Tasuta kõrgharidus - Eestis, Soomes, Rootsis

Tasuta kõrgharidus Eestis on saanud seaduseks – kõigil ülikooli sisse saanutel on alates järgmisest aastast võimalik õppida ülikoolis eestikeelsetel õppekavadel tasuta. 

Eesti tegi sellega põhimõttelise valiku astuda Põhjamaadega samasse ritta. Eriti tähelepanuväärseks teeb meie valiku tasuta kõrgharidusele see, et mitmel pool on kõrgahriduse õppemakse viimastel aegadel hoopis tõstetud. Väikesele rahvale nagu eesti rahvas on eriti oluline, et mitte ükski anne kaotsi ei läheks – eeskätt sellest vajadusest tulenevalt ongi meie valik tasuta haridus koos vajaduspõhiste õppetoetustega. Majanduslikel põhjustel ei tohi kellelgi jääda kõrgharidus omandamata.

Riigi rahastamist kõrgharidusse oluliselt suurendatakse (lähematel aastatel neljandiku võrra); kättesaadavust parandatakse (2015 on tasuta õppekohti esmakursuslastele rohkem kui on gümnaasiumilõpetajaid kokku) ja kõikidele pakutakse võimalust tasuta normaalaja jooksul õppida.

Vaatleme võrdluseks, kuidas pakutakse tasuta kõrgharidust Soomes ja Rootsis, meile lähimates arenenud riikides, kellest ka palju eeskuju võetud sai. 

Rootsi ülikooliseadus ütleb paragrahvis 4, et õpingud Rootsi riiklikes ülikoolides on õppemaksuvabad Euroopa Liidu ja Shveitsi kodanikele. Teistelt on õppemaksu võtmine ülikoolidele sisuliselt kohustus. Eesti erineb siinkohal, kuna meil kodakondsuse järgi vahet ei tehta ja ka kohalikel hallipassimeestel või India kodanikel on õigus tasuta õppida. Rootsi reguleerib õppetööst eemaldamist erinevalt Eestist ka käitumise järgi. Õpingutelt peavad ülikoolid eemaldama mitte ainult õppemaksuvõlgnikud, vaid ka näiteks napsutavad, laamendavad või vägivaldsed üliõpilased (prg 6 jt). Näiteks peatükist 10 ilmneb, et distsiplinaarkaristuse korras saab üliõpilase kuni 6 kuuks õppetööst kõrvaldada, kui ta on häirinud rahu raamatukogus või kedagi seksuaalselt ahistanud.

Peaaegu ühesugune on Eesti ja Rootsi lähenemine “efektiivsusele” – koolis käies tuleb õppida ja kool ära lõpetada. Rootsi ülikooliseaduse kuues peatükk paragrahv kaks ütleb lisaks, et tasuta õppimine tähendab õppimist täie tõsidusega: seaduse kohaselt on õppeaasta pikkus 40 nädalat, mis vastab 60 ainepunktile. Erinevus Eestiga on selles, et Rootsis käib arvestus ainepunktide järgi õppeaasta lõikes, Eestis semestri lõikes – ent samal ajal on semestri pikkus Eestis uue seaduse järgi ülikooli enda otsustada. Semestri pikkust võib ülikool sättida ka õppekavati erinevaks, seega on kokkuvõttes olukord praktiliselt sama.

Soome ülikooliseaduses on samuti paragrahvis 8 selgelt kirjas, et riigikeeles ülikooliõpingud on tasuta (alates 2013 rakendub Rootsiga sarnane piirang, kus väljastpoolt Euroopa Liitu tulijad peavad õpingud kinni maksma). Samas on väga täpselt paigas õppeaeg - paragrahv 40 loetleb üksikasjalikult, et bakalaureuseõpe peab olema tehtud 3 aastaga, magistratuuri pikkus endiselt 2 aastat. Seaduse tasemel tuuakse välja erisused, näiteks kunstierialadel võib see aeg olla 3 ja pool aastat. Paragrahvis 41 tuuakse väiksed leevendused – kogu õppeaega võib pikendada kuni 2 aasta võrra. Sellesse seadusega lubatud õppeaja pikendusarvestusse ei võeta sõjaväeteenistust, laste kasvatamisega seotud eemalolekuid. Ükski muu põhjus arvesse ei tule – etteantud ajal tuleb kool ära lõpetada.

Aga mida teha siis, kui ettenähtud ajaga kõrgema kooliga ühele poole ei saa? Põhimõtteliselt jääbki kaks valikut – kas üldse mitte õppida, see tähendab et saada ülikoolist “välja visatud” või siiski õppida, aga osaajaga, töö kõrvalt ja seda osadel juhtudel tasu eest. 

Eesti valis teise tee – enne eksmatrikuleerimist on tudengitel võimalus õppida omas tempos, ja sellise personaalse vastutuleku eest on ülikoolil õigus – mitte kohustus, aga õigus! – küsida ka rangelt reglementeeritud ülemmääraga proportsionaalset õppemaksu.

Kokkuvõttes – tasuta kõrgharidus on reaalne riigi täiendava rahalise toega haridusvalik, mis võimaldab õppida ülikoolis ilma õppemaksuta ja mis võimaldab edasijõudmatuse korral valida eksmatrikuleerimise asemel osaajaga õppe. Jagugu meil ainult noori inimesi, et kõiki neid võimalusi tarmukalt ära kasutada!