile tulevad kasuks teadmised psühholoogiast või usundiõpetusest. Ning ehkki
ei õpita eksamit, vaid ainet, siis tasub silmas pidada, et alla 60 punkti
riigieksamitel saanuid Tartu Ülikool näiteks oma ridadesse eriti ei oota.
Akadeemilise ettevalmistuse kõrval võivad
gümnaasiumid keskenduda ka parktilistele oskustele, tegeleda kutseõppega või
anda gümnaasiumidiplomile lisaks huviharidust või täiskasvanuharidust
kinnitavaid diplomeid. Mõned koolid on selliseid valikuid juba pakkunud, igati
edukalt, ning tõenäoliselt valikud aina laienevad, sest üks viis väheneva
õpilaste arvu juures ellu jääda on koolidel pakkuda midagi erilist. Noorte
jaoks tähendab see võimalust otsida üles just endale sobivad valikud ning
perede jaoks võib see tähendada gümnasisti elu teises omavalitsuses.
Pikemalt saad riigieksamit kohta lugeda siit: Riigieksamid 2014
(tekst on osalt väljavõte 31.08.2013 postimees.ee-s ilmunud loost)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar