Mis keeles peaks seadused olema?

Vastus ajakirjaniku küsimusele venekeelse elanikkonna informeerimisest ja eesti seaduste tõlkest vene keelde (küsijaks MK-Estonia). 

Elanike informeerimiseks eri keeltes on mitmeid võimalusi, ja seda kasutavad innukalt nii erinevad omavalitsused, ettevõtted või ka poliitikud, kui nad soovivad oma teateid inimesteni viia. Toodetel on informatsioon reeglina mitmes keeles, nii et igapäevases elus saab kogu vajaliku info kätte (kui muidugi mistahes emakeelega inimestel on nii head silmad, et seda mikroskoopilist kirja lugeda). Ka osadel riigiasutustel on tutvustav info olemas nii vene kui ka inglise keeles, mõnikord kasutatakse isegi ka soome keelt. Meil on olemas ka venekeelset õpet riigi ülikoolides, kus kõrvale pakutakse ka väga häid eesti keele programme. Mis kõige olulisem, meil on meediavabadus ning kõik oluline informatsioon jõuab inimesteni nii eesti kui ka vene keeles meediakanalite kaudu.

Aeg-ajalt on tõusetunud ka küsimust, kas seadused peaksid olema lisaks eesti keelele ka vene keeles. Isiklikult usun, et kõiki inimesi puudutavate uute seaduste mõtte annab edasi ajakirjandus ja kui asi läheb juba väga konkreetse paragrahvini, siis läheb mistahes emakeele puhul mittejuristist lugejale tarvis spetsialisti abi. Seega, kui keegi soovib teada midagi spetsiifilist näiteks kunstliku viljastamise seadusest või ülikooliseadusest või ehitusseadusest, siis on ikka mõistlik pöörduda esimesel juhul oma raviarsti poole, teisel juhul oma ülikoolis nõustaja poole ja kolmandal juhul kohaliku omavalitsuse poole, kes on kõik oma ala asjatundjad. Nii palju, kui tagasisidet on olnud, kasutavad just sellist otse spetsialistidega nõu pidamist nii vene keelt emakeelena kui ka eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed, ja loodetavasti jääb selline vahetu abi ja otse rääkimise ja nõu küsimise võimalus teiselt inimeselt veel pikkadeks aegadeks alles. On palju parem elada, kui meie ümber pole bürokraadid, vaid on abivalmis ja oma ala hästi tundvad, sõbralikud ning kohalikke keeli valdavad inimesed.

Ajaleht selle kohta küll ei küsinud, aga tegelikul tuleb tunnistada, et eesti keel seadustes on ka eesti keelt emakeelena rääkijaile sageli mõistetamatu. Raskele ja kohmakale ning arusaamist segavale õiguskeelele kui probleemile on tähelepanu juhtinud ka Eesti advokaadid. Nii mõnigi kord tuleb kantseliiti arusaamiseks lihtsalt "eesti keelde tõlkida".