21. jaanuar 2012

IRL: Inimlik erakond


IRL liikmetena eristume teistest Eesti erakondadest aktiivsete kuulajatena ja pikaajaliste sihtide seadjana.
Kuidas minna erakonnana edasi, mida muuta erakonna sees? Me peame erakonnas rohkem väärtustama ja hindama iga kaasatöötavat ja mõtlevat inimest, ka üksteist rohkem kuulama. Kuulama iga inimest, kes tuleb õhtul kodust välja midagi arutama, saadab kirja, küsib, mõtleb kaasa. Kuulamises on vabakonna vaimu. Selles on jõud ja kui erakonna tegelikke eesmärke silmas pidada – on just selles kõige peamisem jõud. Olgu meie erakonna liikmetel tahet vabaks ja kirglikuks vaidluseks ning söakust selle meile, IRL’le, eripärase vabaduse üle uhked olla!
Hooliv ja vabakondlikku vaimu kandev konservatiivsus on kaasaegse konservatismi nägu. Me näeme kahjuks ühiskonnas üha suurenevat kihistumist, polariseerumist. Me peame tegelema inimeste tegelike murede ja probleemidega – inimestel ei ole täna kerge! Nii nagu ka meie erakonnakaaslastel ei ole täna kerge. Vanemate inimeste töökus on see, mille toel tänased noored elavad – ent liiga sageli ei oska me sellest lugu pidada või pole noored sama töökad. Noorte inimeste teravad küsimused, pereloomine ja laste kasvatamine on see, mille toel elavad tulevased põlvkonnad – ent liiga sageli ei oska me sellest lugu pidada.
Erakond on mittetulunduslikel eesmärkidel kogunenud kodanikualgatus. Eesti vabakond muutub tänuväärselt üha aktiivsemaks. Ka erakonnas ei tohi unustada, et oleme osake vabakonnast, osake mittetulunduslikust demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. Ohtrad palgalised ametikohad ja reklaamibüriood ei suuda mitte kunagi asendada inimeste vaba tahte väljendamist parimas vabakondlikus vaimus.
Ma vajame suuri ideaale. Me oleme Eesti ainus kristlikel alusväärtustel tuginev rahvuslik-konservatiivne erakond. Me peame hoidma suuri ideaale, ja me peame need ideaalid sõnastama.

Esimene tees: ideaalidel põhinev programm. IRL’l ei olegi täna pikaajalist, ideaale täpsemalt lahti sõnastavat programmi. Pärast viimast ühinemist on kogu töö keskendunud Isamaaliidu ja Res Publica programmiliste seisukohtade ühtlustamisele ning valimisperioodideks programmide koostamisele. On viimane aeg kokku tulla ja koostöös erakonnakaaslaste ja ka erakonda mitte kuuluvate inimestega koostada tõelise rahvaerakonna põhjalik ideaalide ja valdkonnapoliitikate programm. Eriti oluliseks pean siinjuures seda, et kuue esimene nööp oleks õigesti kinni pandud, siis läheb ka ülejäänud rida õigesti. Meie programmi aluseks, selleks esimeseks nööbiks, olgu suured ideaalid. Ideaalide täpsem sõnastamine aitab meil jõuda maailmavaateliselt suurema selguseni. Meie eesmärgiks pole mitte “õiged” hääletustulemused poliitiliste valikute tegemisel, vaid ideaalidel tuginev konsensuslik poliitika.

Teine tees: inimestega arvestamine peab rohkem kajastuma erakonnasiseses töös. Selleks, et side kõikide inimestega oleks veelgi parem, peaksime arutama võimalust inimeste tahtega ja valimistel aktiivselt osalemisega tegelikkuses rohkem arvestada.
Igaüks, kes tahab ja suudab panustada meie erakonna arengusse on teretulnud seda tegema. Erakonnas ei saa olla kohta tagatoakokkulepetel, otsused ja seisukohad peavad kujunema kõikidele liikmetele arusaadavas vormis. Me saame rakendada kogu oma võimekust ainult juhul, kui kõik liikmed tunnevad end kaasatuna. Senisest rohkem tuleb kaasata inimesi, kes pole meie erakonna liikmed, küsida nende ettepanekuid, arvamusi, ja inimesi tähelepanelikult kuulata. Selleks tuleb programmitöös appi võtta ka avatud foorumid internetikeskkondades.
Pöördume taas ka oma endiste erakonnaliikmete poole ja pakume neile võimalusi olla kaasatud.
Erakonna liikmete arvu suurendamine on rahvaerakonna loomulik ja väärikas eesmärk.

Kolmas tees: puhaste käte poliitika. Usun ja usaldan, et tegelikult suudab IRL olla oma erakondliku eetilise majandamisega eeskujuks kogu Eestile ja teistele erakondadele. Konservatiivne maailmavaade tugineb säästlikule ja arukale majandamisele. Konservatiivseks saame oma poliitikad aetud ja need ka ära tehtud riigieelarve eraldistega erakonnale ning oma liikmemaksude toel. Ning selleks, et poleks mingeid hämaraid või arusaamatuid lugusid eraannetustega, teeme nii, et iga eraannetaja annetus on läbipaistev. See tähendab, et annetusel on kirjas annetuse täpsem eesmärk, näiteks et see on mõeldud selle ja selle erakonnaliikme valimiskampaania materjalideks ja nende postituseks või tolle piirkonna trükiseks. Nõnda saab igaüks täpselt kontrollida erakonna majandamist ja valimiskulude tegelikkuselevastavust. IRL’l on sellist muudatust Eesti erakondadest kõige lihtsam teha, tehkem siis!



18 kommentaari:

  1. Hea Liisa. Mul on väga kahju, kui olen Sinu silmis oma väärikuse kaotanud, kuid ma siiski ei saa teisiti, kui jääda lõpuni ausaks nii enese, kui ka teiste suhtes.
    Ma ei ole kunagi meie erakonnast välja astunud ja see, mis on lugeda Äriregistri erakondade alajaotusest minu kuuluvuse kohta on leebelt öelduna ebatäpne. Ma ei ole saanud vastust Erakonnast Eestimaa Rohelised, miks nad käsitlesid 25.nov.2006 asutamiskoosolekul antud toetusallkirja erakonda astumisena. Liiatigi olin ma juba 2006 aprillis esitanud avalduse Isamaaliitu astumiseks, mis maikuus ka kinnitati.
    Ma soovin ikkagi Sinu erapooletut hinnangut 13.augustil 2011.a. Kopra talus toimunud volikoguistungi poliitkultuuri kohta, sest olen veendunud, et kuni seda hinnangut ei anta, siis sealolnud istungikorraldus jätkub ning süveneb.
    Ma panen käe südamele ja ütlen, et seal minu tehtud videosalvestused olid kantud sinisilmsest soovist edendada meie erakonna populaarsust ja lugupeetavust Eesti ühiskonnas laiemalt ning mind mitte vaid ei üllatanud, vaid rabas šokeerivalt toimunu, mistõttu ei ole ma neid seni üles laadinud, vaid need on mul mälukaardil. Ma edastasin need vaid Aimar Altosaarele, sest tema ei olnud ju siis ka volikogu liige nagu ka mitte mina. See oli mul üleüldse esimene kord viibida volikogu istungil. Aimariga olen hea sõber ja ma lihtsalt sisemiselt tundsin kohustust seda kogetut temaga jagada, et saada vastust küsimusele, et kas siis selline ongi isamaaline erakonnasisene suhtlus? Nüüd hiljem olen ma näinud ka ise nendest videotest kokkumonteeritud lühikokkuvõtet, kus on ka laiemalt kajastatud meie suvepäevi. See youtube video on koostatud kokkuvõtvalt Jaanus Ojangu poolt ja on saadaval vaid salakoodi kaudu ning publikut on sellel tõesti siiani olmud vaid 32 vaatamist. Kui Sa seda mainisid, siis ilmselt ka seda mõtlesid?
    Kui selle video pikkus on 24 ja pool minutit, siis kokku on neid materjale umbes 1 tund. Kokkuvõtvas esitluses puudub ka volikogu aseesimehe Peeter Laursoni rünnak, kus ta küsib ähvardavalt, et kas need inimesed soovivad nüüd kohe erakonnast lahkuda, kes olid meediaga suheldes kritiseerinud erakonna sisedebatti, õieti selle normaalse toimimise puudumist.
    Laurson hoidis käes värsket Postimeest, kus on ühel lehekõljel Indrek Raudne ja Tõnis Lukas, keda oli usutlenud Mikk Salu. Raudse ütlus: "mina olen IRLiga väga rahul" kõlab tänases kontekstis...
    Ma ei soovinud ju Sinult tegelikult mitte midagi muud, Liisa, et Sa aitaksid mul saada tagasi hingerahu, et ma olen valinud siiski õige erakonna. Erakonna, mida ma olen kõik need taasiseseisvusaastad valinud ja mille heale käekäigule ka oma olematute elumugavuste kõrval jõudumööda materiaalset toetust annetuste näol jaganud. Ma olen Sinu mõtteavaldustest pere- ja koolipoliitikate osas ikka häid ja poolehoidu leidvaid sõnumeid leidnud, ka. viimane, nikotiinisõltlaste poolt halva suhtumise osaks saanud ettepanek vähendada oluliselt tubakatoodete kättesaadavust. Ma mõistan Sind täiesti, sest vaatamata minugi katsetele ei saanud ma suitsetamist siiski selgeks ja olen sellest õnneks juba aastaid prii. Samas mulle väga lähedane inimene ei ole loobunud ja ma teen kõik selleks, et mu poeg ei prooviks seda esimest mahvi...
    Ma ei poolda laupäevastel valimistel küll Sind, kuid see valik on juba väga ammune. Facebookis sõnastas me sõber Kari Lamp selle selgelt:
    Ma ei ole Liisa vastu, kuid olen Andrese poolt.
    Ma ei palu Sinult enam midagi, vaid käin kindlalt oma valitud rada ja meie erakonna nimel tunnen endas sügavat veendumust ja kohustust, et ma pean selle nurjatu augustipleenumi avalikustama.
    Kõike head, palju jõudu ning tervist soovides, talupoeg Jaak Laatsi talust, Madila külast, Nissi vallast.
    Elagu Eesti! Elagu IRL!

    VastaKustuta
  2. Kas keegi selgitaks mulle, milline ideaal on käigus kui peaminister annab valitsuse korraldusega riigi lepinguid oma naisele? Viit allikale https://www.riigiteataja.ee/akt/713628?
    Miks ma peaks IRLi milleski uskuma kui sellised küsimused jäävad vastuseta?

    VastaKustuta
  3. Hea Tõnu,
    vastan meelsasti. Riigi raha puhul on hästi oluline, et see saaks parimal võimalikul moel ja igati läbipaistvalt kasutatud. Antud juhul ilmselt tegi võitjaks osutunud advokaadibüroo parima pakkumise, nii nagu paljudel teistel juhtudel on parimaid pakkumisi teinud mõni teine advokaadibüroo. Advokaatidel endil on veel rangemad eetikanõuded, aga jätta advokaadina töö oma mehe pärast üldse katki, see poleks ju ka õige. Samas on loomulikult sellisel puhul tegemist eriti läbipaistvate asjadega, ja nii see peabki olema. Soovitan teha detailsema vastuse saamiseks teabenõue, kuna ma andsin vaid põhimõttelise vastuse.

    VastaKustuta
  4. @Jaak: nagu ma Sulle juba korduvalt olen vastanud, ei saa ma anda hinnangut koosolekule, milles ma pole osalenud.
    Laiemas plaanis - kuna ma ei pea õigeks inimeste filmimist nendelt luba küsimata, sellest materjalist millegi kokkumonteerimist ning selle avalikku esitust, siis ei pea ma võimalikuks ka seda videomontaazi isegi mitte vaadata, ning minu hinnang on siinsamas lõigus ka kirjas.

