Leia 10 erinevust! (Miks Eesti naine ei sünnita)

Loe ja imesta. Allpool kõigepealt Tallinna linnakodanike oma raha eest välja andtava ajalehe "Stolitsa" (tlk pealinn) küsimused ja mu 9. aprillil neile küsimustele saadetud vastused. Allpool aga Stolitsas ilmunud lugu, vahendatuna venekeelses Postimehes 14. aprillil. Niisiis - leia 10 erinevust, ilmunud tekstis tegin enda "tsitaadid" jämedasse kirja.
Siin ajakirjaniku küsimused ja minu saadetud vastused nendele küsimustele 9. aprillil:

Kirjutan Teile ajalehest Stolitsa. Valmistame praegu artikkel sellest miks Eesti naised eriti ei sünnita. Vajame Teie kommentaarist.


1.     KÜSIMUS:Viimane statistika näitab, et lapsi Eestis sünnitakse vähem ja vähem. Kas probleem on selles, et riigitoetus perekonnadele on liiga väike?

VASTUS: Tartu Ülikoolis läbi viidud uuringutes, mille tulemusi tutvustati Riigikogu saalis lasteteemalise riiklikult tähtsa küsimuse arutelul 19. Detsembril möödunud aastal selgus, et riiklikud toetused on põhjuste nimekirjas üsna tagapool. Kõige peamiseks põhjuseks nimetasid inimesed ise sobiva partneri puudumist, sellele järgnes arvamus, et laste sünniks tuntakse ennast veel liiga noorena, seejärel, et soovitakse pühenduda enese arendamisele, siis järgnes põhjusena, et ei soovita vastutust võtta ja alles siis tuli esimene majandusliku olukorraga seotud põhjus ehk sobiva elamispinna puudumine.

2.     KÜSIMUS: Statistika järgi, ainult 29% Eesti elanikud on rahul nende pereeluga. Võib siis arvata et lapsi ei sünnita kuna inimesed valivad vale partnerit?

VASTUS: Inimene valib vast ikka õieti, aga meie teadmised ja oskused paarisuhtes elada on olematud. Paljudel pole head kogemust kodust kaasa võtta, koolis õpitakse kosmosefüüsikat ja mitut võõrkeelt, ent inimestevahelisi suhteid ja seda, kuidas tegelikult koos oleks hea elada ja kuidas lapsed kasvaavd, ei õpita praktiliselt üldse. Ma usun, et muuta tuleks kooliprogramme, õpetada rohkem suhtlemist ja üksteisega hakkamasaamist, õpetada lastega hakkama saamist ja laste hoidmist – kasvatamist ehk kõiki tegelikult nii inimlikke ja normaalseid asju siin elus.

3.     KÜSIMUS: Kas jagate arvamust, et naised ei taha sünnita, kuna mehed ei aita neid pärast laste kasvamisega ja kodutööga? Millal Teie meelest olukord riigis muutub ja meie mehed hakkavad aidata naisi? Kas meil üldse võrdsus selles mõttes on võimalik?

VASTUS: Mul on hea meel, kui mees aitab autot tankida, puid lõhkuda ja tassida ning niidab muru. Mu mehel on hea meel, kui ma pesumasinaga toimetan ja põrandad pesen. Oluline on tasakaal ja mõlema inimese rahulolu, mitte absoluutne võrdsus. On palju mehi, kes on väga abivalmid ja kelle naised on seeläbi tervemad, rõõmsamad, lahkemad, ja suurema kindlustundega laste sünnitamisel. Kahjuks on aga ka mehi, kes on valmis vaat et külmkapi kõrval nälga surema või ise diivanil lösutama, sellel ajal kui naine koristab. Kumbki pole sellises ebavõrdses kooselus tegelikult rahul. Kodutööde võrdsem jagamine on täiskasvanute endi parema elukvaliteedi huvides, lapsed sünnivad selle peale nagu kingitustena!

4.     KÜSIMUS: Selge see, et riik on mures: kui lapsi ei sünnita, siis kes pärast maksab maksud et pensionäridele pension maksta välja. Aga samas maailm ega inimeste eluvaade on muutunud ja rohkem naisi üldse ei taha perekonna ega lapsi saada. Kas te ei arva, et oleks targem luua uus sotsiaalsüsteemi üldiselt? Kas Te ei mõtle, et kui isegi raha on ja riik toetab, naised nii kui nii hakkavad vähem sünnitada?

VASTUS: Jah, ma tõesti üldiselt mõtlen nii, nagu te siin oma küsimustes juba ütlete. Kõik arenenud riigid ja ka Venemaa tunnistavad, et praegune sotsiaalsüsteem vajab suuremaid muutusi. Venemaal on kõneks olnud lahutusemaks, Saksamaal pakuti just välja täiendav kohustuslik vanaduspõlve kindlustamise maks neile, kellel mistahes põhjusel lapsi pole, Suurbritannia ja Soome vaatavad just üle lastetoetuste maksmisi, nii et arutelud käivad igal pool. Lastetoetuste puhul mõjutab naisi otsustama lapse sünni kasuks toetuste järjepidevus ja igal aastal millegi uue lisandumine. Näiteks nii ajutise valitsuse (sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond) poolt kokku lepitud emapensioni kaotamine kui ka Tallinnas toimunud ringirahade vähendamine (see ei tulenenud ühestki seadusemuudatusest) avaldavad suuremat mõju kui konkreetne rahaline mõju – vähendades just turvatunnet.

Aga ilmus hoopis selline tekst 14. aprillil:

Столица: государство не берет на себя ответственность за низкую рождаемость

На прошлой неделе правители снова забили тревогу на тему того, что рождаемость в стране падает. Вину в этом, однако, возложили не на недостаток помощи институту семьи со стороны государства, а на отсутствие равноправия межу мужчинами и женщинами, пишет газета «Столица».

На конференции, посвященной этой проблеме, министр экономики и инфраструктуры Урве Пало заявила, что тенденции будут оставаться негативными до тех пор, пока воспитание детей будет только женской работой. Пало считает, что проблема низкого уровня рождаемости в Эстонии кроется именно в равноправии.

Депутат от фракции IRL и мать пятерых детей Лиза-Ли Пакоста сказала «Столице», что «для улучшения демографической ситуации нужно чтобы мужчина и женщина любили друг друга и жили интимной жизнью, а женщина не делала аборт». Она тоже считает, что замедление темпов рождаемости не связано в первую очередь с проблемой финансовой стабильности семьи.

Депутат Рийгикогу от Центристской партии Майлис Репс тоже многодетная мать, но утверждает, что все же первостепенную роль в вопросе заводить или не заводить детей, играет чувство безопасности – как в материальном, так и в эмоциональном аспекте.

«В случае, если я попаду в трудное положение (заболею, останусь без работы или стану одиноким родителем), поможет ли государство моему ребенку в достаточной мере? Обеспечит ли питанием, детским садом, образованием, кружками и т.п? Поэтому детские пособия особенно важны – каждое пособие несет с собой возможное пополнение в семействе», - говорит Майлис.

А департамент статистики, тем временем, представил прогноз: при сохраняющихся тенденциях в последующие 30 лет население страны в результате негативного естественного прироста и по причине отъезда сократится на 125 тысяч человек. Также увеличится процент иждивенцев (детей и стариков) на одного работающего человека с 50,9 до 70,2.