Meestele lugemine keelatud!

Hoiatus! Järgnev tekst on ligipääsupiiranguga. Seda võivad lugeda ainult naised. Täiendav piirang: seda võivad lugeda ainult naised, kes on parasjagu lapseootel või kellel on imikuvanuses laps.

Täna lõppeb rahvusvaheline imetamiseteemaline nädal, sedakorda pühendatud meeldetuletamisele, et rinnaga toitmine on täiesti normaalne osa inimkonna igapäevaelust. Rinnaga peaks saama noored emad oma lapsi toita igal pool, kus nad liiguvad – tuletati sel nädalal meelde enam kui 170 riigis. Ühistranspordis peaksid olema spetsiaalsed istmed, kus saaks istuda rinnaga toitvad emad. Emad peavad saama töötamist ja imetamist kokku sobitada. (Meie meedias ilmus küll sellele risti vastupidine üleskutse – Adik Levin vabandas küll oma varaemate rinnapiimavastaste sõnavõttude eest, ent jäi ikka veel kentsaka seisukoha juurde kindlaks, justkui välistaks naise normaalne elu imetamise ja vastupidi – mis on muidugi eksitav info).

Üldiselt pole ju teiste asi, kas või kuidas ma imetan. Aga imetamisnädala üleskutsele suhtumist imetamisse positiivses suunas mõjutada, sellele saan ehk kaasa aidata. Pealegi olen suur rinnaga toitmise pooldaja. Ka praegu imetav ema. Nii et ärge pahandage, lisan mõned infokillud (ja endiselt – seda loevad ju ainult need, kellel oli selle teksti lugemise luba, eks!)

On rida asju, millest arstid ei räägi. Näiteks et lapse rinnaga toitmine on väga mugav, tõeline laisa ema valik. Ei mingit möhkerdamist pudelite-luttidega (öösiti!), kogu aeg on sobiva temperatuuri ja konsistentsiga toit käepärast võtta. Ise ei pea midagi tegema, isegi kogu väljutamise vaeva näeb keegi teine, ehk siis imik. Teile jääb ainult andmise rõõm.

Aastatepikkuse kogemuse pealt võib öelda, et oluliselt vähemaks on jäänud neid inimesi, kes tulevad ligi ja hakkavad sõimama, kui näevad sind pargipingil istumas ja last imetamas. See oli muide tänavuse imetamisnädala eesmärk – meelde tuletada, et imetamise toetamine on absoluutselt iga inimese kohustus!

Rinnaga toitmine kulutab märkimisväärselt kaloreid (noh, topelt pole vaja küll süüa) ja annab vägagi tõsiseltvõetava põhjuse hoiduda dieetidest. Puudub võimalus muretseda kolesteroolitaseme pärast, sest kolesterooli näitajad on rinnaga toitmise ajal tavapärasest oluliselt kõrgemad loomulikel põhjustel. Vahukooretort? Jäätis? Muidugi, sest neis sisaldub vajalikku kaltsiumit. Eriti kasulik kombineerida värskete marjadega.

Rinnaga toitmine õnnestub siis, kui ema pole stressis. Seega on olemas väga tõsiseltvõetav ja eluline põhjus hoida stressi endast eemal. Vajadusel küsida abi kodutööde tegemiseks – muidu võib piim ju kinni jääda! Vajadusel võtta tunnike-paar iseendale ja otsida keegi teine beebiga tegelema – ikka parema rinnapiima nimel! Mees ei kiida teid piisavalt? Selgitage talle, kui oluline see on teie stressitaseme madaldamiseks ning selle kaudu paremaks piimatootlikkuseks. Katsugu keegi nii tähtsale eesmärgile vastu vaielda ;-).

Rinnaga toitmine õnnestub sagedamini, kui esialgu paistab. Selles osas olen küll doktor Adik Leviniga väga nõus, et meie sünnitusmajades antakse liiga kergesti lutipudel kätte. Tegelikkuses esimestel päevadel võtab piima teke lihtsalt aega ja see väike paus ei tee titele midagi, samas ilma tema aktiivse imemiseta võibki piim jääda tulemata. Emal on muidugi raske sünnitusmajas taluda tite näljakisa ja samal ajal lükata tagasi pakutav lutipudel, aga see on kõige kiirem tee rinnapiimani. Ühe lapsega tekkis mul rinnapiim alles seitsmendal lapse elupäeval ja pidin murest hulluks minema, aga õnneks juhtus just selline toetav arst olema, kes selgitas, et pole tarvis muretseda. Vaid tuleb uskuda, et piim tuleb, ja muidugi tuligi. Kui ma oleksin andnud beebile lutipudeliga pakutud toidusegu, siis oleks tal olnud kõht täis ja ega normaalne inimene ju niisama imemisega ennast vaevama hakka. Nii oleks vajalik stimuleerimine jäänud olemata ja mine tea, kas seda õnnelikku aastat rinnapiimaga tulnud olekski.

