Eestil läks täna OSCE parlamentaarsel assambleel üle ootuste hästi

Eesti jaoks oli OSCE parlamentaarse assamblee aastakoosolekul kaks põletavat teemat - esiteks küberturvalisus ja inimõigused, kus olin ise resolutsiooni esitajaks ja teiseks kodakondsuspoliitika teemaline avaldus Venemaalt, millele olin teinud parandusettepanekuid ja mida ülisüdikalt tõrjus Juku--Kalle Raid ka minu nimel, sest pidin just samal ajal teises ruumis kaitsma küberteemasid. Läks väga hästi: küberturvalisuse ja inimõiguste resolutsioon võeti vastu ning kodakondsusteemad lükati tagasi.
Siin pikemalt Riigikogule saadetud ülevaatest:

OSCE parlamentaarne assamblee võttis täna vastu Liisa-Ly Pakosta poolt esitatud küberturvalisust puudutava resolutsiooni, mille eesmärgiks on tuua küberturvalisus ja küberrünnakud loomulikuks ja vältimatult osaks rahvusvahelisest turvalisusest. "Küberrünnak on samasugune agressioon nagu mistahes muu riikidevaheline rünnak, mis võib inimestelt võtta ligipääsu eluliselt tähtsatele teenustele ning küberruumi turvalisuse tagamine peab olema seetõttu samasugune osa rahvusvahelisest turvaarhitektuurist nagu on õhuruumi või riikide territooriumide kaitse," rõhutas Pakosta oma avalduses. Internet pole oht iseenesest, vastupidi - küberruum on aidanud inimestel oma elujärge parandada, majandust elavdada, sõnavabadust ja inimeste põhiõiguste kaitset tagada, rõhutas Pakosta. "Seda enam tuleb rõhutada, et küberruumi kaitse ei tähenda ühelgi moel võimalust või õigustust riikidele minna inimeste põhivabadusi piirama," toonitas Pakosta. Ka mitut mandrit hõlmaval OSCE parlamendiliikmete kogunemisel oli küberturvalisust debativoorus selgelt näha Venemaa erinev positsioon, kelle delegatsioon jäi Eesti küberturvalisuse resolutsiooni hääletusel erapooletuteks, viidates põhjendustes Edward Snowdeni näitele. "Riigid, kelle jaoks sõnavabadus on probleem, üritavad pugeda internetipiirangute seadmisel küberturvalisuse tagamise vajaduse taha - ent selline teguviis on loomulikult täiesti vale," kinnitas Pakosta. "Küberturvalisusest rääkides rõhutab Eesti kogu aeg, et sõnavabadus vajab küberruumis hoopis täiendavat kaitset, nagu ka kõik teised  inimõigused," rõhutas Pakosta. 2. Juuli istungil kiitis OSCE parlamentaarne assamblee küberturvalisust ja inimõigusi rõhutava resolutsiooni heaks, debativoorus võtsid lisaks Eestile sõna Kanada, Venemaa, Poola ja Valgevene parlamentäärid. 

Demokraatia ja inimõiguste komitees lükkas Eesti Juku-Kalle Raidi eestvedamisel tagasi Venemaa esitatud resolutsiooni kodakondsuseta inimestele automaatselt kodakondsuse andmise kohta. Esmalt leidsid toetust Liisa Pakosta  poolt esitatud parandusettepanekud, mida Venemaa delegatsioon üritas protseduurireeglite vastu omakorda ümber sõbnastada, seejärel võeti ette terviktekst.  "See resolutsioon oli täiesti skisofreeniline, sest ei saa rääkida riigita inimestest, näiteks kõikidel venelastel on olemas oma riik, selleks on Venemaa," ütles Raid oma kõnes, "Rääkida tuleks sellisel juhul hoopis näiteks tiibetlastest". "Kui Venemaa tahab rääkida riigita rahvustest, oleme me kõik valmis tunde diskuteerima Venemaa territooriumil elavatest riigita väikerahvastest," vastas Raid komitee saalis Venemaa delegatsioonile. Pärast küllaltki emotsionaalset vaidlust hääletati Venemaa resolutsiooni ettepanek menetlusest välja. Samamoodi tõrjus Eesti Venemaa kodakondsusteemalist resolutsiooni OSCE parlamentaarsel assambleel ka eelmisel aastal, kus Raid samuti aktiivselt sõna võttis. Läbikukutatud resolutsioon kodakondsuse automaatsest andmisest kodakondsuseta inimestele on üks osa Venemaa niininimetatud naabruspoliitikast, seetõttu on kõik kolm Balti riiki aktiivselt selliste algatuse vastu, toonitasid nii Raid kui ka Pakosta.

Lugupidamisega,

Liisa-Ly Pakosta

Riigikogu liige, IRL

Kultuurikomisjoni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, Korruptsioonivastase võitluse komisjoni aseesimees, Muinsuskaitseühenduse esimees

Telefon: +3725026191

E-post: liisa.pakosta@riigikogu.ee