Eesti merenduspoliitika alaseid seisukohti Euroopa Liidus

Ott küsis Facebook'is Eesti merenduspoliitika alaste seisukohtade asjus: Ott Rätsep Kordan oma küsimust, mis on ELAKi FB lehel. Tean, et Sa osalesid komisjoni istungil 05.10 ja ehk oskad kommenteerida: millised olid Eesti seisukohad 8. oktoobril 2012 toimuval mitteametlikul merenduspoliitika ministrite kohtumisel? Äkki leidub mõni viide ko. seisukohtadega tutvumiseks?
Kuna neid avalikult viidata pole, siis riputan siia ajaveebi üles, ja ärge hakake palun norima lausete üle a la "tunnustame mere rolli rannikualal puhkava elaniku elukvaliteedi parandamisel" (jah, muidugi, sellised laused sobivad emakeeleõpetajatele tunnis jaotusmaterjalik näitena emakeele "ilust"). Allpool ka EEsti seisukohad varasemasse sama teema roheraamatusse.

ÜLEVAADE                                                                                                 

Saaja:	KOK, Euroopa Liidu Asjade Komisjon
Esitaja:	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kuupäev:	02.10.12
Teema:	Seisukohad Euroopa Liidu ministrite mitteametlikul kohtumisel integreeritud merenduspoliitika valdkonnas 7.-8.10.2012.a.

Euroopa Liidu mitteametlik ministrite kohtumine toimub Küprosel Limassolis. Eestit esindab AEEL majandusnõunik Raigo Iling.

Kohtumise teemaks on „Uue energia andmine EL integreeritud merenduspoliitikale: Lissabonist Limassoli. (Reenergizing EU-IMP: From Lisbon to Limassol)

EL integreeritud merenduspoliitika on Euroopa 2020 strateegia elluviimise oluline vahend, hõlmates meretransporti, tööstust, rannikualasid, avamereenergeetikat, kalandust, merekeskkonda ja sotsiaalmajanduslikku ühtekuuluvust.

Integreeritud merenduspoliitika  aitab kaasa ELi säästva arengu poliitika elluviimisele, püüdes kogu merenduses ergutada majanduskasvu edendavaid meetmeid ja tööhõivet merekeskkonda säästval viisil. Sellega tunnustatakse merede ja ookeanide rolli ELi rannikualadel elava, töötava ja puhkava ning pidevalt kasvava elanikkonna elukvaliteedi parandamisel. EL ja tema liikmesriigid on ühiselt huvitatud ohutu, turvalise ja tõhusa Euroopa-sisese ja rahvusvahelise laevanduse edendamisest puhastel ookeanidel ja meredel, Euroopa laevanduse ja sellega seotud merendusharude pikaajalisest konkurentsivõimest maailmaturul ning kogu meretranspordisüsteemi kohandamisest vastavalt 21. sajandi ülesannetele.

Kohtumisel võetakse vastu deklaratsioon, mis käsitleb mere ja merenduse valdkonna kõige olulisemaid  küsimusi.

Vabariigi Valitsus võttis juba 2007. aasta juunis vastu Eesti seisukohad  Euroopa Liidu merenduspoliitika rohelise raamatu „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” suhtes.

EL integreeritud merenduspoliitika alustel oleme väljatöötanud Eesti olusid ja vajadusi arvestava merenduspoliitika aastateks 2012- 2020.  

Eesti toetab põhimõtteliselt merenduspoliitika integreeritud kujundamist EL tasandil ja lähtub merenduspoliitika väljatöötamisel järgmistest aluspõhimõtetest:

-      Toetada keskkonnasäästlikku ja tasakaalustatud lähenemist kõikide merega seotud majandustegevuste arendamisel.

-      Toetada sellise ühtse mereruumi väljakujundamist, kus meremajandusega seotud valdkonnad oleks integreeritud siseturu reeglistikuga, ning kus kehtiksid samad tolli- ja administratiivreeglid.

