Kooli direktor ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused

Palju on küsitud koolidirektoreid puudutavate muudatuste kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Lühidalt öeldes ei muutnud vastuvõetud seadusemuudatused direktori pädevustes eriti midagi. 

Seni kehtinud seadusest toodi mõned direktorit puudutavad asjad ühte loetellu, kuid mõned asjad jäeti ka omale kohale. Sisuliselt ei muutnud direktori ametikohta puutuvat ükski seadusemuudatus, mis ministeeriumist Riigikokku tuli. Riigikogu Kultuurikomisjon siiski täpsustas eelnõu menetluse käigus, et enne palgakorralduse põhimõtete kehtestamist peab direktor esitama need ka õpetajatele ülavaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks – normaalses töökollektiivis tehakse üheskoos selline palgakorraldus, mis on kõigile arusaadav, justkui oma tehtud ning motiveeriv. Seadusemuudatus kohustas omavahel rääkima. Muude seadusemuudatustega anti koolile kohapeale vabadusi juurde. Vabadus tähendabki vastutust. Mitmed koolid olid neid vabadusi juba praktikas katsetanud, seadus toodi lihtsalt elule järgi. Ja iga asutuse juht vastutab täiesti normaalsel moel asutuse käekäigu eest. Selles ei muutunud mitte midagi.

Kooli direktorid tõstatasid küll arutelude käigus laiema probleemi, et kui kooli pidaja ei anna raha, siis ei ole võimalik ka vastutada. Aga see on juba ka kooli pidaja vastutus - näiteks kui on tegemist tuleohutusnõuetele mitte vastavate kooliruumidega, ja kui asutuse juht on sellele koolipidaja tähelepanu juhtinud ning vajalikke summasid taotlenud, ent pole neid saanud, siis vastutab kooli pidaja. Olgu see meelde tuletatud ka nüüd enne kohaliku omavalitsuse valimisi, sest neidsamu põhivastutajaid ju valitaksegi.  Kui kooli pidaja eraldab raha või direktor ei anna puudujääkidest teada, siis on juba teine küsimus, sel juhul jäi ja jääb vastutus koolijuhi õlgadele.

Kui rääkida direktori suuremast vastutusest, siis eelkõige peaks see väljenduma koolitöötajatega, sealhulgas õpetajatega töölepingute sõlmimises. Aga nende raamistik jäi seaduse tasandil samaks, Haridus- ja teadusministeerium on juba muutnud või kavatseb muuta määrusi, mis võivad seda teemat puudutada. Samaks jäi õpetajate tööaeg, aga mõned määrused lähevad esimesest septembrist lühemaks või tunnistatakse kehtetuks, atesteerimine kaotatakse ära aasta lõpust jne. Eesmärgiks on seatud, et direktor hindab ise töölevõetava õpetaja (või kooli koka) oskusi ja teadmisi (ent mitte sugu, maailmavaadet ehk parteilist kuuluvust, nahavärvi, usutunnistust, vanust, laste olemasolu jms, mida hinnata pole vaja ja isegi ei tohi, eks ole), leppides iga õpetajaga eraldi kokku tööajas ja töötasus. See oli ka üks põhilisemaid vaidlusi, mis taandubki senise nooremõpetaja ja metoodiku töötasu võrdlusse ja tunnikoormuse piiritlemisse ning mis leidis seaduse tasemel lahenduse kohustusega palgakorralduse põhimõtted ühiselt välja töötada.

Kui rääkida lihtsalt vastutusest, siis kogu koolis toimuva üle vastutab direktor, kellele on võimalik teha riikliku järelevalve käigus nii ettepanekuid kui ka ettekirjutusi. Lõppastmes on vastutajaks ikkagi kooli pidaja, kellele võib järelevalve teostaja teha ettepaneku lõpetada tööleping direktoriga, kes on toime pannud vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutuse lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele (PGS § 88). Loomulikult ei pea ega tohigi kohalik omavalitsus kooli pidajana probleemide ilmnedes jääda ootama riiklikku järelevalvet, vaid peab ikka ise ka kogu aeg vaatama, kas on koolil parim võimalik juht, kes teeb oma tööd parimal moel laste huvides.

Kui kooli direktor ei saa oma tööga hakkama, siis kooli pidajal on piisavalt võimalusi temaga töölepingu lõpetamiseks. Loomulikult ei saa see olla, nagu mistahes töölepingu lõpetamine, üksnes emotsioonidele tuginev otsus. Seejuures ei ole ehk vaja laskuda ka teooriasse, kas direktor on ametisik või mitte. Kohaliku omavalitsusele kuuluv kool on tema ametiasutuse hallatav asutus. Direktor, võttes vastu erinevaid käskkirju, viib läbi sellega ka haldusmenetlust, mille üle saab nii kohalik omavalitsus kui ka riik teostada järelevalvet. Õpetajate töölepingute osas peavad aga õpetajad ka ise omavahel koostööd tegema ja nõudma üheskoos mõistliku töö- ja palgakorraldust. Seega, muudatused pigem survestavatki rohkem õpetajaid kui direktorit aktiivselt mõtlema ja tegutsema. Ka peaksid siin õpetajate esindusorganisatsioonid õpetajaid toetama. Seeläbi direktor ehk tunnetab oma vastutust koolis toimuva eest ka paremini, sest ega seadusest üksi ei aita. Õpilaste poolt tekitatava varalise kahju hüvitamise korral tuleks aga pöörduda võlaõigusseaduse poole.

