Kommentaare EKO poliitikasoovitustele

Paluti kommentaare Eesti Keskkonnaühenduste Koja  poliitikasoovitustele. Kommenteerisin hästi lühidalt - igal teemal on muidugi võimalik vastata ka väga pikalt. Jätsin ära kiidulaulu nendele mõtetele, millega nõus olen, kommenteerisin seda, mida saaks mu meelest teha ehk ka teisiti. Nii et kui ma midagi välja ei paku, siis olen üldjoontes nõus ;-).

Kommentaarid opn poliitikasoovituste peatükkidele, nende lugemiseks tuleks esmalt vaadata EKO poliitikasoovitusi.

ENERGEETIKA

Kaevanduslubadele peab hakkama eelnema planeering. See viib paljud asjad paika. Töötada tuleb ka selle nimel, et olemasolev põlevkivi kasutamine toimuks palju efektiivsemalt. 

Taastuvenergeetika teemaplaneeringu esimene faas on uus üleriigiline planeering Eesti 2030+, mille algatamise juures ka ise kaasa lõin. Hetkel on seal kaalumisel, kas taastuvenergeetika, sh merealade tuulepargid markeerida põhidokumendis või võtta detailsemalt ette üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna (või mõlemat, ainult esimesest kindlasti ei piisa). Ülesandepüstitus jääb igal juhul sisse.

Päikeseenergia ei vajaks iseenesest omaette teemaplaneeringut, pigem tehnilisi lahendusi (kuidas näiteks ülejäävat energiat võrku tagasi müüa jne). Biomassienergia - võsast hakkepuidu või roost briketi tegemine pole ka planeeringu, vaid terve mõistuse küsimus - esialgu ma ei näeks vajadust Eestisse vastavaid istandusi rajama hakata. PS turvas minu hinnangul pole taastuv loodusvara. 

Teemaplaneeringut on vaja siis, kui sellest muutuvad mingid suured taristuehituse mahud. (Nt tuuleenergia, hüdroenergia jms kasutamiseks). Kui katlamajas piltlikult öeldes vahetatakse katel, siis see enamasti planeeringut ei nõua. Ka see, kui minna üle lokaalsele küttele, pole enamasti planeeringuküsimus, aga võib ka olla. 

Kasvuhoonegaaside üldine piiramine on kindlasti eesmärk, ent me ei tohiks endale ka riigina liiga lasta teha. Pigem tuleks saavutada, et saaksime paremini kaasa aidata ida pool keskkonnakaitse parandamisele, eriti kui mahtusid vaadata.

TRANSPORT

Siin olen täielikult nõus. Ilmselt praktikas tuleb küll eelarvevõimekust silmas pidades arvestada, et Peterburi suuna on soomlased varsti nii hästi välja ehitanud, et mugavam ja otstarbekam on kasutada nende taristut, vähemalt mõnda aega. Meretranspordi oluliseks suurendamiseks napib Läänemerel sõna otseses mõttes tühja merepinda. Aga need olid vaid väikesed kommentaarid.

PÕLLUMAJANDUS - ka siin üldjoontes nõus. Väike erinevus on ilmselt meil selles, et ma peaks väga oluliseks maal töökohtade hoidmise ja võitleks tõesti väetiste jms maksustamise eest tsoonipõhiselt (!) EL-s, mitte ei alustaks koduse tootja veelgi ebavõrdsemasse olukorda panemisest. Lisaks juurde veel ka avaliku sektori mõju tarbijana - näiteks koolide ja lasteaedade sööklad võiks pakkuda vaid mahetoitu jne, rõhuga - kodumaist.

LOODUSKAITSE

Toetan teie seisukohti. Mida tähendaks täpsemalt kodanikeühenduste kaasamine looduskaitsealade haldamisse, nõuab detailsemat arutelu enne sellele alla kirjutamist (näiteks on meie maakodu kinnistul ka väike alikakaitseala ja orhideede kasvukoht - oleme väga palju sellega vaeva näinud, et kõik toimiks keskkonnasäästlikult ning ma jäin kohe mõtlema, et mida kodanikeühendus veel paremini teha saaks)

METSAD

Üldjoontes nõus. Keskkonnamõjude hindamisest tervikuna on erinevate keskkonnakaitseorganisatsioonidega juttu olnud - see peaks protsessina tervikuna muutuma oluliselt rohkem sisuliseks ja oluliselt vähem formaalseks. Enne nende muudatuste tegemist oleks mul raske kirjutada alla punktile, et hakkame keskkonnamõjude hindamist tegema enne raiekava - see oleks paljudel juhtudel formaalsus. 

Kuskil tahaks näha ka tehnikanõudeid (rasked roomikautod jne). 

MAAVARAD

Et kord tuleb ümber vaadata, ütlesin juba alguses. Üldnõuete osa ei tee paha, kui see ei hakka mõjuma automaatse loana - iga kord tuleb ikka lokaalselt läheneda ja selleks ongi planeeringu protseduur tegelikult parim.

SOOD - siin andsin ka juba eelneva kommentaari ära ;-), näikse kattuvat meil see asi.

MERI

Üldiselt nõus. Naftafondi osas peaks jällegi saavutatama olukord, kus Eesti sadamad ei satuks oluliselt halvemasse turusituatsiooni võrreldes näiteks Venemaa sadamatega. Muide, kas teadsite, et meil pole idapool isegi merepiir täpselt paigas ja puudub ka osa kaardimaterjali, sest idanaaber pole lihtsalt meie lähenemisestki huvitatud. 

Üldine merealade planeering on tohutult kallis, hakkaks kuskilt otsastki pihta. Ka näiteks rikkad riigid nagu Soome ja Rootsi pole kõigega valmis jõudnud. 

Veidi tuleks muuta siis ka seadusandlust - täna on merre ehitamine lubatud nii planeeringu alusel kui ka ilma planeeringuta.