Millist esimeest Eesti vajab?

Mart Laar on olnud rohkem Eesti kui IRL-i esimees.
Selle pateetilise, ent tõese lause järel lisan pehmenduseks, et see kõik ei ole nii tõsine, kui paistab. Mitte-liiga-tõsine olemine on lihtsalt Mardi üks peamisi trumpe. IRL’i uus esimees saab kindlasti olema mõnel teisel moel väga andekas, kui seda on olnud Mart Laar. Andekus on ju teatavasti kordumatu. Aga pangem mõned omadused kirja – uuel esimehel on kindlasti omad trumbid, siis on hea kasvõi võrrelda.

Sündinud liider

Sellest ei saa üle ega ümber – tipp-poliitikuks ja tippjuhiks sünnitakse. Töökust on ka muidugi tarvis, ja Mart on kohutavalt töökas. Sealjuures veel ka väga produktiivne. Aga oskus poliitikat teha ja valitsust juhtida eeldab kaasasündinud andekust ka.

Innustav

IRL on nii suur erakond, et vajab paratamatult oma suurele meeskonnale inspireerivat juhti. Mardil oli selles kandev roll, et tema teist valitsust kutsuti “sõbrameeste valitsuseks”. Ilguti küll selle üle, ja tänagi on tobedavõitu pilte taas üles riputatud, ent liider on meeskonna looja ja meeskonnas meeleolu looja ja seda oskab Mart suurepäraselt. Käigu sinna juurde valitsusega üle mere Vilsandile minekud ja soos ööbimised, aga innukalt töötavast meeskonnavaimust on kõigile nii tulu kui rõõmu.

Töötab nagu naine

Naistel on see eelis meeste ees, et naised suudavad teha mitut asja korraga, mehed enamasti mitte. Muidugi ajas see aeg-ajalt inimesed närvi ja pani neid ennast ebamugavalt tundma, kui käib mingi terav poliitiline koosolek, aga koosoleku juhataja Mart Laar kirjutab laua taga eemalolija ilmel mingit järjekordset ajalooraamatut või artiklit rahvusvahelisse väljaandesse. Seejärel aga tõstab ta ootamatult pea, võtab pikad jutud väga tabavalt kokku ning lõpetab koosoleku. Valitsuse sekretäridel oli lausa klassikaks kujunenud vastus, kui küsiti peaministri hetke hõivatuse kohta: “Veeretab mune.” See tähendas, et Mart püstitas parasjagu oma kabinetis uusi rekordeid tollases populaarses arvutimängus, milles tuli värvilisi mune ritta seada, ning samal ajal pidas keerulisi telefonivestlusi või lahendas mõnda järjekordset kriisi enda juurde kutsutud asjaosalistega.

Murdmatu

Sekretärid juba Laari esimesest valitsusest – kus mäletatavasti üks kriis ja masendus ajas teist taga ja kus istuv peaminister oleks pidanud olema murest murtud – needsamad sekretärid ei väsinud imestamast vägagi martlaarilikku meelekindlust ja kõikumatust. Selle asemel, et hoopide kaitseks pead allapoole tõmmata, saabus Mart Laar ikka hommikuti tööle nagu energiapomm, juuksed sarvis, habe sassis ja rõõmus tervitus igaühe jaoks päeva päikeseliselt käivitamas. Kohutavalt inspireerivalt mõjuv loov kaos on Mardi aura üks osa.

Normaalne mees

Mart Laar ei ole mitte kunagi naistega üleolev, frivoolne ega nõme – eesti meespoliitiku kohta mitte liiga sagedane omadus, muide.

“Mis kuradi tiivad?”

Mart võtab suvalises külakõrtsis meestega õlled ette ja ei eristu pealtnäha millegipoolest. Mart on üks väheseid poliitikuid, kes on tegelikult ka muretsenud seniste tõrjutute – naiste, erivajadustega inimeste, mitte-eestlaste pärast. Ta vihkab kenitlemist ja kõrkust, tal pole tobedaid eelarvamusi ja talle meeldivad teised inimesed nii üldiselt. Sellepärast ka oli tema üks väheseid kärkimisi siis kui jälle hakkas keegi meie erakonnas ajama mingit tiibade juttu. Mardil lihtsalt tõesti pole eelarvamuste kammitsaid, ja see teeb temast professionaalse igainimese-poliitiku.

Tunneb asja

Ta tõesti tunneb poliitikat. Pikka aega olen imestanud tema ennustuste täpsust. Õnneks ta ei reklaami oma ennustusi, sest mitte alati pole need helget tulevikku tõotavad. Koos tema kõikide vigadega on tema juhtimisel hea töötada, sest ta tunneb poliitikat. Andekus ja töökus peale selle. Mäletate, Marju Lauristin ütles Mart Laari teise valitsuse alguses sotside fraktsiooni esimehena, et küll on hea töötada kogenud ja populaarse peaministriga. Professionaalsus on oluline, isegi poliitikas, õigemini eriti poliitikas.

Rahvusvaheliselt tuntuim

Mart Laar on konkurentsitult rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti poliitik. IRL-i rahvusvahelist erakondlikku kompetentsi arvestades on kindlasti oluline ka uue esimehe oskus tööd teha ka suurel areenil, võrdsena koos väga suurte poistega. Mis Marti ennast puudutab, siis kindlasti peaks tal olema mingi roll rahvusvahelisel areenil, sest muidu läheks see kapital raisku, mida ta Eesti heaks rakendada saab.

(Lugu ilmus esmakordselt mitte minu poolt muudetud pealkirjaga 16.09.2011 Delfi arvamusrubriigis)