Esimest klassi kordama jäänud lastest

Tänane Postimees kirjutab murega ehmatavalt suurest arvust esimese klassi lastest, kes klassikursust kordama jäetakse ehk nagu rahvakeeli öeldakse, istuma jäetakse. Et lapse koolitee tõesti nõndamoodi algama ei peaks, lisan mõned täiendused.
Esiteks - osa lapsi jäetakse vanemate poolt teadlikult esimest klassi kordama, kuna kurioosumina on see nimelt ainus legaalne viis veel mitte kooliküpse lapse koolialguse pikendamiseks. Selgitan lähemalt. Mulle on korduvalt kirjutanud lapsevanemad, enamasti poiste emad-isad, kes on mures oma lapse koolitee alguse pärast, kui laps ei tundu veel sugugi koolikõlbulik olema. Eriti puudutab see septembris-augustis sündinud lapsi, kelle klassikaaslased on nendest ju praktiliselt aasta võrra vanemad. Koolikohustuslik on Eestis laps, kes on 1. oktoobriks saanud seitsme aastaseks. Nii ongi septembri lõpus sündinud poiss ja oktoobri alguses sündinud tüdruk ühes klassis koos, ehkki nende kahe lapse kooliküpsuse vahe on tegelikkuses pikemgi kui 12 kuud. Koolipikenduse saamine on reguleeritud väga range määrusega ja pikendust saab legaalselt vaid sisuliselt rasket pikaajalist haigust põdenud või muude väga tõsiste muredega laps. Nõnda räägibki rahvasuu, et esimeses klassis istumajäämist kasutatakse kui seadusekohast koolialgusepikendust - laps pannakse koolis kirja, valitakse veel näiteks individuaalne õppekava või kodusõpe - ja siis tõdetakse, et ei tulnud välja! See olla ainus viis alustada lapsel kooliteed aastakene hiljem. Ning ka väidetavalt osa põhjusest, miks niipalju klassikursuse kordajaid on just esimeses klassis. Ise usun, et kooli algusaeg võiks olla peredel märksa vabamalt valitud. Eriti suuremates omavalitsustes võikski pakkuda klasse näiteks lastele, kes on täiesti valmis kooli minema kuueselt, mõni tubli tüdruk jagab ja korrutab ja loeb ning vaat et kirjutabki juba viieseltki rohkem kui sama pere 8-aastane poiss. Mistahes väga range regulatsioon hariduses laieb sobimatuse korral nimelt alati võimaluse sellest mööda hiilida ja mitte alati pole põhjust lapsevanemaid süüdistada. Ehkki sageli ka muidugi on.

Teiseks - tunnustada tuleb Haridusministeeriumi tähelepanujuhtimist, et osa esimese klassi lapsi vajabki personaalsemat järeleaitamist. Paljud lapsevanemad vast ei tea, aga uue õppekava kohaselt peaks esimesse klassi tulevad lapsed juba üsna hästi tundma tähti ja lugemist, uus Aabitsa töövihik hakkab peale juba trükitähtede kõrval kohe kirjatähtede harjutamisega (nt Avita kirjastuse oma). See kõik eeldab koolides Põhjamaade eeskujul lisaks klassiõpetajale tugevat abiõpetajate kaadrit, kes mahajääjaid järgi aitavad ja edasijõudnutele raskemaid ülesandeid annavad. Muidugi saab alati öelda, et lapsevanem peaks lapse kooliks ise ette valmistama, aga olen kohanud küllaga isegi täiesti ontlikke vanemaid, kes tegelikult ei oska ise õigesti trükitähti kirjutada või kes numbri "2" alumist lainekest senimaani vastupidi joonistavad. Lapsel tekiks koolis lisastress, kui ta peab hakkama õigekirja ümber harjutama. Ega tasuta võimalusi lapsevanemale kodus õige metoodika järgi alusharidust anda eriti pole, kes teab, olen tänulik märguannete eest. Tasuta võimalustest, mis ka õigekirja osas asjakohased, on silma jäänud näiteks eraalgatusel valminud Jänku-Jussi täheõpetused, nüüd on sinna lisandumas just numbrid juurde.

Kolmandaks võis jääda loost eksitav mulje, nagu oleks pere suutmatuse tõttu lapse saatus justkui juba ära otsustatud. olen kohtunud üle Eesti paljude väga tublide omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, koolide sotsiaalpedagoogidega ja koolide õpetajatega, isegi koolidirektoritega, kes igal hommikul sõidavadki lapsele koju järgi ja toovad lapse kooli. Nende inimeste väga väärtuslik ja väga inimlik töö toob ühiskonda täisväärtuslikena inimesed, kes muidu tõesti võikski kaotsi minna. Järgmistes lugudes võiks ajaleht selliseid väga positiivseid näiteid teistele innustuseks ja julgustuseks välja tuua, ehkki ka seda on eeskätt nendesamade laste isikuandmete puutumatuse tõttu ja juhtumite võimaliku äratuntavuse tõttu tõesti mõnikord keeruline teha. Ka teie lapse klassis võib käia laps, kelle diskreetse kooliaitamisega tegeleb igal hommikul teie kõikide teadmata mõni tubli õpetaja või ametnik või ka mõni väga tubli naaber. Need inimesed võidavad elusid ja saatuseid.