Kuna selliste sisuliselt terrorirünnakute üheks eesmärgiks on ühiskonda nii tugevasti vapustada, et see oma tasakaalupunktist välja rapuks, on kõige mõistlikum mitte järele anda ja mitte vappuma hakata. Seega on Eesti eesmärgiks endaga seda mitte teha lasta, vaid vabaks rahvaks vabal maal jääda. Nii nagu kaitseminister seda eile õhtul Aktuaalses Kaamera ütles.
Midagi kindlasti aga muutub. Näiteks muutub meie üliliberaalne hoiak interneti kaudu Eesti vastu suunatud vihkamise ja tapa!-ähvarduste suhtes. Mõtlen isegi, et mõned head päevad tagasi ühe ministri vastu suunatud soov füüsilisele vägivallale asuda mu Facebook’i lehel oleks ehk vajanud tõsisemat reaktsiooni kui lihtsalt postitaja blokeerimine.
Eestis on väga vaeseid ja suurtes raskustes inimesi, enamasti üksikud vanemad naised, erivajadustega inimesed või lastega pered, kellel on piiratud võime enda aitamiseks midagi ette võtta. Täisjõus ilma ülalpeetavateta mees pole selles kategoorias. Praegugi tahaks aga mõned inimesed ajada kogu süü "õnnetu tegelase" sotsiaalsete raskuste kaela ning unustada tema poolt 2009. aastal kirjutatud sõnad, kuidas veri kohe voolama hakkab või kuidas rahvas selle fasistliku riigi vastu kohe võitlema peaks asuma. Ei panekski sellist asja tähele, kui meie lugupeetud sotsiaaldemokraadid poleks Kaitseministeeriumi ründamisse sedavõrd aktiivselt suhestunud. Marianne Mikko sissekanne Delfis "Kaitsetu ministeerium" küsib: "Kas tegemist oli süsteemse veaga", Andres Anvelt võtab asja tõsiselt ette, kuulutades kogu Kaitseministeeriumi kahtlaseks asutuseks, sest "Kaitseministeeriumis ja selle valitsemisalas on ka varem toimunud sarnaseid, n.ö. sisejulgeoleku intsidente, millest paljud on jäänud segaseks ja andnud aluse hilisemateks spekulatsioonideks". Ei taha oma hea kolleegi kogemusi kuidagi alahinnata. Ma lihtsalt tagasihoidlikult paluks enne sellise hüsteeria tekitamist anda avalikkusele teavet vähemalt kahest konkreetsest intsidendist, kus relvastatud terrorist on tunginud pommidega varustatult Kaitseministeeriumisse ja üritanud seal meeleheitlikult kedagi rünnata, nii et asi on letaalse kuju võtnud. Kindlasti on Anvelt võimeline neid esitama, kui ta just ei pea silmas Kaitseministeeriumi ründamist 1924. aasta 1. detsembril. Kas hea kolleegi arvates sai nimetatud rünnak alguse sellest, et piirivalvuritele tuleks rohkem palka maksta? Minagi olen loomulikult selle poolt, et sisejulgeolekule lisaraha anda ja päästekomandodki peavad saama normaalselt tegutseda, kuid selle teema sidumine Kaitseministeeriumi ründamisega osutab katsele seda sotside poliitikavankri ette rakendada. Loodan, et eksin. Sest kui see nii on, oleks see inetu.
On teatuid asju, kus Eesti poliitikud peaksid üksmeelel olema ning ühiselt toimunule hinnangu andma, mitte aga alustama katseid konkurente poriga üle kallata. Usun, et head sotsiaaldemokraadid on minuga nõus. Viha on Eestis niigi palju, uhkust oma riigi pärast vahel vähevõitu. See oli rünnak Eesti vastu ja Eesti sai selle tõrjumisega hakkama. Oleme selle üle ja nende inimeste üle, kes ründajaga nii hästi hakkama said, uhked!
Poliitilistest päevateemadest kõrgemalseismise oskust näitab näiteks Ain Seppik. Laiema üksmeele kinnituseks lisan, et olen Anveltiga täiesti ühel nõul selles, et vahejuhtum ei peaks tekitama ehitusbuumi. Eks septsialistid tunne asja, aga üldist tugevamate väravate, kõrgemate aedade ja vaid pisut utreerides vaat et kindlustegi taastamist küll kestlikuks pidada ei saa. Ammuks seegi oli, kui Toompea lossi ees sissetungijaid tõkestavad kaitsekraavid täis aeti ja topeltväravad lammutati. Ma ei arva küll, et neid taastama peaks! Muide, kas te teate, miks on Tallinnas Lühikest Jalga mööda üles tulles väravatornis säilinud väraval rauast needid? Need on selleks, et suletud väravast ei saaks kirvestega varustatud mehed ennast nii lihtsalt läbi raiuda. Kas kirvestega all-linna mehi kardeti kui terroriste? Ei, pigem kardeti purjutamisest tekkivat agressiivsust ja lihtlabast röövimist, nii midagi Londoni meeleoludes. Ning oli ka kaupmeestel põhjust öösiti kahte Tallinnat eraldavat väravat kinni hoida, sest eks kippunud purjutavad mehed mäe otsastki alla märatsema tulema.
Katsume nüüd, aastal 2011, olla arukamad ja üksmeelsemad nii tegelike sise- kui ka välisvaenlaste vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar