Põhja-Tallinna arvamusküsitluse otsekohesed kommentaarid

Arvamusküsitluse tulemuste kommentaarid Põhja-Tallinna näitel.

Tallinna linnavõim korraldas suure arvamusküsitluse kampaania ja Põhja-Tallinnas on täna kell 14 arutelu. Kahjuks olen sellel ajal tööl, no keset tööpäeva ju. Vaatasin esitatud ettepanekud läbi ja lisasin igaühele arvamuse juurde. Inimesed on südamega kaasa mõelnud ja teinud rea väga asjalikke ettepanekuid. Üsna sarnane tulemus mitme varasema küsitlusega, mitte midagi täiesti uut. Ilmselgelt enamik neist asjadest ongi need, mis tuleb linnas ära teha.

Üldiselt saab märkida järgmist:

1)    Inimesed on teinud mitmeidki häid ettepanekuid! Õhustik täitsa seesama, mida ka kohalikud aktiivsemad inimesed on juba mitu aastat ajanud. Sekka ka mõned kinnisvaraarendajate mõtted.

2)    Eksperdid, kes neid ettepanekuid koondasid, vist ikka päris eksperdi mõõtu välja ei anna. Veidi on tunne, et inimeste ettepanekutega pole väärikalt ümber käidud nende inimeste poolt, kes ise seadusi ja määruseid hästi tunnevad – ja sellest on muidugi kahju.

Edasi järgneb kursiivis Tallinna linna kodulehelt võetud ettepanek ning selle otsekohene kommentaar. LP = Liisa Pakosta.

HARIDUS, SPORT JA KULTUUR

1. Jätkata haridusasutuste tervikremondi teostamist; LP: see põhimõte on võetud juba vähemalt 13 aastat tagasi, ning jah, loomulikult tuleb jätkata – ent ENNE remonti tuleb alati määratleda, kellele täpselt kordatehtud koolimaja on, kuidas tõsta ruumide sisulist kvalitteti ja mitte piirduda pelgalt ehituslike küsimuste lahendamisega.

2. Kindlustada lasteaedade ja huvikoolide pedagoogidele palk, mis ületaks Vabariigi kehtestatud alammäära 20%, õpetaja abide palk oleks 75% õpetaja palgast; LP: Selle punkti täitmine läheb seetõttu keeruliseks, et riik ei kehtesta lasteaedade ega huvikoolide pedagoogide palkade alammäärasid, need kehtestb iga kohalik omavalitsus ise. Õpetaja abi palgasuhe on samas mõistlikult ettepanekus paigas.

3. Otsida täiendavaid võimalusi Tallinna Kopli Ametikooli arendamiseks; LP: Otsida pole vaja kaugelt – kohad, kuhu vaadata, on linna enda eelarve ja eurotoetused, samuti koostöö teiste koolidega nii eestis kui teistes riikides. Ametikooli arenduse häid näiteid on üle Eesti palju. Siht alaku vast sõnaga ‘Leida’, sest mis sellest pelgast otsimisest ikka tulu tõuseb.

4. Võimaldada tasuta lõuna gümnaasiumi-, Tallinna Kopli Ametikooli õpilastele ja lasteaedade lastele; LP: Siin on kolm asja koos. Gümnaasiumilõuna ilma lapsevanema osalustasuta oleks Tallinna-suurusele linnale tõenäoliselt jõukohane, kuna paljud väiksemad ja kehvemal järjel omavalitsused gümnaasiumilõunad kinni maksavad. Selles vanusegrupis peab vaatama, et ei tekiks toidu raiskamist – väike osalustasu – väiksem, kui see on täna, oleks ka hea lahendus. Kutsekoolides on muidu mujal igal pool lõuna tasuta, seega on isegi üllatus, et see Kopli Ametikoolis on teisiti ekspertide hinnangul? Lasteaialaste puhul tekib küsimus, et miks just lõunasöök tasuta. Lasteaias tuleks linnas palju enam tähelepanu pöörata toidu kvaliteedile, mis on hästi õnnestunud osades lasteaedades (Põhja-Tallinnas näiteks Kelmiküla lasteaias), ja kehvemini toimetulevate perede laste toetamisele. Tallinn on kurioosselt selline omavalitsus, kus ka väga vaeste perede puhul antakse vaid osalist maksevabastust lastele – teistes omavalitsustes on enamasti palju enam vahendeid leitud just vaesemate toetamiseks.

5. Võimaldada huviharidust põhikoolis ja lasteaias tasuta, enim toetada ringide rahastamist; LP: Lasteaias peakski huviharidus olema tasuta juba praegu, sest riiklik alushariduse õppekava pakub selleks ohtralt võimalusi. Keeleõppeks saab kasutada näiteks riiklikke keelekümblusrahasid. Põhikoolis peab praeguse seadusandluse kohaselt olema tasuta vähemalt koorilaul ja rahvatants. Veel paar aastat tagasi oli linnaeelarves huvihariduse raha koolidele, mis võimaldas pakkuda ohtralt tasuta ringe, ent paraku tõmbas Keskerakond just selle koha pealt eelarve nulli. 2014 on riigis koalitsioonileppe kohaselt ette nähtud igal kooliealisel lapsel ühe huviringi toetamine.

6. Lahendada Tallinna Kopli Noortemaja ruumiprobleeme; LP: Loomulikult, aga kuidas? Niisuguses sõnastuses on lahenduseks ka näteks ringside arvu vähendamine (sest eesmärgiks on võetud just ruumiprobleemidest ülesaamine, mitte parem huviharidus vms, seetõttu ei saa seda punkti toetada).

7. Luua juurde sõime- ja lasteaiakohti, toetada päevahoidude avamist ja suurendada lasteaedade päevaraha; LP: Jah, muidugi, seda me ju kogu aeg räägime, et nii tuleb teha! Tallinnas on isegi Lasteaedade Hoolekogude Liit, kes mitu aastat on sedasama sõnumit püüdnud tulutult linnale edastada.

8. Leida erinevaid võimalusi õpetajate täiendavaks tunnustamiseks ja töö väärtustamiseks; LP: Loomulikult. Sellest ei saa kunagi küll.

9. Toetada rahaliselt koolilaagreid ja malevaid; LP: Isamaaliidu linnavalitsuse ajal oli linnaeelarves vastav raha olemas.

10.           Võimaldada lastegruppidele tasuta muuseumitunnid ja näituste külastamine (õppekava täitmise eesmärgil); LP: Õppekavas on muuseumikülastused ette nähtud ja koolipidaja peab tagama need õppekavale vastavalt, seega siis õpilaste jaoks tasuta. Lasteaialastele oleks tegemist uue teenusega, mis on kindlasti väga tänuväärne ja vajalik ning nii tulebki teha.

11.           Luua infopank inimestest (pensionärid, vabatahtlike ühendused), keda saaks kasutada haridusasutuses asendustöötajana (õpetaja, majahoidja, koristaja jt) ja kaasata erinevatesse tegevustesse (õpilaste järeleaitamine, ringide juhendamine, lapsehoid, vanurite aitamine jt); LP: See on väga mõistlik ettepanek, paljudes teistes omavalitsustes see nii juba toimib ning ka Tallinnas on rida vabatahtlikke, kes juba paregu panustavad. Kindlasti saab koostööd teha sujuvamalt, paremini ja ladusamalt.

12.           Organiseerida rohkem erinevaid kursusi täiskasvanutele ja eri tasemel eesti kõnekeele tasuta kursusi (soovitav klubi vormis); LP: Kursuste puhul sõltub kvaliteedist, hinnatasemest ja eesmärgist. Keelekursuste osas on märkimisväärsed riiklikud toetused, peaks vaatama, mis praeguses süsteemis juba ei toimi. Klubilist-seltskondlikku tegevust võib alati lisada, kasutades selleks näiteks koolide ruume õhtupoolikuti, paljudel juhtudel sellised asjad ka toimivad. Kool on ju kogukonnakeskus, loomuliklt peab kooli eelarve võimaldama ka peale tundide lõppu elektripirni läita. Selline punkt on olnud vist kõikide erakondade Tallinna-programmides väga palju kordi.

13.           Avada linnaosa eri piirkondades noortekeskusi ja tagada noortekeskuste lahtiolek ka ühel puhkepäeval; LP: Jah, muidugi, nende loomine ja tegevus ongi kuidagi toppama jäänud.

14.           Rajada linnaossa spordikeskus; LP: Üks tuleb, ühiselt võiks mõelda juba järgmise projekti peale. Senikaua võiks sportimis- ja rekreatsioonivõimaluste hulka lisada ka Kalaranna ujumisranna toetamise.

15.           Laiendada eri vanuses inimeste sportimisvõimalusi Stroomi rannas (sportimisvahendid, huvitavad rajad, suusalaenutus jt), rajada Stroomi randa tenniseväljak, seiklusrada ja muuta jalgpalliväljak möödakäijatele turvaliseks; avada linnaosas rohkem korvpalliväljakuid ja võrkpalliplatse; taastada Karjamaa skate park; LP: Väga mõistlikult ja konkreetselt sõnastatud ettepaenk, kahe käega poolt. Juba praegused Stroka eri vanuses inimeste mänguväljakud on väga toredad, selliselt tasub tõesti edasi minna.

16.           Leida võimalus kino rajamiseks linnaossa; LP: Linna raha sellele projektile saaks kulutada vaid väga väikses mahus, sest tegemist on tavapärase äritegevusega. Väärtfilmide näitamise kinole maksab riik väga korralikult peale ning saalis on tühje kohti ikkagi üksjagu. Ühes linnas oleks seetõttu mõttetu veel ühte subsideeritud kino juurde luua. Pigem peaks vaatama, et ühistranspordiga oleks mugavam õhtul koju sõita. Küll aga tuleb edendada kinoklubilist tegevust, milleks kaasaegne meediamaailm ei vaja muud kui projektorit ja valge linaga köetud ruumi.

17.           Koostada linnaosa vaatamisväärsuste kaart;  paigaldada ajalugu tutvustavad infotahvlid, interaktiivsed sildid (nt link lisainfole), nutitelefon App; LP: Selline eesmärk on Tallinnas võetud juba vähemalt aastast 1995, peaks vaatama, miks see vahepeal on osalt soiku jäänud, ning loomulikult asjaga edasi minema.

18.           Rajada õues õppetundide läbiviimiseks roheala, kuhu igal aastal linnaosa haridusasutuste lõpetajad istutavad eri liiki puid; LP: Ilus mõte! Põhja-Tallinn on piisavalt suure territooriumiga linnaosa, et vajaks erinevaid parke. Kuidas neid täpselt arendada, peaks selgitama normaalse linnaplaneerimisliku menetluse käigus, sealjuures selgitades ka pargi hoolduse jms. Ning juba ette võiks otsustada, et need pargid ei hakka kandma Venemaa linnade nimesid, aitab juba küll!

19.           Luua keskkond, kuhu koondub informatsioon seltsides, koolides, lasteaedades jm toimuvatest üritustest; LP: Avalike ürituste andmebaas juba asub aadressil www.kultuur.info. Sinna olen isegi sisestanud infot, see on lihtne! Kindlasti võiks läbi rääkida, kuidas just asumipõhine info paremini eristuks ning ühise arendusega edasi minna. Võiks ressursse kokku hoida ja koos teha.

20.           Muuta (koostöös riigiga) Kultuurikilomeeter atraktiivsemaks ja avada Patarei vangla merepiir. LP: Sõnastus võib tekitada eufooriahoo, ent paraku oleme näinud liiga lähedalt, et Tallinna praeguse linnavõimu arusaam “atraktiivsusest” tähendab tegelikkuses tohutuid hoonemassiive, laiu autoteid ning ujumisranna asemel inimestest eemaldatud merd. Seega pakun alternatiivse sõnastuse: Kultuurikilomeeter säilitada ja avada merepiir jalutajatele ning suplejatele. Patarei vangla korrastada koostöös riigiga muuseumikeskuseks ja loomelinnakuks.

SOTSIAALHOOLEKANNE

1. Sümboolse omaosalustasuga lasteaiakoht seda vajavatele vähekindlustatud perede lastele; LP: See süsteem on Tallinnas toiminud juba ca 200 aastat, et vähekindlustatud pered tasuvad lasteaiakoha eest vähem. Viimasel ajal on linnavõimu kärbetest tulenevalt tekkinud kaks probleemi: 1) lasteaiale ei hüvitata enam linna poolt neid soodustusi, mida vaesematele peredele tehakse – seega on vaesemas piirkonnas lasteaiad paratamatult kokkuvõttes kehvemas olukorras. Meenutuseks, et Põhja-Tallinn on Tallinna vaeseim linnaosa. 2) ka olematu sissetulekuga perele, kus laps väga vajab lasteaiakohta, ei sudeta seda kohta tagada ning lisaks pole osalustasu koos toidurahaga sümboolne, vaid pere jaoks märkimisväärne summa. Eesmärk peab ikkagi olema, et kõik lapsed saavad lasteaeda ja eriti tõesti need lapsed, kelle arengus on lasteaial murranguline tähtsus.

2. „Stardipakett“ vanglast vabanenutele: ehitada juurde sotsiaalmajutusüksusi, kus on olemas eluks esmavajalik,  et ilma elamispinnata vanglast vabanenu, kes soovib ausat elu elada, saaks kohe koha sotsiaalmajutusüksuses ilma, et peaks olema järjekorras; LP: Vanglast vabanenute elluaiatmist toetan, ent konkreetset ettepanekut mitte. Arenenud maailmas juba ammu ei ehitata sotsiaalmajutusõksusi, kuhu koonduvad sarnase taistada inimesed, moodustades nii tõelise geto. Vastupidi – inimesed püütakse hajutada ühiskonnas, pakkudes nii ainsat töötavat võimalust taas ühiskonna normaalse liikmena ja ilma sildistamata jätkata. Ausalt ja stardipaketiga. Sama võimalus võiks olla ka noortel ja täiesti veel seadusekuulekatel inimestel.

3. Munitsipaalelamuehituse programmi  jätkamisel  eraldi majade ehitamine sihtgruppidele: eakatele, puuetega inimestele ja lastega peredele, kuhu luuakse juurde ka vastavaid tugiteenuste osutamise võimalusi; LP: Esimene lahendus peaks ikkagi olema, et eakad ja erivajadustega inimesed saavad tugiteenused omas kodus, sama ka lastega perede puhul. Lastega perede puhul samuti töötab paremini hajutatud variant – mitte suunata ühte elamusse ja ühte kooli sotsiaalabi vajavad pered, vaid hajutada nad koos teiste lastega selliselt, et vaese pere laps ja ettevõtja laps mängivad koos, täiendades üksteist. Rõhutan üle – tugiteenused on sealjuures üliolulised ja järgnevatel aastatel tuleb ka riik senisest enam appi.

4. Parem ja stabiilsem rahastus supiköökidele; LP: Seda on ju tõesti mitu korda nõutud ja nõutatud.

5. Osutada  abivajavatele lastega peredele rohkem tugiisiku teenust; LP: Kindlasti, see on kohaliku omavalitsuse kohustus juba praegu.

6. Lastele ja noortele sotsiaalteenuseid osutavatele mittetulundusühingutele tegevustoetuse suurendamine ning uute linnapoolsete finantseerimispõhimõtete  kinnitamine; LP: Kõlab igati mõistlikult, koos tegevuse kvaliteedi pideva monitoorimisega.

7. Ehitada Tallinnasse uus hooldekodu (võimaluse korral Põhja-Tallinnasse).  Suurendada hooldekoduteenuse rahastamise vahendeid, et anda vähekindlustatud peredele rohkem toetust üldhooldekodu kohatasu katmiseks; LP: Rahastamise vahendeid tuleks kindlasti suurendada ja Tallinn ka ühte hooldekodu juurde vajaks. Ent rõhutan – veelgi enam tuleb organiseerida tugiteenuseid selliselt, et inimene saks soovi korral võimalikult kaua elada omas kodus. Paljudel juhtudel läheb inimene täna hooldekodusse vaid seetõttu, et pole suudetud organiseerida kedagi vanainimest kaks korda päevas kõlastama ja aitama – ehkki sellest piisaks täiesti ja veel mitmeks aastaks toimetulekuks.

8. Jätkata sotsiaalsete töökohtade programmi muudetud kujul: kujundada see ringi püsivate töökohtade põhiseks nii, et tööd saaks tööturul nõrgemal positsioonil olevad inimesed (sh puudega inimesed); LP: Lõpuks ometi oleks seda tõesti tarvis. Isegi võtsin aastaid tagasi Tallinna linnavalitsuses püsivale töökohale kurdi noormehe, vahepeal on jällegi see poliitika unarusse jäetud. Loomulikult tuleb nii teha, see on avaliku võimu üks väärtuspõhiseid kohustusi, mida otseselt küll seaduses kirjas pole ega saagi olla.

9. Luua juurde hooldustöötajate ametikohti, et saaks osutada soodushinnaga koduhooldusteenuseid eakatele ja puuetega inimestele, kelle hooldajad sooviks ja saaks tegelikult tööl käia; LP: Vajalik. Soodushinnaga? Vaata p 7 – siin läheb asi õiges suunas, eriti kui hinnakiri muutuks ka reaalselt jõukohaseks.

10.           Tõsta hooldajatoetust; LP: Tallinnas on see väike tõesti, hooldajatoetust nimelt maksabki kohalik omavalitsus enda poolt kehtestatud korras.

11.           Pensionäridele ja vähekindlustatud inimestele soodushinnaga toitlustamise võimaluse loomine; LP: Prooviks terviklikumat lahendust? Kõik pensionärid seda ei vaja, lõpuks on nii nagu Soomes elava kuulsa isaga, kes käib toidujärjekorras suhtlemise eesmärgil ;-). Ja täitsa mõistetav eesmärk ju tegelikult! Parem lähenemine oleks ehk sedaviisi, et kui inimesel pole raha söögiks, siis peab toimetulekutoetuse ja omavalitsuse toetustega inimene söönuks ja esmavajadused kaetud saama, ning kui inimesel on mure muul moel, siis peaks selle lahendama hooldustöötaja. Odavaid söögikohti vajavad ka tudengid ja lastega pered – näiteks võiks linn kaaluda kooliköökide baasil toitlustamist vms lihtsaid lahendusi, mis oleks avatud kõikidele inimestele.

12.           Tõsta linnaeelarveliste sissetulekust sõltuvate ühekordsete sotsiaaltoetuste vahendite summat; LP: Kuna linnaelanike arv on kasvanud, siis on see vältimatu samm. Lisaks tuleks vaadata ka ühele inimesele jõudva toetuse suurused üle.

13.           Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskusele avada vähemalt üks uus osakond, soovitavalt Kalamaja või Pelgulinna piirkonda; LP: Inimesed teevad seal tublit tööd, laienemine tuleks kasuks.

14.           Paljassaare Sotsiaalmaja ümberehitamine; LP: Ümber ehitamine mis asjaks?

15.           Pakkuda soovijatele  võimalust tegeleda aiandusega. Praegu riigi omanduses olevatel söötis maatükkidel võimaldada soovijatel kasvatada köögivilju jmt. LP: Linnaaiad on tervikliku nägemusena populaarsust kogumas tänuväärselt tõesti. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et see reovee sõnnikust saadud muld, mida Tallinna Vesi tasuta jagab, on nii kemikaalidest läbi imbunud, et keskkonnaministri määruse kohaselt tohib seda kasutada vaid mitteviljapuudesga haljastuse all ning teetäiteks. Arvestades Põhja-Tallinna industriaalset lähiminevikku, usaldan olemasolevaid kodanikualgatusi selle asja vedamisel. Linnavõim saaks kindlasti rohkem tegevust koordineerida ja maaküsimustes kaasa aidata.

LINNAMAJANDUS

1. Ehitada rohkem munitsipaalelamuid (väikeste pindadega ehk madalate kommunaalmaksetega); LP: Sotsiaali p 3 toodud põhjustel oleks mõistlikum linnal osta või rentida kortereid hajutatult. Põhjamaades hästi läbiproovitud praktika.

2. Kvartalisisesed teed (sõidu- ja kergliiklusteed) korda; LP: Põhja-Tallinnasse oleks mõned kergliiklusteed juurde ka vaja!

3. Teede ehitus peaks käima käsikäes elamuehitusega. Peaks lõpetama tänavate planeerimise autokeskselt ja lähtuma eelkõige tänava kui elukeskkonna planeerimisest. Tänavad peaks olema turvalised, liiklus rahustatud, nii lahenevad kergliiklusteemad suurelt jaolt ise; LP: Enesestmõistetavalt. Ja rahustatud liiklus ei ole 40 km/h, vaid ikka aeglasem, eks ole. Linna keskmine kiirus on niikuinii tagasihoidlik, vaatamata ka magistraalteedele.

4. Pelgulinna ja Kalamaja miljööväärtuslik piirkonnas olevad teed võiks teha asulasisesteks tänavateks, milledel kehtib kiiruspiirang ja ühtne parema käe reegel. Vähendaks oluliselt autode kiirust ja tõstaks tänavatel liikuvate inimeste turvalisust; LP: Miinimumprogrammina kindlasti. Meil on hulk häid konkreetseid ideid veel varuks.

5. Arendada linnasiseseid jalgrattaga liiklemise teid ning jalgrataste parkimise võimalusi, nii et need asuksid käidavates kohtades ning on funktsionaalsed; LP: Muidugi, jah! Tee peaks alati olema funktsionaalne ning liiklus peakski ühendama “käidavaid kohti” ;-).

6. Kergliiklusteede ehitamise jätkamine, et siduda Põhja - Tallinna teiste linnaosadega, siis sõidaks rohkem inimesi jalgrattaga; LP: Alustamine oleks rohkem tõele lähemal. Aga jah, muidugi.

7. Ehitada Salme Kultuurikeskuse juurde korralik parkimisplats; LP: Parkimisplats inimestele, - no et oleks ka mõnus ajaveetmisekoht - mitte ilmtingimata ainult autodele! Telliskivi Seltsist saab Juho Kalbergi käest joonised, kuidas seda hästi korraldada.

8. Ehitada lastele mängulinn koos teedega, kus nad saaksid õppida liiklusreegleid; LP: Lasteaedade juures peaks need olemas olema, ja väga dubleerida ei maksa. Lasteaiad on kohustatud nõustama ka piirkonnas elavaid ja lasteaias mittekäivaid lapsi. Osadel lasteaedadel muidugi pole, ehkki võiks olla. Mõni täitsa avalik liiklusmänguväljaks oleks ka kindlasti vajalik.

9. Räämas ja mahajäetud kinnistute sundvõõrandamine; LP: Seda hoogu on Tallinn mitu korda võtnud, enamasti selgub siis, et kinnistu on müügis (st pole “maha jäetud”. Kõlab ilusti ja tekitab lootust, ent sundvõõrandamine on tegelikkuses üsna keeruline protsess. Plussi taha ei paneks just seetõttu, et palju keerulises olukorras kinnistuid sõltuvad muudest asjaoludest.

10.           Jätkata projekte korteriühistutele (Fassaadid korda, Hoovid korda, Kaunis kodu); LP: Loomulikult, ja paremini!

11.           Iga asutuse juures peab olema tasuta parkimine 1 tund; LP: Mõeldud on ilmselt linna asutusi?  Esmalt oleks tore igale poole mugavalt ka jalgsi, ühistranspordiga või autoga ligi pääseda. Aga kõlab igati mõsitlikult.

12.           Rajada rohkem  parkimiskohti invaliididele; LP: Kindlasti on olemas analüüs, et kuhu ja kui palju vaja on – peab olema piisavalt, loomulikult.

13.           Uute peremänguväljakute rajamine parkidesse; LP: Just, unustamata sealjuures, et ka parke tuleb rajada.

14.           Merimetsa metsa korrastamine - võtta kohaliku kaitse alla ja teha metsapargiks; LP: Jah.

15.           Kõik taksod oleksid ühte värvi ja sõidukitele oleks määratud vanusepiir ja tasu ülempiir; LP: Värvimine kulukas projekt, katsu sa valgeid taksosid sundida kollasteks või vastupidi.  Vanusepiirangud on olemas. Piraattaksondusele tuleb süstemaatiliselt läheneda, aitaks juba sellestki.

16.           Pikakari randa ehitada rannahoone koos muu infrastruktuuriga (investeeringud); LP: Kindlasti, väga ilus koht. “Muu infrastruktuur” vajaks mõtestamist, lähedal on nii veepuhastusjaam kui looduskaitselised alad.

17.           Linnaosa merepiiri avamine ja rannaaladele avalike supelrandade loomine; LP: Otse loomulikult!

18.           Pidev kontroll keskkonnatingimuste täitmise üle (õhu puhtus, müratase, söe, killustiku, värvi, tolmu jne), ennetustöö prioriteediks. Toimivates sadamates tagada sanitaarnormid; LP: Loomulikult. Ennetustöö ka läbi planeeringute.

19.           Paigaldada rohkem vee kasutusega tualette avalikesse kohtadesse; LP: Mõeldud on vist vesiklosette ja joogikraane? Jah, muidugi.

20.           Kase ja Süsta pargid renoveerida LP: Mõeldud on korrastamist ja haljastuse uuendamist? Jah, pargid on linna kopsud ja puhkealad.

21.           Parkidesse luua pargivahi kohad ja haljastuse hooldustaseme ning kvaliteedi tõstmine LP: See pargivahtide asi on olnud meil programmis aastaid ja praktikas oleks sellest kindlasti kasu. Nii et igati poolt.

22.           Kohaliku tähtsusega haljasala / mängu-/spordiväljakut aitab vajadusel hooldada kohalik kogukond, MTÜ või selts. Võimaldada mõistlik kompensatsioon tehtud kulutustele - nt Süsta park Koplis. Kohalikud aitavad vajadusel niita, jne. LP: Kõlab väga mõistlikult!

23.           Võimaldada rohkem kaasarääkimist detailplaneeringute menetlemisel. LP: Seaduse kohaselt peabki see nii olema. Ettepaneku tegelik sõnastus: Tallinna linn hakkab planeerimisseadust täitma.

24.           MuPo ametnikud jagada asumite kaupa. Nende tööülesanneteks oleks  jälgida kõigi linna eeskirjade täitmist, algatada menetlusi, tihendada järelvalvet. LP: Pärnu näitel oleks odavam ja tõhusam, kui osad ametnikud oleks seotud sisu poolest sama asja ajavate ametitega.

ETTEVÕTLUS JA TURISM

1. Toetada Tuulemaa 20 kinnistu arendaja algatust ehitada 2013. aastal Kajaka turu asukohale XXX MAXIMA kauplus ja kaasaegne teeninduskeskus; LP: Selle kaubandusala korrastamine kõlab mõistlikult, normaalses planeeringumenetluses selgub parim lahendus.

2. Toetada Erika 4 kinnistu arendaja algatust ehitada 2014. aastal kaasaegne äri-ja teeninduskeskus; LP: Kinnistute arendajate ettepanekud kuuluvad arutamisele planeeringute käigus, mitte sellisel kujul foorumis.

3. Toetada  ettepanekuid  apteegi  avamiseks  Koplis. Edastada informatsioon Sotsiaalministeeriumile; LP: Apteeki ei ava ministeerium. Leida tuleks apteegi asutamisest huvitatud proviisor.

4. Toetada ettepanekuid, et uute ostukeskuste rajamisel Paavli tn ja Sõle tn piirkonda,  paigaldataks ühistranspordi peatused neile lähemale; LP: See oleks läbivalt tore mõte, et ühistranspordi peatused oleks seal, kus inimesed neid vajavad.

5. Toetada ettepanekuid turu avamiseks Pelgulinnas, Mööblimaja piirkonnas. Edastada informatsioon linnaasutusele Tallinna Turud; LP: Kohalikku kaubandust võiks üldse toetada.