-      Toetada ühenduse rolli suurendamist suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sh ühtsete seisukohtade kujundamist suhetes kolmandate riikidega.

Arutelu suunamiseks esitatud küsimused ja Eesti seisukohad:

Milliseid mere- ja merendusvaldkonna tegevusi peate Limassoli deklaratsiooni sisu arvesse võttes  peamisteks edasiviivateks teguriteks majanduskasvu saavutamisel  ja töökohtade loomisel? 

(Q1: Taking into account the content of the Limassol Declaration, which marine and maritime activities do you consider to be crucial drivers for growth and jobs both at national and EU level?)

Limassoli deklaratsioonis kajastatud tegevustest on meie jaoks kõige olulisemad alljärgnevad tegevused:

·      EL laevanduse konkurentsivõime tõstmine, mille tulemusena peab suurenema EL lipu all sõitvate laevade arv. Selline lähenemine aitab kaasa uute töökohtade loomisele nii laevadel kui ka kaldal asuvates tugiüksustes.

·      Merestrateegia raamdirektiivi rakendamise eesmärk on  terve merekeskkond, mis  tagab kestliku mere ökosüsteemi teenuste ja hüvede tasakaalustatud kasutamise, hoiu ja kaitse. Seetõttu peab merestrateegia raames planeeritav meetmete programm kaasama ja hõlmama meremajanduse kõigi sektorite arengut..

·      Üha suuremat tähtsust meie silmis omab samuti mereruumi planeerimine, sest üha aktiivsem mereruumi kasutamine suurendab erinevate huvigruppide vaheliste konfliktide võimalust.

·      Eesti jaoks on oluline ka mereturismi arenguga kaasnevad võimalused.

Eesti arvates on EL tasandil praegusel hetkel ülioluline EL laevanduse konkurentsivõime säilitamine.

Milliseid algatusi nii siseriiklikul kui EL tasandil näete ette esimeses küsimuses nimetatud tegevuste toetamiseks ja tõhustamiseks?

Q2:What kind of initiatives do you envisage, both at national and EU level, in supporting or strengthening the activities identified in question number one?)

Eelpool mainitud tegevuste edukas läbiviimine eeldab üsnagi suurearvulise inimressursi kaasamist ning rahaliste vahendite olemasolu.  Selle eesmärgi nimel tuleb  teha pidevat teavitustööd nii poliitika kui äriringkondades ning rajada mere ja merenduse valitsemise integreeritud korraldus.  EL erinevatel tasanditel  tuleb  jätkata mere ja merenduse tähtsuse  rõhutamist  ja selle valdkonnaga seotud  kampaaniate korraldamist. Selline lähenemine  aitaks kaasa üldise teadlikkuse tõusule, vajaliku,   riigisiseste prioriteetide määratlemisele ja võimeka ekspertvõrgustiku tekkele.

Praeguseks  on kujunenud välja olukord, kus Euroopa Liidu liikmesriikide merendussektor ei konkureeri kolmandate riikidega vaid suuresti konkureerivad liikmesriikide merendussektorid  omavahel.  Mõistlik oleks kaaluda ühtsete reeglite kehtestamist,  näiteks üle vaadata merendussektori riigiabi reeglistik, mis täna annab erinevad   soodustuse andmise võimalused EL sees.

Millisena näete selle valdkondadevahelise poliitika arengut arvestades ELi integreeritud merenduspoliitika edusamme alates 2007 aastast ning Limassoli deklaratsiooni vahe-eesmärke?

(Q3: Given the progress made in the EU Integrated Maritime Policy since 2007 as well as the milestones set out in the Limassol Declaration, how do you envisage the further development of this cross-cutting policy?)

