Koht lasteaias - on või ei ole?

Korraldatud lastehoid 

Taas on sügist alustamas peresid, kes lootsid saada koha lasteaias alates augustist-septembrist, ent kohalik omavalitsus ei suuda seda pakkuda.

Samas tuleb kohe ära öelda, et mittesuutlike puhul käib jutt vähemusest, kuna enamus Eesti omavalitsusi saab selle ülesande täitmisega kenasti hakkama.

Õiguskantsler tõdes juba 2006. aastal, tsiteerin: "Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas valla- või linnavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada."

Koolieelses eas on lapse areng eriti kiire ja edasiseks eluks põhjapaneva tähtsusega. Just koolieelse hariduse kaudu on kõige otstarbekamalt ning kõige mõjusamalt võimalik vähendada sotsiaalseid lõhesid, avastada ja reageerida lapse arengu vajakajäämistele ning toetada perekondi laste kasvatamisel. Kõik need eesmärgid, mis on Eesti riik seadnud hariduse, tööturu ja sotsiaalvaldkonnas, on kõige edukamalt soovitud suunas toetatavad just kvaliteetse alushariduse kättesaadavuse kaudu. Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks, et alushariduse süsteemis peaks olema hõlmatud 95% lastest. Eesti on sellele tulemusele juba väga lähedal, meil on alusharidus hästi kättesaadav, vaid osad omavalitsused ei suuda veel pakkuda lasteaiakohti kõikidele soovijatele. 

Vaatame asju veel veidi laiemalt.

Eestis erineb perre tegelikult sündivate laste arv negatiivses suunas sellest, kui palju lapsi perre tegelikult soovitakse. Peamiseks põhjenduseks, miks lapse sündi edasi lükatakse, nimetavad pered ebakindlust tuleviku ees. Lapsevanemad on toonud välja probleemi, et pärast vanemahüvitise perioodi lõppu saabub väga raske periood, mil rahaline tugi perele on väga napp, samas puudub mõnikord võimalus kasutada lastesõimekohta ka siis, kui pere seda väga vajaks. Nii tekib surnud ring: lapsevanem ei saa naasta tööle, kuna ta ei saa viia last lastehoidu, kuna lastehoiu taskukohane võimalus puudub. Selline olukord süvendab lastega perede majanduslikku mahajäämust ja mõjub frustreerivalt nii lapsele kui lapse vanematele. Ka teiste riikide kogemused on näidanud, et võimalus töö- ja pereelu ühitada on iibe kasvul fundamentaalse tähtsusega.

Eestis on naiste ja meeste vaheline palgalõhe väga suur, samuti erinevad lapsi kasvatavate naiste sissetulekud lapsi mittekasvatavate naiste sissetulekutest negatiivses suunas. Naiste keeruline naasmine tööturule pärast vanemahüvitise perioodi lõppu on sotsiaalteadlaste sõnul üks olulisi komponente naiste nõrgema positsiooni kujunemisel tööjõuturul, seda eriti olukorras, kus pärast vanemahüvitise perioodi lõppu napib võimalusi lapsehoiuks. Eesti tööjõuturgu ees ootavat töökäte puudust silmas pidades on oluline, et kvalifitseeritud tööjõud, kes soovib lapsepuhkuselt tööturule naasta, saaks seda teha võimalikult takistamatult. Koolieelse lasteasutuse seadus näeb ette ka osaajaliste kohtade kasutamise võimaluse, seega peaks saama iga pere ise valida, kuidas lapsele kõige sobivamal moel lapsekasvatust ja tööelu on võimalik ühitada. 

Lastele tuleb tagada võrdsed võimalused, ja seda ka tegelikult. Praegune olukord, kus osad omavalitsused on suutnud tagada igale lapsele lasteaiakoha, ja osad pole seda suutnud, seab lapsed ebavõrdsesse olukorda. Samuti on sattunud ebavõrdsesse olukorda lapsevanemad, kuna osad saavad kasutada omavalitsuse poolt seadusejärgselt toetatud lapsehoiuvõimalusi, teised aga peavad kõik kulud ise kandma. Kohalike omavalitsuste võimekus on olnud erinev, ent sellegipoolest peavad lapsed ja lapsevanemad olema koheldud võrdselt. Laste tuleviku arvelt koonerdada ei tohi.


(lugu ilmus esmalt Delfi poliitblogis 27.07.2011)