Küsimus ongi pigem selles, kuidas saada igasse kooli suurepärane direktor, kes teeb oma tööd südamega. Samas ei ole ma kindlasti nõus, et meil üksnes mõned riigieksamite tulemuste poolest esirinnas olevad koolid on ainukesed head koolid, kus on suurepärane direktor. See on jällegi hoopis teine teema. Töö on ikka tellija materjalist. Kaasaegses hariduses ei hinnata mitte seda, mis hindega lõpetavad gümnasistid ühe või teise kursuse, vaid seda, kui suur on olnud õpilase edenemine punktist A punkti B. Seeläbi on raske ja nutikust nõudev nii suurte konkurssidega gümnaasiumi kui ka väikese maagümnaasiumi direktori töö – esimesel juhul tuleb andekaid viia edasi nende niigi kõrgest algtasemest, ja laste võimeid arvestades veel üsna kiiresti ning mahukalt. Teisel juhul tuleb tagada, et võib-olla väikese õpimotivatsiooniga ja nõrga põhikoolikogemusega õpilane areneks samuti jõudsasti kõigil 175 päeval, mis õppeaastas on, ning ka laupäevaõhtuti – igale lapsele põneval ning sobival moel.

Juba mitu-mitu aastat on koolidirektoritel ka palju muid vastutusi – näiteks koos kohaliku omavalitsusega tagada sotsiaalsüsteemi ja haridussüsteemi koostöö paremini, kui seda on suutnud omavahel vastavad ministeeriumid. Pakkuda huvitegevusi olematute eelarvete juures. Pidada rahulikul meelel vastu vaat et igakuistele muudatustele kuskil seadustes või määrustes. Motiveerida oma õpetajaid õpetama kaasaegse pedagoogika kohaselt, ehkki paljud on võib-olla saanud oma hariduse hoopis teiste õpieesmärkide valguses. Suhelda üha nõudlikumate lapsevanematega. Hoida kool töös kogukonnakeskusena, millest saavad kasu mitte ainult selle kooli lapsed, vaid kõik ümbruskonna elanikud. Leiutada uusi viise, kuidas meelitada enda juurde lapsi õppima ja pakkuda midagi sellist, mida keegi teine ei paku. Käia öösiti oma kooli last vajadusel kuskilt rajuks kiskunud peolt ära toomas või minnes talle alkokontrolli teinud politsejaoskonda järele, et laps koju sõidutada... Tean mitut koolidirektorit, kes käivad oma autoga mõnel või lausa mitmel lapsel varahommikul kodus järel, et noor inimene ikka kindla peale taas järjele aidata – Ja siis tuleb keegi küsima, et kas koolidirektor üldse vastutab millegi eest. Ja siis tuleb keegi kontrollima, et kas A4 lehed on ikka õiges järjekorras kausta köidetud...

Kindlasti ei saa ka väita, et direktor ei olegi nagu keegi mistahes tasemega koolis. Head koolid on head tänu heale direktorile, heale juhtkonnale ja juhtimisele. Pikk või lühike ajalugu ei loe midagi, neid näiteid võib pikalt tuua, kuidas noor kool on tipus ja vana kool ... no ütleme nii, et on kukkunud tahapoole. Või kus vana, aga tühjenema hakanud kool sünnib uuesti uue direktoriga ja paari aasta pärast tuleb hakata juurdeehitust planeerima.  Eriti hästi on direktori rollist aru saadud Soomes, kus nõrgemaks jäänud koolile saadetakse uus, ennast juba tõestanud tugev direktor etteotsa, muidugi ikka väga korraliku töötasu eest. Sealsed haridusjuhid on rääkinud, et nõrga kooli ülestöötamine on tipp-direktorite kõige suurem autasu ja tunnustus, millest peetakse väga lugu. Ei saa direktor midagi käsi laiutada, kurta laiskade laste või kehvade olude üle. Mõne aastaga tuleb ette näidata olukorra paranemine ning õnneks on inimestes veel entusiasmi täita raskeidki ülesandeid rõõmuga, tõestada taas oma headust ja näha ise töö vilju.

Kui koolijht ei vastutaks, siis sellisel juhul ei vastutaks kooli tegevuse eest ju õieti mitte keegi ja enamus koole ei kõlbaks kuhugi, ning mina oma lapsi õpetaks tulevikus koduõppes ;-). Lühidalt: rohkem usaldust, arusaamist, sallivust ja hoolivust. Ja head õppeaasta algust kõikidele kooliperedele! Koolidirektoritele ja nende ülipikki tööpäevi arvestades head uut aastat ka koolidirektorite kannatlikele ja mõistvatele perekondadele!