Jätkame 1. septembrist jõustuvate muudatuste tutvustamisega: nõuded õpetajaks töölesoovijale ning muudatused kooli muutmise või sulgemise otsustamises.
KÕRGHARIDUSE NÕUE
KÕRGHARIDUSE NÕUE
Seadus ei reguleeri, nagu senimaanigi, kutsete
süsteemi ega kutsetunnistusi, sest see on erialaliitude ja koolide endi
otsustuspädevus. Püsima on jäänud õpetajale kõrghariduse nõue, mis õpetajakoolituse iseärasustest tulenevalt peaks
tähendama vähemalt magistritaset, ning õpetamisoskus võetakse kokku pedagoogiliste kompetentsidena[1],
mille kohane määrus on samuti just valminud. Seega võib öelda, et nõuded
õpetajaks asujale avardusid. Näiteks võivad
pedagoogilised kompetentsid olla olemas ka ülikooli õppejõul, kes pole
õpetajakursust läbinudki. Muide, keskharidusega inimesega on jätkuvalt võimalik
sõlmida üheaastast töölepingut, mis õpetajakoolituse ülesehitust vaadates on
jätkuvalt kummaline, aga jäägu midagi ka järgmistele seaduseparandajatele.
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE
Kui kooli
enda ümberkorraldamine oli seni vaid kohaliku omavalitsuse asi, siis
kodanikuaktiivsuse tunnustamiseks ja argumenteeritud läbirääkimiste pidamiseks
kohustab seadusemuudatus kooli ümberkorraldamise või kooli sulgemise eelnevalt
läbi kaaluma koos kooli hoolekogu (kuhu kuuluvad ka õpetajate esindajad) ja
õpilasesindusega[2].
Nüüd võib õigustatult küsida, et kuna hoolekogu on nõrgemal positsioonil kui volikogu, siis ei tarvitse tema arvamus otsustavaks saada. See murekoht oli minu ülestõstetuna eraldi Kultuurikomisjonis arutluse all, et hoolekogu arvamus on paraku laiemalt üks selliseid võimalikke ummikteid - näiteks planeeringumenetluses, kui kodanik ja kohalik omavalitsus ei jõua ühele nõule, siis lahendab asja maavalitsus. Sarnast arbitraazisüsteemi oleks vaja ka hoolekogudele, kes jäävad näiteks selles või mõnes teiseski küsimuses kooli pidajaga või kooli direktoriga eriarvamusele.
Valmisolek sellist arbitraazisüsteemi luua oli täiesti olemas, mahukate arutelude käigus ei leitud esimese hooga sobivaimat, ent teema jäeti üles, kui selline millega üldiselt edasi oleks vaja tegeleda.
Konkreetselt muutus ikkagi selgelt see, et seni ei kohustanud keegi õpetajate esindajalt, lapsevanematelt või õpilskonna esindajalt isegi mitte arvamust küsima, siis nüüd on see kohustus olemas. Praktikast teame, et sageli ei küsitudki üldse mingit seisukohta ega peetud üldse mingeid läbirääkimisi. Nüüd on olemas kohustus mistahes moel muutmise otsust eelnevalt tutvustada ja argumenteerida (sest kuidas sa ikka muidu arvamust küsid), ning kindlasti on ka koolikollektiivi poolne arvamus kaalukaks lisanduseks otsuse lõplikule tegijale.
Eelmised postitused samal teemal:
Palk
Klassijuhataja
Lugu ilmus 23.08.2013 Õpetajate Lehes. Täiendused on lisatud Haridusfoorumi küsimuse põhjal.
---
Nüüd võib õigustatult küsida, et kuna hoolekogu on nõrgemal positsioonil kui volikogu, siis ei tarvitse tema arvamus otsustavaks saada. See murekoht oli minu ülestõstetuna eraldi Kultuurikomisjonis arutluse all, et hoolekogu arvamus on paraku laiemalt üks selliseid võimalikke ummikteid - näiteks planeeringumenetluses, kui kodanik ja kohalik omavalitsus ei jõua ühele nõule, siis lahendab asja maavalitsus. Sarnast arbitraazisüsteemi oleks vaja ka hoolekogudele, kes jäävad näiteks selles või mõnes teiseski küsimuses kooli pidajaga või kooli direktoriga eriarvamusele.
Valmisolek sellist arbitraazisüsteemi luua oli täiesti olemas, mahukate arutelude käigus ei leitud esimese hooga sobivaimat, ent teema jäeti üles, kui selline millega üldiselt edasi oleks vaja tegeleda.
Konkreetselt muutus ikkagi selgelt see, et seni ei kohustanud keegi õpetajate esindajalt, lapsevanematelt või õpilskonna esindajalt isegi mitte arvamust küsima, siis nüüd on see kohustus olemas. Praktikast teame, et sageli ei küsitudki üldse mingit seisukohta ega peetud üldse mingeid läbirääkimisi. Nüüd on olemas kohustus mistahes moel muutmise otsust eelnevalt tutvustada ja argumenteerida (sest kuidas sa ikka muidu arvamust küsid), ning kindlasti on ka koolikollektiivi poolne arvamus kaalukaks lisanduseks otsuse lõplikule tegijale.
Eelmised postitused samal teemal:
Palk
Klassijuhataja
Lugu ilmus 23.08.2013 Õpetajate Lehes. Täiendused on lisatud Haridusfoorumi küsimuse põhjal.
---
[1] prg 75 lg 4
[2] prg 80 lg 1
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar