Mida saavad teha hoolekogud?

Nii koolidel kui lasteaedadel on olemas juhtimisorganina hoolekogud.

Hoolekogu mõte on selles, et lapsevanemad ja kohaliku kogukonna esindajad (nemad ongi hoolekogu liikmed) saaksid samuti aktiivselt kaasa rääkida kooli või lasteaia igapäevaelu korraldamises ja pikemate sihtide seadmises. Hoolekogud aitavad korraldada infovahetust “ülalt alla” ja “alt üles”, nad aitavad kõige paremal moel asutust juhtida: aidates kaasa, vaieldes vastu, juhtides tähelepanu, tehes ettepanekuid, võttes vastutust ja saades kokkuvõttes oma lastele just nii hea arengukeskkonna, nagu seda vanematepoolselt, kohaliku kogukonna arvates ja asutuse pedagoogide nägemust mööda kokkusulatatuna pakkuda osatakse. Hoolekogude tase võib mõnikord olla üsnagi kõikuv – samas sõltub hoolekogu sõnakusest ja tegususest lasteaia või kooli arengus väga palju. Ideaalis täiendavad lapsevanemad, lasteasutuse pedagoogid ja juhid ning kohalik kogukond üksteist nõnda, et kolmepoolne pingutus annabki parema tulemuse kui igaüks seda üksi suutnud oleks.

Mõnikord muidugi ei suju kõik nii ladusalt. Põhjuseid võib olla erinevaid – näiteks on hoolekogu liikmed oma ülesannete suhtes ükskõiksed, puudub asutuse juhi poolne usaldus või pole ühiselt tegevuse eesmärke seatud. Minu hinnangul liigub hoolekogude töö suurte sammudega parema kvaliteedi poole ja siin on suur roll olnud ka Eesti Lastevanemate Liidu koolitustel ja seminaridel. Tallinnas teeb tublit tööd Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit. Mittepoliitilise organina on nad seisnud südilt laste õiguste kaitsel. Sündis hoolekogude liit umbes samamoodi nagu praegu aktiivselt Tallinnas tegutsev MTÜ Kodaniku Hääl – lihtsalt mingil hetkel lapsevanemate kannatus katkes. Tavapärane töö lasteaia hoolekogus enam ei aidanud, sest Tallinna linn asus sedavõrd tugevasti lasteaedade eelarveid kärpima.

Lasteaiateemalist eelnõu tehes vaatasin üle selle, mida annaks seadusandluse poolelt paremaks teha, et hoolekogude töö paremini sujuks.

Hoolekogu tegelikust vastutusest saaks rääkida alles siis, kui hoolekogu osaleks lasteaia eelarve koostamisel ja võtaks ka selle kinnitamise oma õlule. Aga kuna see vaidlus, et kas hoolekogudele selline lääne- ja põhjaeuroopalik õigus anda, läbiti just Riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseadust arutades ning jõuti edasilükkavale positsioonile, siis jätaks selle variandi samuti paremat tulevikku ootama, või kuidas teie arvate? Tallinna linnas polegi lasteaedadel oma eelarvet sellisel kujul, nagu ühel asutusel iseseisev eelarve olema peaks. Või kuidas teie arvate, kas peaks lasteaedade hoolekogudele sellise kohustuse panema või pole meie hoolekogud veel selleks valmis?

Koolieelse lasteasutuse seaduses võiks teha aga järgmised muudatused:

Paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Lasteaiarühmas on kolme - kuni kaheksa-aastased lapsed. Rühma moodustamisel võetakse arvesse laste vanust ja arengutaset ning hoolekogu soovitusi”.

Selle muudatusega võetaks ära praegu seadusega ette antud ranged vanuselised piirid rühmade moodustamiseks ja asendaks selle sisuliselt lasteaia kohapealse otsusega. Mõnel pool eelistavad lasteaia pedagoogid ja lapsevanemadki, et koos oleks ühevanuselised lapsed, teisal jälle väärtustatakse eri vanuses laste omavahelist koostöö harjutamist ning sedagi, et vanematele lastele meeldib enamasti väiksemate eest hoolitsemisel kaasa aidata. Lisaks võimaldaks selline muudatus panna näiteks viieaastase lapse, kes vabalt loeb ja kirjutab, kooliminejate rühma või hoopiski nooremate laste rühma – kui seda tingib lapse eripärane areng.

Ehkki lasteaia arengukava koostamine on juba praegu ette nähtud koostöös hoolekoguga, annaks seda ehk selgemini väljendada. Ettepanek oleks täiendada koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvi 9¹ lõiget 3 teise lausega järgmises sõnastuses:

„Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist lasteasutuse hoolekogule arvamuse andmiseks.

Hoolekogu liige osaleb ka lasteaia uue juhi valimisel. Paraku on olnud kuulda juhtumitest, kus lasteaia hoolekogust osaleb lasteaia juhi valimisel kohaliku omavalitsuse esindaja – aga seesama kohalik omavalitsus ju niikuinii lasteaia juhi valimist korraldab. Seaduse mõte on olnud ikka selles, et ka lapsevanemate hääl kostaks selgelt kas eelmise juhi taasnimetamisel või uue juhi valimisel. Seega võiks seadust täpsustada, pakuksin välja sellise sõnastuse:

/Hoolekogu/ osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu, kellest vähemalt üks on vanemate esindaja lasteasutuse hoolekogu liige,  direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös.

Kodu ja lasteaia koostööd silmas pidades tuleks muuta ka 1992 (!) aasta Eesti Vabariigi haridusseadust, tehes selles järgmised muudatused.

Haridusseaduse paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui laps ei käi koolieelses lasteasutuses, omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Kui laps käib koolieelses lasteasutuses, omandatakse alusharidus põhiliselt lastasutuses. Perekondlik ja koolieelse lasteasutuse kasvatus ning haridus toetavad ja täiendavad teineteist.

Praegune sama paragrahvi sõnastus ei lähe just kõige paremini kokku koolieelse lasetasutuse seadusega ja võimaldab mõnel, kes koolieelse lasteasutuse seadust ilmselt lugenud pole, teha järeldusi et lasteaed on üks lihtlabane laste hoiustamise koht. Ei – tegemist on alusharidust andva asutusega! Ja alusharidus on Eestis vabatahtlik haridusliik.

Segadus valitseb ka lapsevanematepoolsete annetustega lasteaedadele. Pikka aega arvestati neid tulumaksuvabastuse alla, nüüd on kuulda, et kuna kohalik omavalitsus peab lasteaedu ülal pidama niikuinii, siis olevat vanematepoolsed annetused vaid lisanduv luksus, mitte üldistes hüvedes tehtud väljaminek. Kuidas tundub, kas tulumaksuseaduses võiks teha asja selgeks nii, et § 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule ja munitsipaallasteasutusele maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.“

Tänan väga kõiki, kes selle pika loo järjekordsetest seadusemuudatustest vaevusid läbi lugema ja kaasa mõelda jõudsid. Kui teil on ettepanekuid, vastuväiteid või muid tähelepanekuid lasteaedu puudutava seadusandluse osas, siis ootan neid tänuga. Sügisel hakkab Riigikogu lasteaedu puudutavaid seadusemuudatusi arutama.

(lugu ilmus Delfi poliitblogis 07.08.2011)