6. Toetada ettepanekuid jahtklubi rajamiseks. Toetada Noblessneri kvartali arendaja algatust jahisadama avamiseks; LP: Vt p 2.

7. Toetada ettepanekuid paigaldada linnaossa rohkem turismiobjektide viitasid; LP: Hea mõte!

8. Toetada ettepanekuid kaasata noori suvel turismisfääris. Tallinna Noortekeskustel jätkata tegevust noorte hooajatöö koordineerimisel; LP: Üldse vajavad noored rohkem suvetööde võimalusi. Linna poolt turismiettevõtetetesse noori suunata on normaalses majanduskeskkonnas keeruline, aga omalt poolt töölaagreid organiseerida täiesti võimalik.

9. Toetada ettepanekuid koolitus- ja tööharjutuskeskuste tegevuse jätkamiseks pikaajalistele töötutele; LP: Muidugi. Need mitte ainult ei jätka, vaid ka laienevad! Muidugi peab kvaliteet olema ka tagatud.

10.           Teavitada alustavaid ettevõtjaid aktiivsemalt EAS ja Ettevõtlusinkubaatorite tegevusest ning Tallinna linna toetusmeetmetest. LP: Tallinna ettevõtlusameti konsultandid teevad päris head tööd. Infotehnoloogia võimaldab ka lihtsat veel aktiivsemat teavitust tõesti.

AVALIK KORD, TURVALISUS JA LINNAJUHTIMINE

1. Suurendada linnaosas patrullimist, nt teatud asumites kampaania käigus; LP: Eriti oluline oleks, et kapmpaaniate kõrval saabiks abi hädaolukorras kiiresti. Samas saab kampaaniatega teha piirkonnale nö turvalisusauditi.

2. Avalike eeskirjade kontrollimine ja täiendamine; LP: Täiendamine millega?

3. Suurendada avaliku linnaruumi jälgimist; LP: Mõeldud on vist patrullimist jms?

4. MUPO ja politsei – selgitada inimestele, mis on nende erinevus (nt millega peab tegelema MUPO jne) LP: Olgem ausad, ega osadest erisustest saa Mupo rahvas isegi aru. Süsteem vajaks reformimist. Pärnu näide, kus hoiti raha kokku, aga teenus läks paremaks Mupo restruktureerimisega, on hea eest võtta.

5. Linnavõim peab  perioodiliselt kohtuma linnarahvaga; LP: Meil olid näiteks linnavõimu hommikusöögid, kuhu said inimesed tulla - päris toredad olid! Küsiti palju ja sobis ka tööinimestele, sest enne tööle minemist on ikka vaja veidi süüa ka. Üldine kättesaadavus peab igal kohalikul võimul olema igal pool.

6. Kaasata komisjonidesse MTÜsid ja õpilasesindusi; LP: Suund õige, igati. Konkreetse ettepanekuna tuleks liita kogu kodanikualgatuse teemasse.

7. Põhja-Tallinna ajalehe parem kättesaadavus; LP: EI! Mulle tuleb seda juba niigi 5-10 tükki postkasti iga kord, no kui veel seda arvu kahekordistada, ega siis ikka rohkem lugeda jõua! (Tunnistan ausalt, ka nüüd piirdun üheainsa lehe lugemisega ning aeg-ajalt helistan või kirjutan postiettevõtetesse, et nad hoogu vähemaks võtaks).

8. Vähendada volikogu liikmete arvu; LP: Kümnele? Kümne võrra? Võib-olla tuleks linn hoopis tükeldada rohkem linnaosapõhisemaks?

9. Info edastamine kahes keeles - eesti ja vene; LP: Põhja-Tallinna leht ilmub kahes keeles. Riigikeel on meil üks, eesti keel. Üldised teadaanded on kättesaadavad mõlemas keeles.

10.           Korraldada linlaste seas iga aasta sarnane küsitlus, kus saab avaldada arvamust; LP: Arvamust peaks saama avaldada kogu aeg. Aeg-ajalt on ka küsitlused head.

11.       Põhja-Tallinna arengukava tegemisel kaasata linnaosa elanikke. LP: Jah, aga paremini, oluliselt paremini ja sisulisemalt.