Kui kohustusi ei täideta

Jätkan lasteaiateemalise eelnõu aruteludega. Tagasisideme järgi võib öelda, et kõige enam häirib noori lapsevanemaid lasteaiakoha puudumine või selle kättesaamatus erasektori poolt pakutavana liiga kõrge hinna tõttu.

Eesti seadusandlus on võrreldes isegi väga viisakate Põhjamaadega olnud kohalike omavalitsustega ülimalt leebe. Kohustus igale lapsele lasteaiakoht luua on küll seaduses ammust ajast olemas, aga kui omavalitsus seda kohustust ei täida, siis ei juhtu ka midagi. Peale selle muidugi, et kohata jäänud perekond on suures hädas. Nagu Tallinna linna näide näitab, siis pole asi isegi mitte alati rahapuuduses – televisiooni jaoks ju raha jagub, lasteaedadele miskipärast mitte.

Kuidas teie arvate, kas omavalitsuse kohustus peaks olema kuidagi selgemini seaduses sõnastatud? Üks ootamisest masendunud ema saatis ettepaneku, et kui omavalitsus oma ülesandega toime ei tule, siis peaks ta maksma lasteaia pearaha ulatuses perele vähemasti hüvitist. Naaberriikides nagu Rootsis ja Soomes kohustab seadus lastesõime või lasteaiakoha puudusel tagama perele munitsipaallasteaia hinnaga samasuguse suurusjärguga maksumuses lasteaiakoha erasektori abiga, kusjuures omavalitsus peab tasuma erasektorile siis ka vastavad kulud. Mina olen küll kindel, et sellisel olukorral, kus kohustus võib olla praktikas vabalt ka mitte täidetud, ei tohiks lasta jätkuda. Seda ka erivajadustega laste osas, kes jäävad täna sageli eriti ebaõiglastelt lastehoiuta. Samas on olemas omavalitsusi, kes suudavad oma erivajadustega lastega peresid kenasti aidata. Ja suurem osa omavalitsusi on saanud ka piisaval hulgal lasteaiakohtade loomisega kenasti hakkama. Kuidas teile tundub? Kas omavalitsustel, kes pole hakkama saanud, kas neil peaks olema ette näidata alternatiivsed lahendused, kui lapsele lasteaiakohta ei jagu? Või et miks õigupoolest peaksid osad pered kannatama, kellele kohta lasteaias ei jagu?