Eesti Lastevanemate Liit kutsus 5. jaanuaril kokku huvigruppide (õpilased, lapsevanemad, õpetajad, koolide tugitöötajad, koolijuhid, haridusametnikud, ministeeriumi esindajad, Riigikogu liikmed) ümarlaua, et arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) laekunud ettepanekuid. Siin ettepanekud, kus lõplik sõnastus on jäetud kultuurikomisjonile või kus on tegu redaktsiooniliste parandustega.
Riigikogu Kultuurikomisjonile
Lisaks minu poolt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule (412 SE-II) esitatud muudatusettepanekutele saadan teile arutamiseks veel järgmsied küsimused, probleemid ja redaktsioonilised ettepanekud.
1. § 2 lg 1: koolis käimise eesmärgiks ei saa olla õppekava täitmine. Õppe kvaliteedi näitajaks pole eeskätt vastavus õppekavale, vaid lapse areng. Parandada tuleks vastuolu samas paragrahvis: praeguses sõnastuses täidetakse põhikoolis õppekava ja gümnaasiumis omandatakse haridust – mida seal siis tegelikult omandatakse? Sama ka nt § 3 lg 2 p 1 – mõiste jääb arusaamatuks, kuna seadus peaks defineerima, mis on üldkeskhariduse omandamine.
2. § 2 lg 3: loetelu andmine pole otstarbekas, kogu piiratud loetelul puudub mõte ja vajadus. Täna on jaotus suuresti nii, kuid tervitatav oleks mitmekesisemate vormide tekkimine, seega tuleks piirav ja suletud loetelu seadusest välja jätta. Näitena võiks tuua, et pole mingit põhjust välistada statsionaarset õpet pakkuvat gümnaasiumi täiskasvanutele. Praktikas on olemas ka koolid, kus on nii täiskasvanute kui ka alaealiste õpetus ja miks see ei võiks ka niiviisi jätkuda? Või vaatame näiteks § 2 lg 3 p 2: koolieelseteks lasteasutusteks võivad olla ka laste huvikoolid jms. Kui loetelu soovitakse anda, tuleks vastav täiendus teha.
3. § 3 lg 2 p 2: Valmisolek õpingute jätkamiseks pole tavaliselt iseseisev eesmärk, nagu pole ka iseseisev eesmärk valmisolek tööle asumiseks või perekonna loomiseks, vähemalt seadusandluses mitte. Lõige tuleks ümber sõnastada. Näiteks võiks olla eesmärgiks õpingute jätkamine.
4. § 3 lg 3 p 6: ilmselt on kooli asemel mõeldud kooli juhtkonda.
5. Paragrahvis 4 tuleks defineerida hariduse kvaliteedi mõiste ja ka teisi eelnõu mõisteid (näiteks õppesuund; küpsuseksam (ja mida teha juhul, kui küpsuseksam ja riigieksam kattuvad)) tuleks defineerida. Põhjendus: uued defineerimata mõisted on väga erinevalt tõlgendatavad, palju segadust, kui pole definitsioone antud.
6. § 4 jätta pealkirjast välja sõna ‘kvaliteet’, kuna paragrahvis ei kajastu hariduse kvaliteedi näitajaid. Paragrahvi 4 lõigu 6 sätestab, et munitsipaalkool võib tegutseda teise omavalitsuse territooriumil. Seda regulatsiooni tuleks täpsustada, praeguses sõnastuses tekitab segadust, osapooled on sättest täiesti erinevalt aru saanud.
7. § 5 ja 47: lisada, et lapsevanemal on kohustus luua ja tagada lapsele võimalused koolikohustuse täitmiseks.
8. Arutada paragrahvi 7 lõigetes 4-6 sätestatud usundiõpetuse ja riigikaitseõpetuse küsimusi. Leiti, et vastavat teemat tuleb põhjalikumalt arutada, esitatud variant ei aita kaasa õpilasele kvaliteetse hariduse pakkumisele. Kaaluda näiteks varianti, mille kohaselt on koolil õigus pakkuda usundiõpetust ja riigikatseõpetust kohustusliku valikainena. Lisaks sõnastuse parandus, § 7 lg 6 ja mujal: õpetuse õpetamine asendada (usundi)õppe, (riigikatse)õppe õpetamisega.
9. § 8 lg 5: vältida kogu seaduses “võib” regulatsioone, kuna nii tekib olukord, et kõik mis pole lubatud, on keelatud. Vähemasti tuleks “võib” regulatsioone vältida õpetuse sisu osas – vastasel korral on tulemus väga totalitaarne.
10. Kaaluda tõsiselt, kas on vaja sätestada paragrahvi 9 lõikes 3 sätestatud kohustust, mille täitmine on majanduslikult ja sisuliselt ebaotstarbekas. Toetada tuleks hariduslikku mitmekesisust.
11. Kaaluda paragrahvi 11 lõigete 6 ja 7 regulatsioon ja pigem lõikest 6 õppevahendit levitava juriidilise isiku olemasolu kohustus välja jätta. Probleemidena on välja toodud selle sättega kaasuvat liigset, kuid sisutut bürokraatiat, kuna igaüks võib asutada juriidilise isiku selleks, et õpikuid regiustreerida.
12. Täpsustada paragrahvi 12, kuna läbisegi kasutatakse mõisteid „kool” ja „klass”.
13. § 12 lg 6: korraldab kool – asendada – kool on kohustatud korraldama.
14. § 12 lg 9: puudub sellise otsuse (“minister leiab”) vaidlustamise kord. Sama ka § 12 lg 10 – põhjalikult on käsitletud teavitamist, mis on vähetähtis seaduse tasemel reguleerida, aga puudu on optsuseni jõudmise motiivid ja hindamise kriteeriumid.
15. Arutada paragrahvis 13 sätestatud õppevormide regulatsiooni. Sõnastuse osas on tekkinud palju arusaamatust, palun ka mõelda paremate variantide peale kui “statsionaarne” ja “mittestatsionaarne” õpe. Täpsemalt on vaja reguleerida e-õpet ja koduõpet, vähendades praeguse eelnõu suuri piiranguid mittestatsionaarse õppe osas.
16. § 14 lg 1 – puudub igasugune vajadus sätestada seadusega, milline on “tunni arvestuslik pikkus”. Mis ühik see üldsegi on? Õppetunni pikkuse võib kehtestada kooli juhtkond, äärmisel juhul võib lisada, et ‘kooli pidaja nõusolekul’. Jätta välja ka § 15 lg 10: seadusega ei ole vaja reguleerida seda, mis on pisutki tervemõistuslikule inimesele enesestmõistetav. Pealegi tõepoolest, koolid korraldavad ekskursioone, matku, spordivõistluseid, mida arvestatakse õppe osaks jpms.
17. Paragrahvi 15 lõike 4 kohaselt on õpilase väikseim lubatud koormus gümnaasiumis 96 kursust. Leian, et seda arvu tuleb veel kaaluda, kohustuslike kursuste arv peaks olema väiksem, vahemikus 80-89. Võrdluseks: Soomes on kohustuslike kursuste miinimumiks gümnaasiumis 75 kursust noortele ja 44, kui tegemist on täiskasvanute gümnaasiumiga.
18. Kaaluda mitte esitada seaduse tekstis täisealise gümnaasiumiõpilase õigusi keelata lapsevanemal ligipääs endaga seotud andmetele (hinded, tunniplaan) ja osalemine arenguvestlusel (§ 15 lg 12, § 27 lg 4; § 47 lg 6, vt ka võrdluseks § 56 lg 2 p 3) ja lähtuda tunniplaani ja hinnete osas üldise õigusruumi kaudu täiskasvanutele juba antud õigustest ja seda mitte eraldi PGS-s üle korrata, ning jätta alles vaid piirang, et täiskasvanud kooliõpilane võib mõjuva põhjuse olemasolul keelata lapsevanema osalemise arenguvestlusel. Arvestada sealjuures, et Perekonnaseadus kohustab vanemaid täiskasvanud noort üleval pidama kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.
19. § 16 lg 3: tuleks määratleda, kuhupoole jäävad näiteks e-õppel olevad õpilased.
20. Õpilaste vastuvõtu regulatsiooni põhikooli (§ 17 lg 2, § 58) tuleb võrreldes eelnõus väljapakutud regulatsiooniga muuta, eesmärgiga säilitada perekondadele valikuvabadus, samuti ka valikuvabadus põhikooli keele osas ja rakendada vaid praktikas realiseeritavaid süsteeme. Parema puudumisel jääda esialgu kehtiva regulatsiooni juurde. Keskenduda rohkem nõrgemate koolide järeleaitamisele ja lapsevanemate harimisele.
21. § 24: lisada riigile ka täiendina, et infot vajab otsuste tegemiseks ka kohalik omavalitsus.
22. Kaaluda paragrahvi 26 lõike 1 viimasest lausest vanema kohustuse täpsustada õpilase puudumise põhjuseid väljajätmist või sätte täpsustamist. Praeguses sõnastuses võimaldab kuritarvitusi.
23. § 26 lg 2, lg 6: ettepanek, et kool rakendab meetmeid ja informeerib kohalikku omavalitsust.
24. 4. jagu ja hariduslikud erivajadused: lisada mõiste “vanema põhjendatud taotlusel” läbivalt – perekonna argumentidele tuginevat kaasarääkimisõigust tasub toetada. Selgitada lahti mõisted “kaasav õpe” ja “vastavad võimalused”.
25. § 30 – mistahes tegevus toetub kas huvile või sundusele, sestap on õppekavavälise tegevuse nimetamine huvitegevuseks kohatu suunise andmine õppekavakohasele tegevusele. Pealkirjas seetõttu asendada: Huvialane tegevus koolis.
