Kool võib jätkata senise töö- ja
palgakorraldusega, sealhulgas ka klassijuhatamise osas.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses polnud ka
senimaani juttu klassijuhataja töö
sisust või ülesannetest, välja arvatud osalemine arenguvestlusel. Uus sõnastus
jätab õpetaja tööpäeva kujundamise täies mahus kohapeale, toonitades üle vaid
senigi kehtinud 35-tunnise töönädala põhimõtte. Kui keegi töötab kauem, peaks
üleminev aeg olema arvestatud lisatööna. Seega võidakse koolis jätkata tänasega
sarnaneva tööjaotuse, aga võidakse ka näiteks kokku leppida, et
klassiekskursioonide ja pildistamistega tegeleb edaspidi kooli huvijuht, klassijuhataja
tööd teevad mentorid, näiteks ühe lennu peale üks, kes tegeleb kõikide poistega
ja teine, kes tegeleb kõikide tüdrukutega. Või mida iganes koolis kohapeal
parimaks lahenduseks peetakse. Tähtis on, et laps ja vanem ning ka aineõpetajad
teaksid, kes on iga konkreetse lapse tugivõrgustiku ehitaja, jälgija ja
kaasamõtleja. Klassijuhataja tasustamiseks mõeldud summasid pole samuti,
vaatamata kurjadele keeltele, eelarvetest kärbitud, lihtsalt üldsummat on
suurendatud. Koolide rahastuse osas jäi kehtima seaduse tekst aastast 2010,
selle võimaliku muutmise juurde pöördub Riigikogu tagasi sügisesel istungjärgul.
Eilne postitus rääkis õpetajate palkadest. Homme jätkame õpetaja ametinõuetega.
(Lugu ilmus 23.08.2013 Õpetajate Lehes)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar