Planeerimisseaduse muudatusettepanekud

Riigikogus on arutlusel uus planeerimisseaduse eelnõu. No ütleme nii, et sellega tuleks veel kõvasti ühineme erialaühenduste seisukohaga, et selle Riigikogu koosseisuga viimasel tunnil kiirustades nii mahuka ja nii pealiskaudselt ette valmistatud seaduse vastuvõtmine ei sobi mitte.
tööd teha. Seetõttu
Aga et on teada, et eelnõust kavatseb praegune koalitsioon veel enne veebruari lõppu seaduse teha igal juhul, siis muudame, mis suudame, ja siin "kõigest" 78 muudatusettepanekut.
Küik on sisulised ja paljude spetsialistdega läbi arutatud. Ühe eelnõu kohta on muudatusettepanekute hulk 78 selgelt liiga palju, näidates eelnõu teksti puudusi, ja seda eriti kui istungipäevi on jäänud vaid mõne nädala jagu. Muudatusettepanekute lugemiseks tuleks kõrvale võtta eelnõu teise lugemise tekst, mille leiate SIIT. Allakriipsutused muudatustes näitavad, mida on muudetud ja ka seda, kui lausest on midagi välja võetud. Head kaasamõtlemist!

Muudatusettepanekud planeerimisseaduse eelnõule (571 SE II)

1)    täiendada § 1 lg 1:

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused kokkuleppelise, ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, erinevaid valdkondi integreeriva, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Selgitus: Lisatud on, et planeering on kokkuleppe saavutamine inimeste ja nende erinevate huvide vahel – selles seisneb kogu planeerimisprotsessi mõte. Lisaks on erinevate valdkondade arengukavades erinevaid eesmärke, milliseid tuleks kõiki arvestada ruumilises planeerimises.

2)    muuta § 2 lg 4:

(4) Kehtestatud üld-, detail-, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel läbiviidavale kinnisasja sundvõõrandamisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust.

Selgitus: ettepaneku nr 52 alusel eemaldatakse eelnõust ptk 7.

3)    muuta § 3 lg 5 järgmiselt:

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded planeeringu vormistamisele. ___________________

Selgitus: Vormistamine hõlmab ka planeeringu enda, sh ka planeeringukaustas olevate dokumentide tehnilist ülevaadet. Planeeringu vormistamise määruses on kirjas, millistest osadest minimaalselt peab planeering koosnema ning kuidas peavad olema vormistatud avalikustamisega seotud dokumendid. Eriliigilistel planeeringutel on erinev ülesehitus.

4) lisada § 6 p 1 ja muuta järgnevate punktide numeratsiooni:

§ 6. 1) Arvamus on planeeringu kohta esitatud arvamus, eksperthinnang, ettepanek või vastuväide, millistele on lisatud põhjendus.

Selgitus: kõna sõna “arvamus” on eesti keeles nii mitmetähendslik, siis õigusselguse huvides on oluline mõistet avada. Lisaks on oluline, et arvamused oleks ka põhjendatud, muidu on upuvad planeeringute koostajad arvamustesse, mis on kokkuleppe saavutamiseks halvasti kasutatavad (a la “ehitage see kusagile mujale!”).

5) muuta eelnõu § 6 p 2 järgmiselt:

§ 6. 2) ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige ehitise terviklahenduse mahuline ja ruumiline kirjeldus.

Mäekalda 13, Tallinn (Kadriorg). Hoonel on kasutatud
viimistlusmaterjalina plekki, nagu arhitektuursetes tingimustes
nõutud oli, ja isegi viilkatuse leiame pildilt üles. Ilmselt
peeti nõuete esitamisel silmas küll heimat-tüüpi plekk-
-kattega viilkatust. Ilmekas näide, kuidas detailsedki
ettekirjutused arhitektile ei taga "soovitud" tulemust.
Arhitekt Indrek Allmann, EAL esimees.

Selgitus: Planeering ja ehitusprojekt tuleb rohkem lahus hoida, kuna tehakse sageli erinevate inimeste poolt. Soositud olukord on arhitektuurikonkurss detailplaneeringu ehitusmahu ulatuses. Ehitusmaterjalide valiku ettekirjutamine ei anna soovitud tulemusi, vt nt Tallinn, Mäekalda tn 13, kus ettekirjutatud materjalideks olid tsink- või vaskplekk (kasutatud on mõlemat) ja viilkatus, ka täitsa olemas. De la Gardie kaubamaja Viru tänval jt. Ilma ehitusmaterjalide ettekirjutuseta oleks saanud palju loovamad ja loomulikumad lahendused. Miljööaladel ja projeketeerimistingimustes saab ehitusmaterjalidest rääkida, õlgkatusele seavad oma piirangud tuletõrjujad. Ehitise välimus ja viimistlusmaterjalid moodustavad väikese osa ehitise arhitektuurilahendusest. Nende küsimuste ülemäärane reguleerimine võib mõjuda arhitektuuri kvaliteedile kokkuvõttes negatiivselt ja eesmärgile vastupidiselt. Eelnõus esitatud definitsioon tekitaks rohkelt arusaamatusi ka seoses kehtivate planeeringutega ja kohaliku omavalitsuse senise praktikaga.

6) Kustutada § 6 p 3.

Vt eelmine selgitus, detailid lähevad veel suurema kaarega planeeringu mõttest ja eesmärgist mööda. Lisaks tähendavad ehitusdetailid ehitussõnaraamatute kohaselt tööstuslikult toodetud detaile: plokki, sillust või paneeli. Puudub mõte nende määratlemiseks planeeringus, kui konstruktsiooniküsimusi lahendab ehitusseadustik. Väljavõetav punkt: 3) ehitise kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile _________;

De la Gardie kaubamaja Viru tänaval Tallinna
vanalinnas. Vanalinliku miljöö hoidmiseks lubati
fassaadimaterjalideks paekivi, puitu ja klaasi (mõeldi
aknaklaase). Tulemus vastas nõuetele punktuaalselt ;-).
Arhitektid Andres Alver ja Tiit Trummal.

7) Lisada uus prg 6 p 3 järgmiselt ning muuta vastavalt prg 127 lg 1 p 3:

§ 6. 3) Ehitusvõimsus on krundi hoone(te) ja rajatiste kogumahtude summa ehk ehitise maapealsete ja maa-aluste siseruumide maht alumise keldrikorruse põrandast kuni ruumide väljaehitamisvõimalusega pööningukorruseni, sealjuures ei võeta mahtude määramisel arvesse ehitisealuseid läbisõite. Rajatise maht määratakse juhul, kui see on planeeringu seisukohalt oluline ja otstarbekas. Ehitise maht määratakse 1 m³ täpsusega.

8) Lisada uus prg 127 lg 1 p 3:

3) krundi ehitusvõimsuse määramine.

Selgitus: planeerimisel on oluline kokku leppida ehitatava võimsus, sest sellest sõltub mõju naaberkeskkonnale. Mõjul naaberkeskkonnale pole oluline konsool või tigutorni kõrgeima osa hoonet ilmestav dekoor, vaid kogu kasutuskõlblik pind maa peal ja maa all kokku, samuti mõju omavate rajatiste kogumaht.Teiseks tuleb märkida, et eri aegadel tehtud planeeringud käsitlevad mõisteid erinevalt ja selguse andmine on äärmiselt oluline. Ettepanekus on loobutud väliskontuuri projektsioonist maapinnale kui ehituslikust, mitte planeerimisalasest moistest.  Segadus on suur, vt nt: http://heringson.ee/2014/06/05/riigikohus-moisted-„ehitusalune-pindala“-ja-„ehitisealune-pind“-ei-ole-samasisulised/

9) muuta prg 6 lg 5 järgmiselt:

§ 6. 5) krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib ehitada;

Selgitus: Oluliselt õigusselgem ja juhime tähelepanu, et ehitamise mõiste on avatud ehitusseadustiku prg 4-s. Selle kohaselt on lisaks püstitamisele ehitamine ka nt taastamine või rajamine.

10) lisada prg 6 uus p 10 ja muuta järgnevat numeratsiooni:

§ 6. 10)  miljööväärtuslik hoonestusala on linnaehituslikus miljöös tervikuna harmoonilise üldmuljena säilinud nii arhitektuur, haljastus, kui ka tänavavõrk ja krundijaotus. Miljööväärtuslikus hoonestusalas pole väärtuslik niivõrd iga maja üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus.

Selgitus:

Mõiste enda täpsustamine on vajalik õigusselguse ja keskkonna ning omandi tasakaalustatud kaitse huvides. Eestis on laialdaselt kasutusel ka mõiste ‘väärtuslik maastik’, lisaks kasutatakse ka mõistet ‘keskkonnaväärtuslik ala’. Eesti keeles on aga mõisted ‘miljöö’ ja ‘keskkond’ samatähenduslikud, seega oleks üldplaneeringu mõistes vajalik täpsustada, et tegemist on miljööväärtusliku (=keskkonnaväärtusliku) hoonestusalaga tiheasustusalal. Näiteks kasutatakse väärtuslike maastike mõistet Viljandi maakonnaplaneeringu metoodikas. Põlva maakonnas tehti piloot just hajaasustuse miljööväärtusliku hoonestusala määramisel ja järeldus oli selline, et pigem nimetada seda ala hajaasustuses väärtuslikuks maastikuks (maastikuväärtused jagunevad metoodika kohaselt esteetiline, kultuurilis-ajalooline, looduslik, identiteedi ja rekreatsiooni). Seega on vajalik määratleda, milline on üldplaneeringu mõistes miljööväärtuslik hoonestusala, sest on tegemist üldplaneeringu taseme planeeringu ülesandega. Oluline on ka rõhutada, et miljööväärtusliku ala puhul ei teki rangemat kaitset, kui on muinsuskaitsealadel, vaid et kaitstakse ikka ainult mahtusid ja välisviimistlusmaterjale. Definitsioon on võetud lühendatult Siseministeeriumi poolt koostatud metoodikast (https://www.siseministeerium.ee/public/vaartus_uus.pdf).  Ettepanekuga seondub teine ME, mis muudab praegu kehtivas seaduseelnõud osas, et miljööväärtuslikele hoonestasaladele saab seada kaitse- ja kasutustingimusi, siis uues võiks selguse, täpsuse ja inimese enda kaitse huvides olla, et määratakse maakasutus- ja ehitustingimusi.

Üheks selgemaks variandiks peaks ka olema see, et kui praegu kehtivas seaduses on, et miljööväärtuslikele hoonestasaladele saab seada kaitse- ja kasutustingimusi, siis uues võiks selguse, täpsuse ja inimese ja tegelikult ka kultuuripärandi püsimise enda kaitse huvides olla, et määratakse maakasutus- ja ehitustingimusi (vt § 76. Lg (1) p 15)  osas esitatud ettepanek).

ALTERNATIIVNE ETTEPANEK, MIS LANGEB MENETLUSEST VÄLJA, KUI TOETUST LEIAB ETTEPANEK NR 34:

11) lisada prg 6 uus p 17:

§ 6. 17) väärtuslik üksikobjekt on maamärgilise tähtsusega piirkonna tähelepanu keskmes asuv ehitis või rajatis, mille püsimist maamärgina toetab ümbritsev objektile iseloomulik keskkond ning millele ja mida ümbritsevale piirkonnale on määratud üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Selgitus: Muudatusettepanek nr 34 sisaldab ka ettepanekut  võtta väärtuslik ükskikobjekt välja. Üksikobjekti saab kaitsta ainult keskkonnas – kui ümber on üksikobjekti toetav maastik või

Väärtuslik puithoone Poska tänavalt, millesse ülikallite
investeeringute tegemine on muudetud ümbritsevate
betoonkastidega suhteliselt mõttetuks. 

hoonestus, siis tuleb ka see määratleda. Just sellel põhjusel määratletakse näiteks muinsuskaitseobjektidele 50 meetrist kaitsevööndit ning praktikas on korduvalt ilmnenud, et sellise kaitsevööndi määratlemine kinnistu piirina (ehk vähendatuna seaduse määratlusest) ei anna soovitud tulemust ligilähedaseltki, vt Kadrioru näitel siinsamas kõrval. Väärtusliku üksikobjekti määratemine koos kaitsevööndiga aga tähendaks sisuliselt muinsuskaitseobjekti. Miljööalal asuv objekt on juba vajalikul ja mõistlikul määral kaitstud.

Me ei määratle üksikuid looduskaitseobjekte üldplaneeringu mehhanismi kaudu teise nimetusega objektidena, niisamuti ei tuleks määratleda sisuliselt muinsuskaitselisi objekte eufemistlikult ja lahtikirjutamata mehhanismiga üldplaneeringu kaudu. Tegemist on suure ja ebaproportsionaalse omandipiiranguga, mis kaitsevööndi puudumise tõttu ei taga ka keskkonnalist kaitset olukorras, kus objekt asub väljaspool miljööväärtuslikku hoonestusala (ja kui objekt asub miljööväärtuslikul hoonestusalal, siis on tema mahud ja välisviimistlusmaterjalid kaitstud ju niikuinii, vt mõiste selgitus, ning topeltkaitset pole vaja rakendada. Ka UNESCO kaitse alla olevas Tallinna vanalinnas on ca 1700-st ehitisest mälestised vaid ca 122 hoonet, mis olid kaitse alla võetud enne ala moodustamist või kus kaitstakse 15-16. sajandi interjööre).

12) Muuta §10 lg 1 järgmiselt:

Planeerimismenetlus on avalik ning selle eesmärgiks on ruumi kasutamises kokkuleppe saavutamine.

Selgitus: Avalikustamise eesmärk on kokkuleppe saavutamine ruumi kasutamises. Seaduse eelnõus on läbivaks kirjalik menetlus, mis suurendab planeeringu koostamisel bürokraatiat kuid ei aita kaasa kokkulepete saavutamisele. Selline piiratud kaasamise meetod on vastuolus ka Euroopa Nõukogu ruumilise/regionaalse planeerimise eest vastutavate ministrite 2014. aasta konverentsil vastu võetud 16. istungjärgul Napflioni deklaratsiooniga, mille eesmärgiks on territoriaalse demokraatia edendamine ruumilises planeerimises.
Üheks oluliseks suunaks on, deklaratsiooni kohaselt, teabe esitamine mitmesugustel viisidel ja laia vahendite spektri kaudu. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada avalike arutelude läbiviimine kõikide planeeringu liikide puhul planeeringu koostamise käigus.

13) Täiendada §11 lg 2 järgmiselt:

Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, integreerides erinevaid valdkondi ning arvestades võimalusel kohalikke huve ja vajadusi.

Selgitus: Planeeringu puhul on vajalik leida konsensus erinevate riigi tasandi strateegiliste dokumentide osas, millel on ruumiline mõju koostatavale planeeringule. Praktikas võib esineda juhuseid, kus ühe valdkonna eesmärke tuleb eelistada teise valdkonna eesmärkidele (tegevustele). Seega on valdkondade integreerimise põhimõte ruumilises planeerimises äärmiselt oluline, mida rõhutavad ka Euroopa tasandi ruumilise planeerimise alased suunised.

14) Täiendada §11 lg 3 järgmiselt:

Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga või vajadusel teiste ruumilisi aspekte väljendavate strateegiliste dokumentidega, neid ruumis integreerides.

Selgitus: Planeeringu puhul on vajalik leida konsensus erinevate riigi tasandi strateegiliste dokumentide osas, millel on ruumiline mõju koostatavale planeeringule. Praktikas võib esineda juhuseid, kus ühe valdkonna eesmärke tuleb eelistada teise valdkonna eesmärkidele (tegevustele). Seega on valdkondade integreerimise põhimõte ruumilises planeerimises äärmiselt oluline, mida rõhutavad ka Euroopa tasandi ruumilise planeerimise alased suunised.

15) Muuta § 14 lg 2 järgmiselt:

(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada planeeringuna merealade ja majandusvööndi planeerimiseks.

Selgitus: Teemaplaneeringuna käsitletakse tavapäraselt ühte valdkonda nt puhkealad, energeetika, transport jne, kuid mereala tuleb neid teemasid käsitleda koostoimes. Seega on tegemist ala terviklike ja valdkondi integreeriva lahendusega, mis koostatakse mereala kohta. Ka praegu koostatavaid mereala planeeringuid ei ole nimetatud teemaplaneeringuteks. Seega ei ole mereala planeerimine teemaplaneeringuna ei kohane ega korrektne.
 Rannikuala planeerimine tuleb sõnastusest välja jätta, kuna see on välja võetud ka ülesannete alt § 15 lg 2.

16) Muuta §15 lg 2 järgmiselt:

(2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud mereala planeeringu ülesanded on:
2) merekeskkonna kasutamiseks ja kaitseks vajalike meetmete määratlemine;

4) oluliste sadamate paigutuse määramine;
6) kaitsealade ja nende kasutustingimustega arvestamine ning vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks, kaitsealade piiride korrigeerimiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;

Selgitus: Teemaplaneeringuna käsitletakse tavapäraselt ühte valdkonda nt puhkealad, energeetika, transport jne, kuid mereala tuleb neid teemasid käsitleda koostoimes. Seega on tegemist ala terviklike ja valdkondi integreeriva lahendusega, mis koostatakse mereala kohta. Ka praegu koostatavaid mereala planeeringuid ei ole nimetatud teemaplaneeringuteks. Seega ei ole mereala planeerimine teemaplaneeringuna ei kohane ega korrektne.
Lisaks merekeskkonna kaitsele on oluline määrata planeeringuga mereala kasutamise tingimused. Planeering ei tohiks keskenduda ainult kaitsele (merealast on kaitse all juba ca 30%).
Üleriigilise planeeringu ülesandeks ei peaks olema kõikide sadamate paigutuse määramine vaid nende, mis on riigi tasandil olulised. Seda printsiipi on rakendatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ning see üldistuse tasand peaks olema ka mereala planeeringus
Lisaks kaitsealade loomisele ja kaitserežiimi lõpetamisele peaks olema võimalus kaitsealade piiride korrigeerimiseks, et vältida võimalikke konflikte või tulenevalt täiendavast informatsioonist tagada merekeskkonna parem kaitse.

17) Muuta §16 lg 2 järgmiselt:

Üleriigilise planeeringu koostamisse kaasatakse Riigikogu, maavanemad, kohaliku omavalitsuse üksused ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas _____________ valitsusvälised organisatsioonid. Üleriigilise mereala planeeringu koostamisse kaastakse planeeritava alaga piirnevate maakondade maavanemad.

Selgitus: Kaasatavate ringi tuleb laiendada ka teistele valitsusvälistele organisatsioonidele või nende katusorganisatsioonidele, mitte ainult 
 keskkonnaorganisatsioone kui eristaatuses olevad organisatsioonid võrreldes teiste valitusväliste organisatsioonidega. Samaväärne kaasarääkimise õigus on näiteks Eesti Muinsuskaitse Seltsil või ühendustel, mis propageerivad näiteks jalgrattasõitu. Loobuda mereala planeeringu puhul mõistest teemaplaneering, vt eelnevaid selgitusi.

18) Muuta §16 lg 5 järgnevalt:

Üleriigilise planeeringu koostamise vältel avalikustatakse see jooksvalt koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega koostamise korraldaja veebilehel ja riiklikus planeeringute infosüsteemis.

Selgitus: planeeringutest huvitatud inimestel kujuneb loodetavasti huvi jälgida just seda infosüsteemi ootuses, et sealt saab kogu vajaliku info.

19) Täiendada §31 lg 2 järgmiselt:

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnast tingitud asjaolusid.

Selgitus: Eelnõu praeguses sõnastuses puudub viide vajadusele asukohti kaaluda laiapõhjaliselt, võttes arvesse kogu ruumilise planeerimise seisukohalt vajalikke asjaolusid ja mõjusid. Arvestades riigi eriplaneeringu objektis oleva ehitise iseloomu, tuleb asukohtade võrdlemisel tasakaalustatud tulemuse saavutamiseks tähelepanu pöörata lisaks looduskeskkonnale ka tehnilis- majanduslikele ja elukeskkonna asjaoludele.

20) Muuta § 33 lg 3 sõnastust järgnevalt:

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

Selgitus: § 39 lg 3 kestab järgi riigi eriplaneeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek vähemalt 30 päeva. Lähteseisukohtade ja väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku kahekordne pikkus võrreldes oluliselt informatiivsema ja avalikkuse jaoks suurema kaaluga eelvaliku otsuse eelnõu ning I etapi aruande avaliku väljapaneku pikkusega ei ole otstarbekas.

21) Täiendada § 39 lg 6 p 3 sõnastust järgmiselt:

Märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, sealhulgas kaasneda võivat olulist keskkonnamõju alternatiivsetes asukohtades.

Selgitus: Kuna etapi tulemusel valmib erinevate asukohtade sobivuse analüüs, on avalikkuse paremaks teavitamiseks otstarbekas ka teates välja tuua oluline keskkonnamõju just alternatiivsetes asukohtades.

22) Muuta protsesside järjekorda, muutes selleks paragrahvide järjekorda – tõsta § 36 (lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine) § 33 ette.

Selgitus: Ministeeriumid ja teised ametiasutused võivad eriplaneeringu lähteseisukohtade kohta esitada olulist informatsiooni ja täiendusi. Avalikkusel peab olema võimalus esitatud ettepanekutega tutvuda. Olukorras, kus enne viiakse läbi avalik väljapanek ja arutelu ja seejärel küsitakse arvamusi ametiasutustel, ei jõua ametkondlikud ettepanekud avalikkuseni etapis, kus on võimalik lähteseisukohtade kohta arvamusi esitada. Riigi eriplaneeringu koostamise järgmistes faasides (otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruanne ) on ülalkirjeldatud loogikat (ametkondlikud seisukohad enne, seejärel avalikustamine § 38, 39) järgitud.

23) Muuta § 54 lg 3 järgmiselt:

Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima sealhulgas ei ole antud ehitusluba planeeringuga kavandatud ehitise ehitamiseks, kümne aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Selgitus: Keerukate objektide rajamiseks on vajalik ka tehnilise projekti tegemine. Projekteerimiseks on sageli omakorda vajalik (Euroopa) kaasfinantseeringu taotlemine, mis võib osutuda ajakulukaks. Ulatuslike joonehitiste projekteerimine toimub etapiviisiliselt, nö lõikude kaupa. 5 aastane kehtivusaeg ei pruugi võimaldada ehitusloa taotlemiseks kõikide vajalike tööde tegemist.

24) Täiendada §54 lõiget 4 järgmise lausega:

Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse lisaks keskkonnamõjude hindamise tulemustele ka majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisele keskkonnale avalduvad mõjusid.

Selgitus: Mõjude hindamist tuleb täiendada ka majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamiseha, tasakaalustamaks eelnõus prevaleerivat keskkonnamõjude hindamist. Põhirõhk, eelnõu läbivalt, on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, jättes tahaplaanile majandusliku ja sotsiaalse arengu ning nende mõjude hindamise, võimendades veelgi keskkonna käsitlust, mis Eestis on kahjuks ainult looduskeskkonna põhine. Jääb selgusetuks, kuidas sellisel juhul täidetakse EL 2020 eesmärke või tasakaalustatakse ning soodustatakse majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut eelnõu § 1 lg 3 tulenevalt.

25) Muuta § 58 lg 2 järgmiselt:

Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju planeeringuala olulise või ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised ______organisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Selgitus: Kaasatavate ringi tuleb laiendada ka teistele valitsusvälistele organisatsioonidele, sealhulgas maakondlikke organisatsioonidele (või nende katusorganisatsioonidele).


26) Täiendada §59 lg 6 esimest lauset järgmiselt:

Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse riiklikus planeeringute infosüsteemis, Ametlikes Teadaannetes ja planeeringuala maavalitsuse ja omavalitsuste veebilehtedel 14 päeva jooksul algatamisest arvates.

Selgitus: Loodetavasti harjuvad inimesed kasutama planeeringute infosüsteemi planeeringualase info saamiseks. Lisada juurde omavalitsuste veebilehed, sest maakonnaplaneering mõjutab otseset kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid – eelnõu § 56 lg 3 ja § 57 lg 1 p 11.

27) Muuta sama põhimõtte järgi ka §68 lg 6:

(6) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse riiklikus planeeringute infosüsteemis, maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse vähemalt üks kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes, samuti planeeringuala maavalitsuse ja omavalitsuste veebilehtedel hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.

Selgitus: bitid ja baidid on avalikustamisel loomulikud abimehed.

28) Lisada § 70 lõikesse 1 järgmine lause:

Samuti avaldatakse informatsioon maavalitsuse veebilehel, asjassepuutuvate omavalitsuste veebilehtedel ning riiklikus planeeringute infosüsteemis.

Selgitus: bitid ja baidid on avalikustamisel loomulikud abimehed.

29) Muuta §74 lõiget 1 järgmiselt:

Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus maakonnaplaneering, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu ettenähtud nõuetest.

Selgitus: Alati puudub vajadus käsitleda sama planeeringuala, ala võib olla ka suurem (või väiksem) või sama teemat. Vajalikuks või osutuda just mõne uue teema käsitlemine maakonnaplaneeringus. Näitena võib tuua sotsiaalne infrastruktuuri planeeringuid maakondades.

30) Täiendada §75 lõiget 4 järgmise lausega:

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse lisaks keskkonnamõjude hindamise tulemustele ka majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisele keskkonnale avalduvad mõjusid.

Selgitus: arvestada tuleb ka teiste oluliste mõjudega.

31) Lühendada §75 lõiget 5 järgmiselt:

Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

Selgitus:

Teeme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ptk 7 kommentaare välja võtmise eelnõust. Vt ptk 7 kommentaare.

32) Muuta paragrahvi 75 lõiget 6 järgmiselt:  

(6) Kui planeeritaval maa-alal asub _______muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

Põhjendus: 

Praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on muinsuskaitse eritingimused üldplaneeringule nõutud ainult siis, kui planeeringualale jääb muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd (Paragrahv 8 lg (10)). 

Juhul, kui laiendada nõuet selliselt, et eritingimused on kohustuslikud ka siis, kui üldplaneeringu alasse jääb mõni kinnismälestis või selle kaitsevöönd, tuleb hakata eritingimusi koostama praktiliselt kõikidele üldplaneeringutele. Kõikide omavalitsuste aladele jääb mitmeid kinnismälestisi (arheoloogia, ehitised, ajaloomälestised). Muinsuskaitse eritingimuste koostamine kõikidele üldplaneeringutele ei ole sisuliselt vajalik ning tekitaks suure lisakoormuse üldplaneeringute koostajatele. 

33) Täiendada § 76 lg 1 p 6 järgnevalt:

§ 76 lg 1 p 6) supelranna ala määramine ja selle kasutamisest tulenevate kitsenduste, sealhulgas avaliku kasutusrežiimi täpsustamine;

Selgitus: seadusesätte mõtteks on reserveerida selgelt avalikus kasutuses olevad alad. Praktikas ei tarvitse kogu supelrand olla avalikus kasutuses.

34) Muuta § 76 lg 1 p 15) järgnevalt ning täiendada paragrahvi 6 miljööväärtusliku hoonestusala mõistega (vt ettepanek nr 10)

15) miljööväärtuslike hoonestusalade ________määramine ning nende ehitus- ja kasutustingimuste seadmine;


Selgitus: Praegune eelnõu mõistete osa ega ka seletuskiri ütle mitte midagi selle kohta, mida täpselt on mõeldud üldplaneeringu ja üksikobjektidega. Tegemist on senise praktika kohaselt, kus väärtuslikuks üksikobjektiks on võetud üksikhooneid või kinnistuid, moodustades sinna sisuliselt miljööala, kokkuvõttes rangemate piirangutega kui on riikliku tähtsusega kultuurimälestistel, mis devalveerib muinsuskaitse tähendust, ent ei taga samas kultuuriväärtusega objektide säilimist toetavas ja iseloomulikus keskkonnas. Võrdluseks, et muinsuskaiste all oleval objektil on mingid leevendused, kaitsevööndid, mingit laadi omanikutoetused jne. Kui jätta üksikobjekti määratlus sisse, siis planeeringu mõistes saaks see olla ikka ainult maamärk, mida toetab ümbritsev ala, näiteks üksik setu talu künka peal, koos säilinud teede ja põllumaade mustriga või kohalik vana koolimaja koos ümbritseva aia, spordiväljaku ja muu infrastruktuuriga – aga mitte nii, et koolimaja või talu võetakse väärtusliku üksikobjektina kaitse alla ja kõrvale lubatakse ehitada korruselamuid või büroopindu või tehas. Oluline on ka rõhutada, et mõeldud on sellisel juhul ka ikka üldisi ehitus- ja kasutustingimusi, mitte kohustust restaureerida (kui koolimajast saab kahepereeelamu, siis tegelikult ikka võib teha terrassid ka juurde ja võib-olla korruse peale ehitada. Sellied üldised tingimused peaksid olema planeeringus määratletud, nagu on riikliku kaitse all olevale objektile määratletud kaitse alla võtmisel kaitsekohustuse teatisega, mida saab teha ja millest tuleks hoiduda). Liiga hägused määratlused ei sidusta Eestit ja ei tekita vaimustust kultuuripäradist ning selle omamisest ning mõistuspärasest arendamisest. Lisaks tekitame väärtuslike üksikobjektide nimetamisega ise ohu, et kui on vana maja, mis pole väärtusliku üksikobjektina kirjas, siis tähendab see justkui automaatset lammutusluba. Sel eesmärgil on määratlust kitsendatud, lähtudes objekti laiemast ruumilisest mõjust ja selle mõjuala säilitamisest.

ALTERNATIIVNE ETTEPANEK PUHUKS, KUI EI LEIA TOETUST ETTEPANEK NR 34:

35) Muuta § 76 lg 1 p 15) järgnevalt ning täiendada paragrahvi 6 miljööväärtusliku hoonestusala ning väärtusliku üksikobjekti mõistega.

15) miljööväärtuslike hoonestusalade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende ehitus- ja maakasutustingimuste seadmine;


Selgitus kattub suuresti eelpooleleva punkti selgitusega. Kui otsustatakse väärtusliku üksikobjekti kaitsmine üldplaneeringusse sisse jätta, tuleb avada nii avalike huvide kaitse kui ka omaniku omandiõiguste piiramise ulatus oluliselt põhjalikumalt.

36) Muuta paragrahvis 76 lg 1 punkti 16 ja sõnastada see järgmiselt: 

Riikliku ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sh selle üldiste kasutustingimuste määramine ja täpsustamine. 

Selgitus: 

Praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on võimalik üldplaneeringuga (ÜP) teha ettepanekuid riiklike mälestiste kaitserežiimi täpsustamiseks, kaitse alla võtmiseks või kaitse lõpetamiseks. (Paragrahv 8 3) (13) ja (14). See on igati mõistlik, et uue seadusega kaotatakse võimalus ÜP kaudu riikliku kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise ettepanekute tegemiseks, kuna neid ettepanekuid on tehtud tohutult palju ja tegelikkuses Muinsuskaitseamet neid menetlusse võtta ei ole jõudnud, kaitse alla võtmist ja lõpetamist menetletakse siiski konkreetsete üksikettepanekute kaupa. Küll aga on oluline säilitada võimalus läbi ÜP ka riiklike mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitserežiimi täpsustada, nt määrata kõrguspiiranguid, vaatesektoreid jms. Seda on mõistlik teha just ÜP raames, et kaitserežiimi määramine / täpsustamine oleks piirkonna üldise arenguvisiooniga kooskõlas. Pikemas perspektiivis võiks ideaalis jõuda selleni, et ÜP raames on muinsuskaitsealadel ja ka paljudel mälestistel määratud nii täpsed kaitse- ja kasutustingimused, et on võimalik ka DP kohustusest vabastamine Planeerimisseaduse paragrahv 125 (15) alusel.

37) Täiendada § 76 lg 1 p 19 järgnevalt:

§ 76 lg 1 p 19) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste, sealhulgas  avaliku kasutusrežiimi määramine;

Selgitus: Lähtudes seaduse eelnõu üldistest põhimõtetest, peab planeeringutega tagama muuhulgas avalike huvide arvestamise. Puhkealade avaliku kasutuse määramine on neist üks olulisemaid.

38) Täiendada § 76 lg 1 p 17) järgmiselt:

§ 76 lg 1 p 17) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas detailplaneeringu lähteülesande või projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, vajadusel maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;

Selgitus: Kasutus- ja ehitustingimused üldplaneeringus on aluseks ka detailplaneeringute koostamisele. Osadel aladel pole otstarbekas määrata kõiki tingimusi.

39) Täiendada § 76 lg 1 p 22) järgmiselt:

§ 76 lg 1 p 22) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, sealhulgas jalakäijate ja kergliikluse liikumise soosimine;

Selgitus: liikluskorraldus kipub olema liigselt motoriseerituse keskne, seetõttu teeme ettepaneku eraldi välja tuua ka tervislikumad ja keskkonnasõbralikumad liikumisvõimalused.

40) Muuta § 76 lg 1 p 25) ja 26) lõigete sõnastust, liites need kokku järgmise sõnastusega lõikeks (vt ka ettepanek nr 41):

25) detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude ja alade, sealhulgas tiheasustusalade tunnuste täpsustamine ja vastavate alade määramine;

41) § 76 lg 1 p 26 tühistada.

Selgitus: Kuna eelnõu § 75 järgi “Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine”, tuleb määrata ka asustuse üldine iseloom, näidates ära tiheasustusalade kriteeriumid ja nende paiknemise. Enam kui 10 kehtivat seadust kajastab tiheasustusala, reguleerides tiheasustusalal toimuvaid tegevusi erinevalt hajaasustustest. Maareformiseadusest lähtumine ei ole tänasel päeval enam aktuaalne.

42) Lisada § 76 lg 1 p 1) uue lõikena järgnevalt, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni:

1) planeeringuala ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, avalike väärtuste väljaselgitamine, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;

Selgitus: Kuigi eelnõus on üldplaneeringu eesmärk nimetatud, peab see kajastuma ka ülesandena. KOV ruumilise arengu põhimõtete kujundamise analüüs ja selgitus on üldplaneeringu strateegiline, olulisem küsimus.

43) Lisada § 76 lg 1 p 2) uue lõikena järgnevalt, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni:

2) ruumilised meetmed ettevõtluskeskkonna kujundamiseks;

Selgitus: Üldplaneering peab andma paindlikud ja toetavad võimalused (kruntimise paindlikkus, hoonestuse tihedus, kavandatavate töökohtade arv jne.) ettevõtluskeskkonna kujundamiseks ja investeeringute kiiremaks võimaldamiseks suuremas, sealhulgas ka rahvusvahelises konkurentsis.

44) täiendada § 76 lg 1 p 24:

24) Alade ja juhtude määramine, mille esinemisel tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist.

Selgitus: Täiendus on oluline, sest senises praktikas on vastavat nõuet üldplaneeringutes rakendatud ennekõike ehitusprojektide ruumilise lahenduse leidmisel, seda ka nendel juhtudel, kus puudub detailplaneeringu vajadus. Selles olukorras ei ole mõistlik isikuid koormata detailplaneeringu koostamisega.

45) §77 lg 2 muudetakse järgmiselt:

(2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi planeering puudutab või võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, planeeringualaga piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva oluliste mõjude või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu_______.

Selgitus: Pragrahvile on tehtud kolm muudatust. Esimene muudatus toob selgemalt välja, et kaasatakse kõik, kelle õigusi planeering puudutab, näiteks omanikke, kelle olemasolevate hoonete suhtes seatakse omandikitsendusi, näiteks miljööväärtusliku hoonestusala määramisega. Teise ettepanekuga laiendatakse esmalt asutuste kui ekspertide kaasamise ulatust oluliste mõjude puhul, näiteks võiks tervishoiuasutuste võrgu suurte muutuste korral kaasamine anda kompetentsi Sotsiaalministeeriumist. Kolmas muudatus parandab õigusselgust ja suurendab loomulikku kaasamist. Kui asumiselts on huvitatud kaasatud olemisest, siis peaks asumiselts endast kohalikule omavalitsusele teada andma isikuna, kes on planeeringutest huvitatud mingil alal, samamoodi toimib see ka teiste isikutega. Näiteks annab Telliskivi Selts teada Tallinna Linnavalitsusele lihtkirjalikul moel, et on huvitatud kaasatud olemast kõikidele planeeringutele Kalamaja, Pelgulinna ja asumiseltsi poolt selgelt määratletud piirialadel (näiteks Kesklinna Põhja-Tallinnaga piirenavates osades) – seega nii nimetatud kahe linnaosa üldplaneeringutesse kui ka võimalikesse teemaplaneeringutesse, mis neid alasid puudutab. Eelnõus olev konstruktsioon, kus asumiseltsid oleks justkui kaasatud ainult juhul, kui tegu on suure keskkonnamõjuga planeeringuga, on põhjendamatu piirang.

46) §79 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(2) Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes käesoleva seaduse § 78 lõikes 5 ja 7 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

Selgitus: tehniline muudatus, lõetada ei saa planeeringut, vaid ikka selle koostamist.

47) Täiendada § 81 lg 1 järgnevalt:

§ 81 lg 1 Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ja üldplaneeringu lähteseisukohad.

Selgitus: Eelnõus on määratletud küll KSH kavatsuse koostamise vajadus, kuid lähteülesande koostamise vajaduse kohta ülesanne puudub. Kui soovitakse võimalikult tihedalt siduda mõlema dokumendi koostamise protsess, siis oleks vajalik vastava muudatuse tegemine eelnõusse. Tegelikkuses võib sõltuda lähteülesandest olulisel määral ka see, milliseid keskkonnamõjusid kokkuvõttes hinnata tuleks. Seletuskirja tuleks lisada, et üldplaneeringu lähteseisukohtades täpsustatakse muuhulgas üldplaneeringu koostamise eesmärki, ülesandeid, sidusust muude strateegiliste dokumentidega, ajakava ja vormistamise nõudeid ning planeeringu koostamise korraldamise ja kooskõlastamisega seonduvaid ülesandeid.

48) Täiendada § 82 lõigetega 7 ja 8 järgnevalt:

(7) Kohalik omavalitsus korraldab üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ja üldplaneeringu lähteseisukohtade tutvustamiseks avaliku arutelu.

(8) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ja üldplaneeringu lähteseisukohtade avaliku arutelu toimumise aeg ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse vähemalt üks kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 7 päeva enne avaliku arutelu algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ja üldplaneeringu lähteseisukohtade avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

Selgitus: Nimetatud arutelu on oluline, kuna selle käigus võivad täpsustuda nimetatud dokumentidega määratavad ülesanded, vastasel juhul võivad need ilmneda protsessi hilisemas staadiumis ja raskendada planeeringu menetlemist.

49) Sõnastada § 83 järgnevalt:

Üldplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelu.
(1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja vähemalt kaks avalikku arutelu.

50) Tühistada eelnõust § 84-85 ja lisada §- dele 88-90 keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise menetlus.

Selgitus: Planeeringuprotsessis on oluline leida erinevaid valdkondi tasakaalustav ning erinevate huvigruppide seisukohti arvestav planeeringulahendus. Seda on lihtsam saavutada aruelude käigus kui kirjaliku menetluse läbiviimisel.
Kahe järjestiku samasisulise kirjaliku menetluse läbiviimine ei ole otstarbekas ega anna planeeringu sisule täiendavat kvaliteeti. Lisaks sellele kaasneb põhjendamatu halduskoormus kõikidele osapooltele. Praegune eelnõu sõnastus, kus toimub kaks üldplaneeringu avalikustamise menetlust on segadusse ajav ja desorienteeruv. Kõigile arusaadav on, kui esialgselt avalikustatakse planeeringu eskiislahendust, st. lahendust, mida KOV veel heaks kiitnud pole, ja pärast vastuvõtmist üldplaneeringut, ehk selle põhilahendust.

51) Täiendada §88 lg 6 esimest lauset järgnevalt:

(6) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht avaldatakse riiklikus planeeringute infosüsteemis, omavalituse veebilehel ja teatatakse vähemalt üks kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.

Selgitus: Lisada avalikustamise allikana riiklik planeeringute infosüsteem, sest eelnõu § 7 lg 3 kohaselt töödeldakse teavet planeerimise kohta nimetatud infosüsteemis. KOV veebilehel avalikustamine on ka E-Eestis normaalsus.

52) Võtta seaduse eelnõust välja ptk 7.

Selgitus: Kõiki kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ülesandeid saab edukalt ja isegi edukamalt lahendada maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu teemaplaneeringutena.

53) Täiendada § 125. lõiget 1 järgmiselt:

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta, mis ei ole reeglina väiksem kui üks kvartal, ning vajadusel avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

Selgitus: planeeringu koostamise ülesanne on reeglina suuremate ruumiliste ülesannete lahendamine kui ühel kinnistul toimuv. Ühel kinnistul ehitamiseks peaks piisama regulatsioonidest, mis lubavad ehitada ilma planeeringuta. Kui planeering on juba vajalik, on tegemist suurema ruumilise mõjuga, mis nõuab terve kvartali läbianalüüsimist, et seaduse eesmärke täita. Erandlikumate ülesannete puhuks jätab pakutav sõnastus ka paindlikuma võimaluse.

54) Tühistada § 125 lg 7:

(7) Juhul, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

Selgitus: tegemist on planeeringuga, mis ei muuda üldplaneeringut, seega saab eeldada, et oluline keskkonnamõju on selles piirkonnas üldplaneeringu käigus õldiselt läbi arutatud. Keerukam menetlus pole seetõttu ja halduskoormuse mõttes põhjendatud.

55) Täiendada § 125 lõiget 8 järgmiselt:

(8) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi juhul, kui Muinsuskaitseamet on eritingimuste vajalikkust kinnitanud.

Selgitus: Lisatud on võimalus, et Muinsuskaitseamet (MKA) loobub eritingimuste nõudmisest näiteks põhjusel, et kaitsekohustuse teatis on planeeringu läbiviimiseks piisav või ei ole planeeritav ulatus eritingimusi nõudev. MKA osaleb hiljem ka kooskõlastajana, seega kui planeeringulahendus muutub, saab reageerida vastavalt uuele olukorrale. Muinsuskaitse eritingimuste nõue igal juhul on põhjendamatu ning suurendab planeeringute menetlemisel nii halduskoormust kui pikendab menetluse aega.

56) Täiendada § 126 lõiget 1 järgmiselt:

(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades, alevites, alevikes ning muudel tiheasustusaladel, nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:


Selgitus: Ka külades (a la Peetri küla, mis küll enam küla pole) paiknevatel tiheasustusaladel, kus võib esineda arvukalt vastuolulisi huvisid, ei tohiks lubada maa-alade kruntimist ja ehitusõiguse määramist vaid maakorralduskava ja projekteerimistingimustega, vaid avaliku protsessi kaudu. Olemasolevad ja väljaspool üldplaneeringuga määratut rajatavad uuselamurajoonid peaksid samuti olema detailplaneeringu koostamise kohustusega, sest tegemist on sisuliselt linnalise keskkonnaga.

57) Muuta § 126 lg 1 p 2 järgmiselt:

2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi;

Selgitus: planeeringu mõte on ikkagi selles, et suuremad muudatused inimestele harjumuspärases ruumis oleks läbi arutatud. Hoone esialgselt kavandatud maht on esimene ehitusprojekt, mille järgi hoonet võib-olla kunagi ei ehitatudki. Projekt võib olla oluliselt suuremas mahus, kui valmis ehitatud hoone, ning ei oma kaasaegses planeerimissituatsioonis enam mingit tähendust. Kuna hoone laiendamisel on ees rida muid piire, nagu konstruktsioonide püsivus (üle ühe korra kolmandikku peale ehitada reeglina ei saa), kujad ja tuleohutusnõuded (laiusele tuleb loomulik piir ette) jms, siis ei ole tegelikkuses vajalik piirangu seadmine. Pigem tuleks seda 33%-ehitust soodustada, kuna sellistel juhtudel ehitatakse juurde veel suhteliselt mõistlik massiiv ning säilitatakse ka olemasolev ehitis (hea näide: Tselluloosivabriku keeduhoone pealeehitus Tallinnas, mis sai rahvusvahelise tunnustuse). Kui planeering ette võetakse, siis on see piisavalt keerukas protseduur, et peaaegu reegina topitakse kinnistule iga võimalik ehitusruutmeeter ning tulemus on 33%-lisest kehvem. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 5 tuleb ka tõdeda, et 33%-line juurdeehitus ei tohiks olla piiratum kui uue hoone püstitamine tühjale kohale ilma planeeringuta.

58) ALTERNATIIVNE ETTEPANEK Muuta § 126 lg 1 p 2 (kui ettepanek nr 56 ei leia toetust):

2) olemasoleva hoone laiendamiseks valmisehitatud mahust üle 33 protsendi, ent mitte rohkem kui 4000 m3 mahus;

Selgitus:

Eelnõu pakutud uus sõnastus määratleb ära mahu detailplaneeringu koostamise mõttest ja eesmärgist tulenevalt. Planeeringut ei ole motet ega eesmärgipärane teha juurdeehitustele, mille mõju ümbruskonnale on olematu või väike. Praegune laiendamispunkt on nii  olnud ja toiminud suuremate probleemideta. (Kehtivas seaduses: 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;). Seega räägitakse ka kehtivas seaduses maapealsest kubatuurist, ning suuremad õigused on antud väiksematele ehitustele. Uues pakutud eelnõu sõnastuses on loobutud maapealsest osast ning eriõigusi pole antud väikehoonetele, lisaks pole piisavat õigusselge, kas seda saab teha ühekordselt või mitu korda. Kui seadus hakkab kehtima, siis kuidas arvestatakse 33% hoonete puhul mida on korduvalt ümber ehitatud- lammutatud, laiendatud jms  (Solarise keskus, vanad koolimajad-lasteaiad millele on juurde ehitatud,või mis iganes objektid, mida on ringi ehitatud). 2003. aasta määratlus määruses nä ajalise null-punktina ei kanna seaduse eesmärgi mõtet ja eeldusel, et me ei muudaks seadusi eriti tihti, vananeb see määratus peatselt. Ja enamasti tehakse juurde- või pealeeehitus ikkagi siis, kui on ruumi laiendada ja muud standarditest tulenevad tingimused on ka täidetud (parkimine, hoonete kõrgused jm) ning väga paljud piirangud tulevad laiendustele juba tuleohutusest, oleks otstarbekas lisada mahuline piirang eesmärgiga selgelt seadusandja poolt välja öelda, et mõeldud on mahtusid, mille mõju on ümbruskonnale vähene või olematu. Kas see piir on 4000 või 5000 m3, on komisjoni otsustada. 5000 m3 on keskmiselt 10 korterit kõrgemate lagedega, mõeldes keskmise kortermaja peale, millele tahetakse korrus otsa ehitada.

59) Muuta § 126 lg 1 p 3 järgmiseks:

3) olulise avaliku huviga rajatise, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt, kavandamiseks.

Selgitus: Esitatud näidisloetelu on ebapiisav ning piisavat loetelu pole võimalik seadusega ette näha. Golfiväljakul või kogukondlikul kergejõustikustaadionil pole detailplaneering enamasti põhjendatud: üldjuhul kahjulikke mõjusid ümbruskonnale ei esine – on vaid suurem külastajate hulk (kui arvestada see golfiala pindalale, pole see märkimisväärne), kuid puuduvad müra, heitgaasid jms tavapärane ebameeldiv mõju. Väike kena laululava on planeeringuvajadusega ka ainult teatud asetuse korral, kus võib esineda mõju naabruses asuvatele elumajadele, samss kui keset suurt parki pole planeeringuks vajadust. Kaalutluse aluseks olevate tingimuste seadmine on parem, kui ebapiisav loetelu.

60) Kustutada § 126 lg 1 p 4

Selgitus: Täiendavalt sisseviidud nõue - "olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga" võib kaasa tuua ehitise topeltplaneerimise. Kui asukoht on valitud läbi avaliku menetluse siis ei ole põhjendatud täiendava avaliku menetluse läbiviimine läbi detailplaneeringu. Mõningatel juhtudel piisab ka projekteerimistingimuste väljastamisest kui ehitis ei ole määratud detailplaneeringu kohustusega juhuks või ei asu detailplaneeringu kohustusega alal.

61) Lisada uus § 126 lg 1 p 5 järgmises sõnastuses:

5) üldplaneeringuga määratud hoonestatava maa-ala kruntideks jaotamise korral.

Selgitus: Kruntideks jaotamine määratleb edasise ruumistruktuuri, seetõttu on planeerimismenetlus põhjendatud. Kui üldplaneeringu määratlus on ehitustingimuste osas piisavalt täpne (näiteks, et ehitada võib kuni 2-korruselisi üksikelamuid), saab edasi liikuda projekteerimistingimuste juurde vastavalt lg 5 p 2.

62) §126 lg 2 täiendada:

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alal või juhul.

Selgitus: tehniline, õigusselgust lisav täiendus.

63) §126  lisada lg 5 uus p 3:

3) kinnisasja kohta puudub kehtiv detailplaneering.

Selgitus: täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, kuna säte seda mõtet ilmselt kannab.

64) §127 lg 1 p 3 sõnastust muuta järgmiselt:

3) ehitusvõimsus krundil;

Selgitus: ehitusõigus on oluline määratleda mõjuna ümbruskonnale ehk kogu ehitusvõimsusena, vt lisatud mõiste.

65) §127 lg 1 p 6 muuta:

6) vajadusel ehitise arhitektuuriliste _______tingimuste määramine;

Selgitus: kujundusega seonduv ei ole planeeringu teema, on ka mõistena sisustamata. Planeeringut ja arhitektuuri võivad teha eri inimesed. Ettekirjutusi saab anda näiteks miljööala põhimäärusega.

66) §127 lg 1 p 11 sõnastust muuta järgmiselt:

11) sotsiaalseid riske vähendavate tingimuste määramine;

Selgitus: kuritegevus on vaid üks sotsiaalse riski ilmingutest. Planeeringutega saab oluliselt mõjutada ka teiste sotsiaalsete riskide taandamist, nagu näiteks tõrjutus, teenustele ligipääsu puudumine või getostumine.

67) §127 lg 1 p 15 sõnastust muuta järgmiselt:

15) põhjendatud erandi korras miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide _______ning nende ehitus- ja maakasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud;

Selgitus: detailplaneeringumenetlus peaks olema selliste laiema mõjuga kitsenduste määramisel erandlik olukord. Põllumaid detailplaneeringumenetlusega määratleda on põhjendamatu.

68) §127 lg 4 p 1 muuta järgmiselt:

1) Maakatastri sihtotstarbed ja krundi üldised funktsionaalsed kasutustingimused;

Selgitus: sihtotstarve on kahetähenduslik mõiste ja tekitab sellisena segadust.

69) §127 lg 4 p 2 tühistada.

Selgitus: piirang ehitada kuni X arv hooneid kinnistule on tegelikkuses soovitule vastupidise efektiga, kuna sageli võib olla esteetilisem ja rahulikum tulemus sama ehitusmaht jagada kahe eraldiseisva hoone vahel, kui mõlemad jäävad lubatud hoonestusala sisse. Küll on aga oluline ümbritseva suhtes kinnistu hoonestusala ja sellele lubatud maksimaalne ehitusvõimsus.

70) §127 lg 4 p 3 muuta järgmiselt:

3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud brutopind;

Selgitus_ detailplaneering ei peaks reguleerima terrasse, millest on kaasajal saanud rohkem haljastuse osa, ega ka mitte treppide suurusi ruutmeetri täpsusega. Brutopind on oline näitaja ka absoluutkõrguse tõlgendamisel (Tartu Tigutorni näide, kus ca 20 meetrit on dekoor kõrgem kui lubatud ehituskõrgus ja omal ajal algatas prokuratuur isegi uurimise, kas mitte ametnikud pole võimu kuritarvitanud sellist kõrguse suurendamist lubades! Mõtlemata, et tegu oli ju dekooriga, lisakuluga arendajale visuaalse esteetika huvides).

71) §127 lg 4 p 4 muuta järgmiselt:

4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud ________absoluutkõrgus;

Selgitus: Mõnikord võib olla vajalik määratleda ka minimaalne kõrgus (mõnel rajatisel näiteks). Segadust tekitab praktikas erinevate kõrgusetõlgenduste kasutamine, seda eriti nõlval asuvate kinnistute puhul.

72) Muuta §128 lg 2 järgmiselt:

(2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on olulisi valdkondlikke mõjusid, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused ja organisatsioonid, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev oluline mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise ______mõju vastu.

Selgitus: Ettepanekuga laiendatakse esmalt asutuste kui ekspertide kaasamise ulatust oluliste mõjude puhul, näiteks võiks tervishoiuasutuste võrgu suurte muutuste korral kaasamine anda kompetentsi Sotsiaalministeeriumist. Teine muudatus parandab õigusselgust ja suurendab loomulikku kaasamist. Kui asumiselts või keskkonnaorganisatsioon on huvitatud kaasatud olemisest, siis peaks vastav selts endast kohalikule omavalitsusele teada andma isikuna, kes on planeeringutest huvitatud mingil alal, samamoodi toimib see ka teiste isikutega. Näiteks annab Telliskivi Selts teada Tallinna Linnavalitsusele lihtkirjalikul moel, et on huvitatud kaasatud olemast kõikidele planeeringutele Kalamaja, Pelgulinna ja asumiseltsi poolt selgelt määratletud piirialadel (näiteks Kesklinna Põhja-Tallinnaga piirenavates osades) – seega nii nimetatud kahe linnaosa üldplaneeringutesse kui ka võimalikesse teemaplaneeringutesse, mis neid alasid puudutab. Eelnõus olev konstruktsioon, kus asumiseltsid oleks justkui kaasatud ainult juhul, kui tegu on suure keskkonnamõjuga planeeringuga, on põhjendamatu piirang.

73) §128 täiendada uue lõikega 6:

Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 123 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

Selgitus: Sarnaselt kehtiva seadusega on olulise avaliku mõjuga detailplaneeringu puhul vajalik vähemalt ühe detailplaneeringu lahendust tutvustava avaliku arutelu korraldamine.

74) Muuta §129 lg 5 p 2 sõnastust järgmiselt

2) detailplaneeringu koostamise eesmärk;

Selgitus: Kuna vajadus tuleneb seadusest, üldplaneeringust vm, ei ole vajalik seda eraldi algatamise otsusesse märkida. Küll on aga vajalik kirja panna koostamise eesmärk.

75) Muuta  §130 lg 2 sõnastust järgmiselt:

(2) Detailplaneeringu koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes käesoleva seaduse § 129 lõikes 6 ja 8 detailplaneeringu ____ algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse detailplaneeringu lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

Selgitus: tehniline parandus.

76) Täiendada §134 lg 3 järgmiselt:

(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga ega ole taotletud põhjendatud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks

Selgitus: Kustutada sõna üldplaneeringuga ja täiendada sõnastust. Kuna seaduses sätestatud kooskõlastajad ei ole pädevad otsustama üldplaneeringuga vastuolu üle, ei tohiks seadusesse jääda sisse viitamise õigus. Näiteks kui algatatakse omavalitsuse poolt üldplaneeringut muutev detailplaneering, siis on kindlasti juba teada vastuolu. Sellel põhjusel ei tohi kooskõlastaja jätte planeeringut kooskõlastamata. Samuti tuleb lausesse lisada tähtaja põhjendatud pikendamine kuna ainult teatest, et pikendatakse tähtaega ja venitatakse põhjendamatult protsessi, ei piisa.

77) Muuta §141 lg 7 sõnastust järgmiselt:

(7) Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

Selgitus: Ei ole põhjendatud nõue, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb täpselt samale alale koostada uus detailplaneering kui soovitakse muuta näiteks ainult osa planeeringualast või soovitakse koostada detailplaneeringut suuremale maa- alale.

78) Muuta §143 lg 1 p 2 sõnastust:

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine __________;

Selgitus: Eemaldada detailplaneeringute kohustuslikkust puudutav osa, sest need ei kuulu detailplaneeringu ülesannete hulka. Detailplaneeringuga ei saa muuta üldplaneeringus ette nähtud detailplaneeringu juhtusid ning detailplaneeringu kohustuslikke alasid saab kehtestada vaid täpselt selles kohas, kus nimetatud detailplaneering juba kehtestatakse.

Esitab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

17. detsembril 2014. aastal