Kapsapea külmkappi! Kui tekib probleem piimapaisuga, siis kõige parem abiline on mu meelest külm kapsaleht rinnale panna. Rinnahoidjasse sobitub see looduslikult täpsel moel. Eks igaüks leia endale sobivaimad lahendused, aga seda päästeinglit julgen tõesti soovitada. Ja et mitte värsket isa südaöösel välja kapsast otsima saata, varuge kapsapea juba pärast sünnitust külmikusse ootele. Kapsaleht ei ravi muidugi juba tekkinud põletikku, nii et kahtluse korral võtke kiiresti ühendust arstiga.

Kui teie rahalised vahendid vähegi lubavad, siis investeerige spetsiaalsetesse imetamisrinnahoidjatesse. Kaks paari on selliseid ikka vaja, võimalusel kolm. Ma ei tea, miks toodavad neid sagedasti inimesed, kes rinnaga toitmisest ise midagi ei tea. Väga harva on kaubandusest leida sobivat, mis oleks üheaegselt ilus, valdavalt looduslikest materjalidest, toetav ning mugav. Pole ju raske neid asju ühendada, eks!

Mingil ajal õpetasid arstid, et rinnaga toitev ema peab oma menüüd väga piirama. Nüüd jälle räägitakse, et selliselt toidetud lastel on hilisem maitsemeel sandim. Nii et otsustage ise – minu meelest tundub see titadele huvitav, kui nad saavad mekkida erinevaid maitseid, mis kõik ju kuidagi rinnapiima jõuavad. Eraldi teema on veel imiku allergia. Osadel vastsündinutel tekib allergia kogu selle maailma vastu ja see läheb ise mööda ning pole piimaga seotud. Edasi on tõenäolised allergeenid hoopiski pesupulbris (ise kasutan pesupähkleid), beebikosmeetikas (milleks see üldsegi?) või kodustes puhastusvahendites. Kui seal keemiarünnakute ohjeldamine tulemusi ei anna, tasub muidugi konsulteerida arstiga ja jätta tuntuimad allergeenid (pähkel, maasikas jt) toidust välja.

Kui piim kipub imetamiskordade vahepeal tilkuma, on abiks spetsiaalsed rinnapadjakesed. Soovitaksin korduvkasutatavaid – need on pehmest riidest padjakesed, mida saab pesta. Kui ei tilgu, ja teile tundub, et laps saab liiga vähe piima – siis ärge muretsege! Kui laps on muidu rõõmus ja miskitpidi ka kasvab, siis on kõik korras. Enamasti on – kahtluste puhul muidugi võtke ühendust oma arstiga.

Rinnapumba kasutamisest rääkimine on meil justkui tabuteema. Rinnapumbaga saab sügavkülmikusse koguda toiduvarud näiteks sellisteks puhkudeks, kui peate ise võtma imetamisega kokku sobimatuid ravimeid või kui teil tuleb tahtmine minna mõnikord teatrisse. Samuti saab rinnapumbaga piimatootlikkust reguleerida (näiteks kellaaegade järgi või lapse haiguse puhul piimaeritust suurendades, et lapsel oleks lihtsam).

Lisatoitu ei tule lapsele anda mitte mingi abstraktse kalenderplaani järgi, vaid siis, kui teie laps selleks ise valmis on. Enamasti juhtub see alles 6-7. elukuul. Sildid poes müüdavatel beebitoitudel „alates 4. elukuust“ ei tähenda mitte ostukohustust, vaid tootjafirma soovi teilt kokkuvõttes rohkem raha kätte saada. Kuidas ära tunda, millal laps valmis on? Ärge muretsege, ta annab sellest ise vägagi silmnähtavalt märku. Ühel heal päeval hakkab laps iseseisvalt istuma (tahkema toidu neelamise eeldus), pöidla ja nimetissõrmega kõike väiksemat üles tõstma (samuti loomulik verstapost) ning kui teda toidulaua ääres süles hoiate, siis hakkab ta püüdma kõike krabada, mis laual vähegi leida on, et seda ise endale suhu toppida. Märguannet pole võimalik valesti tõlgendada. Ning edaspidigi annab laps ise kõigest märku: millal ta tahab „päris“ sööki ja millal rinnapiima, ja kui kaua just täpselt seda viimast. Ilma mingi teadusliku või raamatutarkusliku sekkumiseta.

Veel kasulikku, nüüd juba arstide poolt öelduna:

Lapse rinnale tõstmine hiljemalt tunni aja jooksul peale sündimist aitaks ära hoida umbes viiendiku imikusurmades esimese elukuu jooksul.

Kui last toita rinnapiimaga 7-9 kuud, on lapse IQ keskmiselt 6 punkti kõrgem võrreldes nende lastega, keda on toidetud rinnaga kuni kuu aega.

Mis puutub alkoholi, nikotiini ja teistesse meelemürkidesse, siis siin olen ma täiesti päri mistahes riigi arstide hoiatusega – pange need küll kõrvale ja ära!