26. § 31 lg 2: raamatukogule ei saa panna kohustuseks õppekavajärgset õppetööd. Raamatukogu funktsioon on toetada õpilase iseseisvat õpet, teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
27. § 32: selleks, et vältida lapse asjatut solgutamist lasteaia ja eelkooli vahel, võiks kaaluda sätte lisamist, et ettevalmistusrühmad on mõeldud eeskätt lastele, kes pole omandanud alusharidust koolieelses lasteasutuses. Praegune paragrahvi sõnastus annab vale signaali.
28. § 37: vajab mõistete lahtikirjutamist ja HEV laste õpetamise süsteemis orientiiride loomist. Kes on litsenseeritud spetsialistid? Kuidas fikseeritakse HEV laste õpe kooli õppekavas? Mis on “pedagoogilis-psühholoogiline hindamine”? Mida tähendab “meditsiinilised uuringud”? Mida tähendab “täiendavad uuringud”? “Individuaalse arengu jälgimise kaart” – ja kas seda täidab lapsevanem? Mis on “kaasav õpe”? Kust tuleb kõige sätestatu finantseerimine?
29. § 42 lg 1 p 2: sõna ‘probleem’ on siin vales tähenduses. Peaks olema erivajadused.
30. § 43 lg 1: asendada sõna ‘õppimine’ sõnaga ‘õpe’ (st ‘võimetekohaseks õppeks’), kuna õppimine on ka üks õppe osa, aga viimase hulgas on veel rida koolis tehtavaid tegevusi.
31. § 49 lg 4: kõikide meetmete puhul pole mõistlik hakata lapsevanemat kirjalikult teavitama. Näiteks millisel moel, mis ajahetkel ja kuidas (tähitud kiri vastusteatega?) peaks kool teavitama lapse vanemat (kumba vanemat jne), kui laps eemaldatakse õppetunnist (p 14) või jäetakse peale tunde (p 17)? Kas mitut meedet võib koos kasutada? § 49 lg 3 – missugustest õigusaktidest jutt käib? § 49 lg 10 – et igakordselt oleks vajalik enne alaealiste komisjonile avalduse esitamist teha sellekohane linnavalitsuse otsus – ei ole üldist halduskoormust ja mahtusid arvestades kuidagi reaalne.
32. § 52 lg 2: Haridus- ja teadusminister saab kehtestada miinimumkoosseisud eeskätt õppeprotsessidega seotud pedagoogide osas, lisada sõna: ‘pedagoogide’.
33. § 56 lg 1 kohustab õpilast õppes osalema, kuid lisada tuleks õpilase õigused ja/või kohustused juhul, kui õppe kvaliteet on allapoole lubatavaks peetud taset.
34. § 62 rakenduslikult ebaselge, samuti selgusetu, mida reguleeritakse. Eraldi seaduseparagrahvina ebavajalik, kuna ei muuda sisuliselt toimivat korda.
35. § 66 lg 1 p 6: ilmselt on ikka silmas peetud kooli kodukorras vastava reguleerimist, tegemist on kooli kodukorra, mitte põhimääruse küsimusega.
36. § 69 lisada selguse huvides, et nimetet dokumendid on lubatud ka elektrooniliselt.
37. § 70 lisada uus lõige: Kooli pidaja võib kooli põhimääruses kehtestada ainujuhtimise asemel ka kollegiaalse juhtimise ( a la äriühingutes, ka koolis võib majandusasjade eest vastutada näiteks majandusjuhataja jne), vastavat korda vajadusel täpsustades.
38. § 70 lg 5, 6; § 72 lg 13; § 75 lg 1: lisada ka võimalus, et kooli pidaja poolt sätestatud korras.
39. § 70 lg 7: terminid viia kooskõlla töölepinguseadusega.
40. § 72: ühtlustada hoolekogude miinimumkoosseisu (praegu riigikoolis 7, munitsipaalkoolis 9 liiget) ning anda hoolekogu koosseisu arv kooli enda otsustada. Põhjus: täna tegutsevad mitmetes koolides suuremad hoolekogud, kuhu on kaasatud kõikide klasside lapsevanemate esindajad ning täna on selline tegevus ebaseaduslik. Ka lõige 13 tuleks asendada ainsus mitmusega.
41. § 72 lg 1, lg 3, lg 5, lg 6: termineid pidaja ja valla- ja linna esindajad kasutatakse läbisegi. Sama probleem üldisemalt kogu eelnõus: kasutatakse läbisegi mõisteid ‘kooli pidaja’, ‘valla- või linnavalitsus’, ‘valla- või linnavolikogu’. Ettepanek sätestada üldiselt: kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.
42. § 81 asendada pealkiri: Järelevalve tegija kohustused ja vastutus.
15.01.2010
Liisa Pakosta
Riigikogu liige
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar