Lotte kui Eesti ja Läti pedagoogiline koostöö

Varsti on uus Lotte film kinodes, ja pärast seda kodudes. „Lotte ja kuukivi saladus“.
Au ja kiitus Andrus Kivirähkile ja Janno Põldmale ning Heiki Ernitsale! Eesti ja Läti riigid on sinna oma toetava raha alla pannud, ligi 3 miljonit eurot. Üks paremaid kahe riigi koostöö näiteid, mis Eestil Lätiga üleüldse on, sest imelikul kombel pole lõunanaabritega meil see koostöö läbi ajaloo eriti tihe olnud. Kui me oleme oma keelde laenanud sõnatüvesid pealt 600 nii vene kui germaani keeltest (laensõnad näitavad rahvastevahelise suhtlemise tihedust), siis läti keelest on meil laenatud sõnu tervelt 4, vähemalt kehtis see arv siis, kui meile ülikoolis tasuta kõrghariduse raames keeleajaloo loenguid loeti.

Aga meil on ühine Lotte! Lapsevanema õnnistus ja lapse rõõm. Transformerite, Ninja-kilpkonnade ja Tommide-Jerryde kõrval seisab Lotte oma sõbralikkuse ja ilma jalaga tagumikku löömiseta nagu ilmasammas. Lapsevanematele on ikka abiks, et Lotte on ka kasvatuslikus mõttes eluterve. Eluterveid on meil muidugi veel, Naksitrallid ja Sipsik ja Pokud ja teisedki, aga mõjusaimalt mõjuvad filmikangelased. Soomlaste Muumide ja rootslaste Pipi kõrval on meil edukalt materialiseerunud suurprojektiks Lotte, kes seisab igati võrdväärsena nende kõrval. Kui filmitegijad käisid Riigikogus Eesti filmitegijate ootusi ja muresid tutvustamas, siis pidid nad kogu aeg vabandama ja selgitama, et saage aru, Lotte on väga kallis film, rahvusvaheliselt tehtud, selle tõttu juba edukam, ja et kõikidel ei saagi nii hästi minna. Eks ta nii vist ole tõesti.

Ootan filmi samasuguse õhinaga nagu kõik Eesti lapsed.