8. august 2011

Mida teha, kui laps käib lasteaias vaid osa ajast?


Kas praegune lasteaia osaajaliste laste kord on õiglane ja otstarbekas?

Jätkan teiega arutlusi lasteaiateemaliste seadusemuudatuste osas. Lasteaia kohatasule on määratud lagi ning iga kohalik omavalitsus võib lasteaia kohatasu suurust oma äranägemist mööda määrata, ent see ei tohi olla kõrgem kui on etteantud lagi.
Lapsevanemalt teenuse eest küsitava omaosaluse suuruse suhtes kehtib piirang – see võib olla maksimaalselt 20% kehtivast miinimumpalgast ehk ca 55 eurot kuus. Vaid mõned omavalitsused kasutavad seda maksimumi, enamasti jäävad kohatasud alla selle, lisaks on osa omavalitsusi kehtestanud erinevaid soodustusi (näiteks Kiili vallas on pere iga järgnev lasteaialaps 50%-lise kohatasuga).

Samal ajal näeb koolieelse lasteasutuse seadus ette võimalused luua osaajalisi kohti. Seaduses kõlab see paragrahv selliselt: § 19, lõige (3): “Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht”. See seadusepunkt tuli lasteaednike ja omavalitsuste palvest, et kui on olemas lapsed, kes vajavad lasteaiakohta vaid teatud kindlal osal päevast, siis võiks ülejäänud aega saada kasutada mõni teine laps, kellele samuti sobib osaajaliselt lasteaias käia, selle asemel et lasteaed tühjalt seisab ja teised lapsed järjekorras on. Sarnane süsteem toimib edukalt ka näiteks Põhjamaades, sobides vanematele, kes töötavad osalise tööajaga või kelle töögraafik võimaldab osaajalist kohta lasteaias. Osaajaline koht sobib ka peredele, kus ema või isa on kodus väiksema õe-vennaga, ent vanem, lasteaiaealine laps, vajab vahepeal ka omavanuste hulgas sotsialiseerimist.

Osaajaliste laste osas valitseb aga tegelikkuses hulk segadust – mõni omavalitsus on osaajalistele lastele arvestanud kohatasu soodustust, mõni mitte. Nii on ka erinev seegi, keda üldse osaajaliseks lapseks peetakse. Ja kui osaajaline laps lasteaias juba käib, siis puudub tal lõpuks vahe niiöelda täiskohalise lapsega, sest kohatasu on ikka seesama ja kindlad kohalkäimise kellaajad pole samuti kirjas, sest kellelgi pole huvi ega tarvidust nendega mässata. Selle tulemusena ei täida osaajaline koht tegelikkuses oma täit eesmärki – võimaldada sellel ajal, kui osaajaliselt lasteasutust kasutav laps koha ei käi, kasutada sama kohta teisel osaajalisel lapsel. Kui kellaajad oleks kindlalt paigas, siis oleks võimalik ka pakkuda kohta teisele lapsele, kellele sobiksid just need “ülejäävad” tunnid, sest osaajalise lapse lasteaias käimisel kehtib endiselt nõue laste piirarvu osas rühmades.

Määratlemisel on hea abinõu raha. Seega võiks määratleda, et osaajalised lapsed maksavad lasteaiateenuse eest vähem. See motiveeriks vanemaid täpselt teada andma, millal nad oma lapse “osa ajast” lasteaeda toovad ja lasteaed omakorda saaks niiöelda vabu aegu pakkuda mõnele teisele osaajalisele lapsele. Samuti oleks selline süsteem ka õiglasem.

Kohalikul omavalitsusel võiks olla valida, kas ta üleüldse pakub osaajalisi kohti või mitte. Aga kui ta selliseid kohti oma lasteaedades kasutab, siis võiks olla määratletud mingi üle Eesti ühtne süsteem, näiteks et kui laps kasutab lasteaiakohta 5-7 tundi päevas, on tema kohatasu 80%, kui ta kasutab kohta kuni 5 tundi päevas, on tema kohatasu 60% ja kui ta kasutab kohta kuni 3 tundi päevas, on tema eest makstav kohatasu 35% kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud lapsevanemate omaosaluse määrast lasteaiateenuse eest tasumisel. Protsendimäärad võtsin eeskujuna 80 kilomeetri kauguselt – sealt, kus need on juba hästi läbi kaalutud ja praktikas järgi proovitud.
Selline süsteem võimaldaks osaajalised lapsed ja täisajalised lapsed lihtsalt ja mõlemale poolele – nii lapsevanematele kui ka lasteasutusele - kasulikult eristada. Lapsevanem maksaks õiglaselt vaid kasutatud aja eest ning määratleks kindlalt kohalkäimise aja, lasteasutus saab vabadele aegadele pakkuda uusi osaajalisi kohti ning saab tervikuna tööd paremini planeerida.
Millised on teie kokkupuuted osaajaliste lasteaiakohtadega ja kuidas peaks teie arvates see võimalus korraldatud olema?

 (Lugu ilmus 08.08.2011 Delfi poliitblogis)


1 kommentaar:

  1. Osaajaga võimalust ei peaks üldse pakkuma. Miks? Sellepärast, et
    - Üks seadus näeb ette, et laps peaks lasteaias omandama alushariduse, mis on mõeldav vaid siis, kui selleks on täidetud ja loodud tingimused. Üks neist tingimustest ongi, et laps käiks lasteaias pidevalt, ja osaleks sealses õppetegevuses järjepidevalt.
    - Kui täiskohaga võib rühmas olla 20+4 last, siis kuidas mahutada veel osaajaga lapsi, kui isegi 24 lapsel on tiheliolekust küllaga probleeme.
    - Laps, kes käib osaajaga lasteaias nt ühe õppeaasta, on saanud lasteaeda koha ja tal on õigus taotleda täiskohta, mille ta saaks, kui keegi täiskohaga laps lahkuks lasteaiast. See tähendab, et tuleb luua veel üks järjekord.
    Jne.

    Üldiselt peaks ära otsustama, kas lasteaed on ennekõike lastehoidu pakkuv asutus või on lasteaed esmalt haridusasutus. Kui on lastehoid, siis tulekski prioriteedid seada sellest lähtuvalt ja lasteaiaõpetajad ümber nimetada hoidjateks v kasvatajateks ning nendele makstav palk tuleks sotsiaalist, mitte haridusest. Kehtestada tuleks samad nõuded, mis kehtivad praegustele lastehoidudele (kinnitatud sotsiaalministri poolt).

    VastaKustuta