EL tasandil tuleb järjepidevalt tegeleda integreeritud merenduspoliitika põhimõtete rakendamisega.  Tuleb loobuda kitsapiirilisest valdkonnapõhisest mõttelaadist  ning asendada see laiapõhjalise lähenemisega, kus tuleb arvestada kõikide osapoolte vajadustega. Selline mõttelaad peab täielikult  rakenduma nii ettevõtjate tasandil, siseriiklikus süsteemis ja loomulikult ka Euroopa Liidu tasandil. Näiteks  keskkonnanõuete väljatöötamisel tuleb arvestada sellega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ja vastupidi. Leiame, et EL merede konkurentsivõime säilitamiseks tuleb sellistele küsimustele edaspidi suuremat tähelepanu pöörata.
---
Ja siin Eesti varasemad (2007) seisukohad Eestilt Euroopa Liidu rohelise raamatu "Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses" osas, need olid alljärgnevad:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse istungil otsustatule tuleb Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel kaitsta Eesti seisukohti, toetudes järgnevatele põhimõtetele:

- Euroopa Liidu (edaspidi EL) merenduspoliitika peab võimalikult palju toetama Lissaboni strateegias ettenähtud majanduskasvu edendavaid meetmeid;
- merenduspoliitika aluspõhimõtetena toetab Eesti merekeskkonna ja loodusressursside säästmist ja säilitamist. Kogu merega seotud majandustegevus peab olema teadmistepõhine ning harmoneeruma ökosüsteemiga;

- toetame merendusega seotud hariduse kvaliteedi tõstmist ja miinimumstandardite kehtestamist, erialase mobiilsuse suurendamist ning ELilt suuremat rahalist toetust suurte struktuursete muutuste elluviimisel;
- toetame merendusega seotud poliitikate ja õigusaktide planeerimise ja vastuvõtmise suuremat integreerimist ja koordineerimist ning enne poliitikate rakendamist mõjuanalüüside tegemist ELi tasandil;

- lisaks rannikualade atraktiivsuse kasvatamisele töö- ja elukohana toetame ja soovime rõhutada ka väikesaarte elukvaliteedi tagamist ja säilitamist koos kõigi seda toetavate vahendite ja võimalustega;
- toetame riskide analüüsi ning ohtude vähendamise ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise laialdasemat koordineerimist ja finantseerimist ELi tasandil, eriti kolmandaid riike puudutavates küsimustes;

- toetame mitmekülgsete ja universaalsete eri suurusega sadamate rajamist (ja arendamist) vastavalt piirkondlikele majandustegevuse vajadustele;
- toetame teadustegevuse valdkonnas suuremat koostööd ja andmekogumise koordineerimist ELi tasandil;

- toetame ruumilise planeerimise põhimõtteid, mis võtaks arvesse ka hõredalt asustatud liikmesriikide vajadusi;
- toetame ELi finantsinstrumentide suunamist merendusstrateegiate efektiivsele rakendamisele ning merendusega seotud transpordivõrkudesse investeerimiseks nendele liikmesriikidele, kes

ei ole iseseisvalt võimelised nimetatud tegevusi ellu viima;

- toetame tihedamat koostööd merekeskkonna organisatsioonidega;
- toetame ELi suuremat rolli merendusalase koostöö arendamisel ja ausa konkurentsi tagamisel võrdsetel alustel nii ELi-siseselt kui ka suhetes kolmandate riikidega;
- toetame ELi suuremat rolli rahvusvahelistes organisatsioonides, kui ELi esindatus nendes organisatsioonides annab märgatavat lisaväärtust ja on liikmesriikide jaoks kokkuvõttes tulemuslikum kui liikmesriikide eraldi esindatus;
- toetame põhimõtet, mis võtab merendusega seotud poliitikate planeerimisel arvesse geograafilisi eripärasid;
- toetame merepärandi säilitamise ja tutvustamise paremat koordineerimist ja toetamist ELi tasandil.

Vabariigi Valitsus võtab lõpliku, ametlikult Euroopa Komisjonile edastatava Eesti seisukoha Euroopa Liidu merenduspoliitika rohelise raamatu suhtes 19. aprillil 2007. a, pärast riigisiseseid konsultatsioone huvigruppide ja sotsiaalpartneritega.