    VastaKustuta
  5. Liisal on heade ideaalidega programm. Olen ka veendunud, et erakonnad on osa vabakonnast, veelgi enam - lahutamatult seotud kogu kodanikuühiskonnaga. Usaldus ja veendumus, et kõik ühiskonna osapooled jagavad samu põhiväärtusi ning peavad kinni kokkulepitud mängureeglitest, millest tuumikosa on tavaliselt väljendatud põhiseaduses, loobki eeldused kodanikuühiskonnale. See on kodanike vaba algatuse, avaliku sektori ja eraettevõtluse koostöö ühiselt jagatud väärtuste alusel, sidustatud ja turvalise ühiskonna nimel. Igaühel on võimalus anda selles protsesseis oma panus, igaühel on aga võimalus ka sidusust lõhkuda ja rikkuda ausa mängu reegleid.
    Erakonnad on osa kodanikuühiskonnast, demokraatlikus riigis ka ainsad ühendused, mis kujundavad poliitikat ja moodustavad poliitilisi võimustruktuure. Seetõttu on erakondadel eriti oluline roll riigi alusväärtuste esindamisel ning usaldusel põhineva ühiskonnakorralduse hoidmisel. Iga eksimust väärtuste ja ausa mängu reeglite vastu nii erakonna avalikus tegevuses kui ühendusiseselt võtavad ühiskonnaliikmed väga valuliselt. Eriti, kui on tegemist rahvusliku ja konservatiivseid väärtusi kandva erakonnaga.
    Kahjuks ei ole meie erakonna sisemine tervis veel kaugeltki nii hea, et me võiksime viimasel ajal lahvatanud skandaalidest mööda vaadata. Igalt erakonna esimehe kandidaadilt ootaks selgelt distantseerimist väljakujunenud praktikast, kuidas on erakonna kõiki struktuure ühe kildkonna poolt mitmesuguste nippidega püütud kontrollida. Sellega on välja suretatud vabad diskussioonid põhikirjalistes strukturiüksustes, mille paratamatu tulemusena ongi tekkinud mitmed vabaühenduslikud moodustised väljaspool erakonda. Nendes ühendusest on taas võimalus vabal diskussioonil, on oodatud erinevad arvamused ja lahendusteed probleemidele - seal elab edasi vana isamaalik ja respublikaanlik vaim - millest ju kunagi meie eelaserakonnad saidki alguse!
    Kahjuks aga toimub meie erakonnas mingi mingi sisemine sudimine edasi! Näiteks ei suuda Harjumaa piirkonna juhatus kuidagi kokku tulla, taas helistatakse läbi juhatuse liikmeid, et neid kallutada piirkonna esimehe valmistel kusagil "tagatoas" soositud kandidaadi poolt hääletama! Kas tõesti juba ei aita! Meie erakond peab andma võimaluse avatud juhtimisele, kõigil erakonnas esindatud seisukohtadel ja arvamusrühmadel peab olema võimalus ka erakonna sees ennast avaldada! Avatus teeb meid tugevaks, suletus nõrgaks.
    Jaak Vackermanni kommenataari võib vaadata kui ühe meeleheitele aetud inimese katset probleemidele tähelepanu tõmmata. Sõnumi tekst jäi kahjuks kohati raskesti mõistetavaks ning siinkohal tahan ära õiendada ka ühe arusaamatuse: Jaak näitas mulle tõesti augustikuise volikogu filmitud materjale kuid minul ei ole nende edasise montaazhi ja levitamisega mingeid kokkupuuteid ega tegemist. Rääkisin Jaaguga, et mida nende materjalidega edasi teha, soovitasin väljaspool erakonnaliikmeid mitte levitada. Kaasaegse salvestustehnika võimsus ja lai levik loob kiusatuse seda ka igas olukorras kasutada. Usun, et Jaak edaspidi küsib koosolekute korraldajatelt luba salvestamiseks, sest ka see on üks hea komme, mis tuleb supertehnika ajastul endale külge kasvatada.

    VastaKustuta
  6. Ma vabandan, Aimar, et mainisin Sind selles kommentaaris ja seda Sinult küsimata. Täpsustame siin ajalugu selles mõttes, et ma ise helistasin Sulle vahetult peale seda volikogu istungit ja küsisin, et kas oled ka Kopra talu suvepäevadel. Sa ütlesidki, et ei ole ja ma pakkusin Sulle neid salvestisi vaadata, mida paar päeva hiljem ka tegime.
    Siinjuures ma järjestaksin prioriteedid ja eristaksin ka eesmärgid ning vahendid.
    Nimelt. Eetiliste valikute juures leiame end vahel ka selliste dilemmade ees, kus ongi tõesti valida mitme halva vahel.
    Nüüd ma mõtlen siinkohal "lambist" välja ühe meelevaldse metafoori:
    Oletame, et keegi satub kinnise klubi õhtul pealtnägijana olukorda, kus tema poolt siiani väga lugupeetud, nooremas eas härrasmees, vägistab avalikult hallipäist vanemat daami.
    Tal on kaasas nutitelefon, millega teeb salvestuse.
    Nüüd ta jagab oma vapustavat kogemust sõbraga ja piinleb edaspidi 5 kuud kõheldes ja kaheldes, kuidas ta peaks toimima. Ta tunneb endal kaastunnistaja süükoormat ja pöördub ühe selle klubi liikme poole, et saada temalt toetust kriminaalmenetluse algatamise õigustuseks. Kuna too kõrgel positsioonil klubikaaslane tunneb, et ei suuda ega taha sellest midagi arvata, siis süüdistab ta vihjamisi hoopis seda sealviibinut ebaseaduslikus, "lindiskandaalilaadses" "watergate"is. Ja veel õigustab sinna klubisse teadlikult kandideerinud ja end valida lasknud inimene end viisil, et (sic!) "Temakese kael on nii paindlik, et ka paugu ajal puu otsas viibinuna ulatab pead juurte ja tüve liitumiskohal liiva alla toppida!" Ainsaks lahenduseks tundub siis olevat ju tutvustada seda "konserveeritud kogemust" laiemale publikule, st. avalikustada, sest inimene, kes sõnab oma teeside eelsõnas, "Olgu meie erakonna liikmetel tahet vabaks ja kirglikuks vaidluseks ning söakust selle meile, IRL’le, eripärase vabaduse üle uhked olla!" ja sõnab oma teises teesis, mis puudutab erakonda, et, "Igaüks, kes tahab ja suudab panustada meie erakonna arengusse on teretulnud seda tegema. Erakonnas ei saa olla kohta tagatoakokkulepetel, otsused ja seisukohad peavad kujunema kõikidele liikmetele arusaadavas vormis.". Laused on küll üllad, kuid passiivne idealism, headus võib samastuda tegevusetuse ja salgamise läbi kaasosalise staatuse saamisega.

    VastaKustuta
  7. Nüüd ongi käes valikuhetk. Mida teha edasi? Kas katsuda kõik unustada ja lohutada end "Suure Raamatu" tsitaatidega, a'la "küll aeg toob arutust ja Peetruse väravas määratakse Eedeni aia aednikestaatus...". Paraku sellised fantaasiad ei vii siiani õigusriigi ideaali uskuvat "parteisoldatit" tõe äratundmisele kuigivõrd lähemale.
    Ja siis on jällegi käes hetk, hetk sinimusta vesidraakoni aasta eelõhtul, mil vaene patune kinnise klubi etiketist jahmunud sinisilmne klubi riitusel kohalolijana osalenu kangestub oma ilmselt lemmikumasse tegevusse...Ta süveneb filosoofilistesse mõtisklustesse, kus takerdumise vältimiseks kasutab Aleksander Suure meetodit Früügia kuninga Gordiase sõlme lahtiharutamiseks.
    Ta mõtiskleb: "Kui hakata juurdlema, et mis on siinjuures õieti vahend, mis eesmärk, siis eesmärk on ju meil kõigil ometi Eesti keele, kultuuri, rahva, heale ja püsivale järjele suunamine ning seal hoidmine. Nimetame seda siis ideaaliks, missiooniks või väärtuste süsteemiks. Kõik on niigi ilmne ja tundub pigem demagoogiliselt lahtistest väravatest trummipõrina saatel sissemarssimisena. Kui siinjuures kasutada nn. jesuiitlikku võtet, et eesmärk pühendab abinõu, võime jällegi komistada propagandistlikku terminoloogiasse...
    Seetõttu tuleb teha ka valik enda määratlemisel. Kas minu tegemised on kantud ikka sellest ideaalidel ja väärtustel põhinevast missioonist? Ta leiab, et küllap oma sisemises headuses arvavad kõik klubiliikmed selle just nii olevat."
    Mitu kuud kestnud kahtlevate ja kurnavate mõtete tulemusena ta leiab lõpuks, et peab võtma vastu otsuse ja määratlema neis muredes iseennast vahendina, kes edastab probleemi üldsusele. Muresid ei saa ju lahendada neist teadmata. Seetõttu peab ikkagi kõigepealt muret tutvustama ja alles siis küsima hinnangut.
    Palun mõistke mind õieti, kuid vaadates peeglisse, samastan ma end selle kinnise klubi liikmena, kes tulles heauskselt volikogu istungile, sattus pigem ...

    VastaKustuta
  8. Hea Jaak, mõistan Sind ja toetan. Sõnades kuuleme palju aususest ja avatusest, kuid paraku tegudes puutume kokku vastupidisega. See ei tähenda et konkreetsed poliitikud on silmakirjalikud. Lihtsalt poliitiline süsteem on selline, et jätab vaid kaks valikut: kas oled aus või oled poliitikas.

    VastaKustuta
  9. Jüri sedastusega ma küll ei saa nõus olla. Ausal inimesel on võimalik aus olla mistahes süsteemi juures, eriti siis veel demokraatlikus ühiskonnas.

    VastaKustuta
  10. Otsedemoraatia puhul saab ja peab olema aus, esindusdemokraatia puhul poliitiku karjääri edu sõltub eelkõige intriigidest, sõpruskonnast, kokkulepetest (mis mitte alati ei ole ausad).

    Ja tõsine mõtteaine IRLi poliitikutele, sh austatud Liisale:
    Facebookis vahest blokeeritakse oma vestluskaaslasi, see on normaalne. Paari aastaga mind on blokeerinud 7-8 inimest, kõik olid IRLi liikmed, sh Liisa. Ma pole kaugeltki ainus. Olen tunduvalt kriitilisem teiste erakondade suhtes, kuid Ref, KE ega sotsid pole sellisel moel kordagi käitunud. Näiteks Toomil, Sõtnikul või Palul on olnud rohkem põhjusi vestluskaaslast blokeerida. See on tõsine küsimus erakonna ettekujutusele demokraatiast ja diskussioonist.

    VastaKustuta
  11. Jah, ma blokeerin FB-s kõik inimesed, kes einevad minu seinal otsese laimu või solvangutega kellegi aadressil ning kes pole ka pärast vastavasisulisi selgitusi nõus vabandama. Sõnavabadus eeldab ka vastutustunnet ja lugupidamist teiste vestluskaaslaste vastu ja ma ei pea õigeks, et teisi mu vestluskaaslasi räigete solvangutega häiritaks. Debatt ja solvamine on kaks erinevat asja.
    Ja endiselt olen ka seisukohal, et esindusdemokraatia ei eelda sugugi räpast poliitikat, ehkki räpane olla on alati võimalik, mistahes süsteemi puhul. Hea Jüri, Sa solvad inimesi üldistusega ebaõiglaselt.

    VastaKustuta
  12. Ma vabandan Liisa, et solvasin Sind sellega, kui küsisin konkreetsele murele vastust!
    Ma vabandan Liisa, kui tülitasin Sind sellega, kui olen julgenud lisaks takkakiitmisele olla kriitiline!
    Ma vabandan Liisa, kui mul on aususest selline ettekujutus!
    Suurkogul näeme!

    VastaKustuta
  13. Hea Jaak, ma vastasin korduvalt Su küsimusele, ja siis hakkasid Sa mind ähvardama. Ma tõesti ei soovi Sinuga enam edasi väidelda, kuna Su kasutatavad meetodid ei ole viisakad. Mul ei ole mitte midagi selle vastu, nagu olen korduvalt rõhutanud, kui Sul on omad eelistused ja omad arusaamad, aga palun aktsepteeri, et teisel inimesel võivad olla need teistsugused. Eriti, kui kõike on kenasti selgitatud.

    VastaKustuta
  14. Hea Liisa, palun täpsusta, st. too välja konkreetne lause, kus ma olen Sind ähvardanud! Ma ei mõista. Ma tõesti ei mõista, kus ma olen rikkunud väitluse etiketti, mida võib tõlgendada ebaviisakusena või ähvardamisena.
    Ka mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui Sul on omad eelistused ja omad arusaamad, aga palun aktsepteeri, et teisel inimesel võivad olla need teistsugused. Seda enam, et me peame oma erakonnas selgeks rääkima ja enne ka ära kuulama kõigi positiivsed ja negatiivsed kogemused ning nii me saavutamegi ühise ühisosa, kus ei ole tunda sellist kokkuleppimist, mis jääb ikkagi ühepoolseks ja pealesurutud tundega.
    Ma olen ju palunud vaid mõistmist ja ärakuulamist, st. debati algatamist. Kui ka seda käsitletakse ebaviisaka rünnajuna, siis ma tõesti ei mõista, kus on siin tegemist rahvuslik-alalhoidliku maailmavaatega.

    IRL-i programm 2011-2015

    IRL-i 100 SAMMU EESTILE
    VALITSEMISPROGRAMM 2011-2015

    Isamaa ja Res Publica Liidu peaeesmärk on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng. Selleks on vaja hea seista kõigi Eesti inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest. Eesti riik peab inimestele senisest lähemal olema, inimesi vajaduse korral aitama ja nende arvamust kuulama.

    Meie ühiskonnas on maad võtnud arvamus, et palgalised poliitikud, sealhulgas riigikoguliikmed, on ületasustatud. Ma ei arva nii, et oleksid oma vastutuse tõttu ülemakstud, kuid sealjuures on masendav tajuda, kui mugavad vahel tahetakse olla. Selleasemel, et arutelu korralikult ära pidada, soovitakse hoopis tülikast isikust vabaneda. Sa blokeerisid mu suhtluses ja seda võib ju tõlgendada üsna karmilt.
    Minu jaoks ei ole ükski erakond ega Eesti elu kaugeltki veel valmis ja ei saagi valmis, vaid see ongi jätkusuutliku, avatud demokraatiaga elukorralduse eripära, et kõik on protsessina jätkuv. Kaovad ja tekivad institutsioonid, sealhulgas ministeeriumid ja erakonnad. On äärmiselt demagoogiline parastav väide, et "te ju astusite vabatahtlikult IRLi ja nüüd ei ole sellega rahul". Juba selline probleemi-asetus on äärmiselt küüniline. Erakonnas on julgeid mõtlejaid, kes soovivad läbi avatud, ausa sisepoliitika edendada erakonda ja seeläbi ka ühiskonna, Eesti elu. Süüdistada neid julgeid inimesi erakonna maine kahjustamises ja erakonna lõhkumises on kas infantiilne või dementne.
    Ma ei ole kuidagi soovimud Su mainet kahjustada, Liisa. Ma oleks ideaalis soovinud vaid ühte. Et oleksid selle neetud augustipleenumi Kopra talus hukka mõistnud või pannud mind siis mõistma, et "nii need asjad peavadki käima".
    Kahjuks ei läinud ei siin ega facebookis Su sõnad ja teod harmooniasse. Sa hakkasid mind koguni ähvardamises süüdistama.
    Kas oled tõesti nii etableerunud, ise samas IRLi mehi "sussideks" nimetades.
    Ma olen tõesti pettunud ja ei oleks seda iial osanud ette näha, ega arvata.
    Parafraseerides võiks nüüd solvates arvata, et kui Margaret Hilda Thatcherit peeti ainsaks MEHEKS Suurbritannia valitsuses, siis kedagi võiks ju pidada suurimaks su..iks IRLis.
    Minu väitlus tugineb argumenteeritud faktidele ja ma ei tegele ulmemaailmaga, sest iga abstraktne kategooria, olgu see siis nimetatud kas väärtuseks, ideaaliks või missiooniks on sisult täidetud konkreetsete otsuste, tegude ja seadustega ja nende rakendusliku reeglistikuga.

    Ma lisan siia ka ühe lingi, mis sisaldab kogu selle siinse halvasti modereeritud arutelu põhjust. Seda küll kärbituna, kuid ikkagi:
    http://youtu.be/zgQM_UdLcvU

    VastaKustuta
  15. Kui keegi kõrvalteseisja nüüd loeb siin neid asju, siis võib ta kukalt kratsida - et millest nad küll jahuvad? Tõtt öelda on ülalolevas postitused juba nii palju laimavaid väiteid, et ma annaks Jaak Vackermanni erakonna aukohtusse, kui ta vaid oleks meie erakonna liige.
    1) Su ähvardus kõlaski selle kohta, et kui ma ei anna hinnangut üritusele, kus mind kohal polenud, siis sa hakkad tegema seda ja seda. Ma julgesin jääda sellegipoolest kindlaks oma seisukohale, et oleks ebaeetiline kommenteerida ühte koosolekut, kus ma osalenud pole. Sa pole seda senini aktsepteerinud ja mul on kodanikuõigus öelda, et lõpeta mu ründamine ometi ära, ka mul on õigus julgelt omi seisukohti välja öelda, isegi kui need Sulle ei meeldi.
    2) Ülalpool esitatud väited ei kuulu mulle või on need esindatud olulisel määral moondatud kujul, mis samuti on tegelikult alatu rünnak. Ma veelkord palun, lõpeta alusetute süüdistuste loopimine, nagu ülaltpoolt näha, ka näiteks Aimar Altosaare suhtes.

    VastaKustuta
  16. See siis oligi arusaamine debatist...
    Kurb, et tõde nii valus peab olema.
    Lootusetu.

    VastaKustuta
  17. Sooviks väga teada, mis on saanud IRL-i suurest valimislubadusest "Kodukulu alla" olukorras kus need on jätkuvalt tõusuteel. Kas sellist lubamist võib pidada vastutustundlikuks.

    VastaKustuta
  18. Aitäh, Alger, küsimuse eest. IRL lubas valimistel konkreetseid asju, mida oleme ka teinud ja millest tarbijad kasu saavad. Valimiste eel pakkusime välja kuus sammu: kodutoetus lasterikastele peredele, kommunaalmonopolide ohjeldamine, kortermajade soojustamine, kodualuse maamaksu kaotamine, kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine ning võlakaitse seaduse jõustamine.

    Kortermajade renoveerimist on riik toetanud 24 miljoni euro eest. Lisaks on kortermajade kordategemiseks antud sooduslaene ja käendusi ning kevadel said esimest korda energiasäästuinvesteeringuteks toetust eramajade omanikud. Monopolide ohjeldamise seadusega laiendati konkurentsiameti pädevust kõigile soojatootjatele ja suurematele vee-ettevõtjatele, tänu sellel pole vee Eesti suurimas omavalitsuses tõusnud, mis on juba jätnud tarbijate taskusse ca 3,5 miljonit eurot. Kodualune maamaks kaob järgmisest aastast ning sellega jääb Eesti koduomanikele aastas kätte 13 miljonit eurot. Samuti kehtib endiselt kodulaenu intresside maksuvabastus. Elamistingimuste parandamiseks on kodutoetust saanud ligi 1500 lasterikast peret.

    Alati võib öelda, et seda on vähe. Eriti kui kujutada eestlasi mannetu rahvana, kes seisavad käes rüpes lagedal väljal ja kellele valitsus peab sotsiaalkorterid ehitama ja pidevalt sotsiaaltoetusi maksma. Eestlased ei ole mannetu rahvas ja ei istu käed rüpes. Hoonetes kasutatakse kuni 45% kogu Eestis tarbitavast energiast ja inimesed on mõistnud, et oma kodu energiasäästlikuks muutmine on oluline võimalus kulude kokkuhoiuks. Seega ei ole mingil juhul õige asja vaadata nii, et riigi toega on korda tehtud paar-kolm protsenti kortermajade pinnast ning tuleb oodata veel sajand, kuni riik ka ülejäänud üheksakümmend kaheksa protsendi jaoks raha leiab. 2010. aasta septembrist alates on omanikud ja riik kokku korterelamute soojuskindlamaks renoveerimisse investeerinud 58 miljonit eurot. Selle summa eest on renoveeritud või renoveeritakse üle 500 kortermaja ning nende majade oodatav energiasääst on kuni 40% ning see puudutab juba ligikaudu 40 000 inimest.

    Riigi energiasäästutoetused on eelkõige ikka täiendav stiimul neile, kes ise tahavad oma maja korda teha. Kortermajade puhul, kus energiasäästu potentsiaal on kõige suurem, nõuab see lisaks tahtele ka inimeste ühist tegutsemist ja see ei tule alati kergelt. Nii ei hoidnud renoveerimistoetuste pakkumise alguses korterelamute korrastamise tempot tagasi mitte see, et riigi toetused oleksid otsa saanud, vaid üksmeelele jõudmine, projekteerimine, ehitaja leidmine ning projekti elluviimine nõuab paratamatult oma aja. Üksmeele olulisust näitab kaude ehk seegi, kuidas eramute toetused kohe huvilised leidsid – seal polnud tarvis omavahel kokku leppida.
    Kodukulude ohjamisega, eriti kodude energiatarbe vähendamisega, tegeleme kindlalt edasi. Tõenäoliselt tõusevad edasi ka küttehinnad maailmas, seega muutub energia tarbimise vajaduse vähenemine üha olulisemaks.
    Parimate tervitustega,
    Liisa Pakosta

    VastaKustuta