Nüüd nad lähevadki esimese klassi katsetele – laps lapse järel, suurem osa neist täiesti põhjuseta – koolikohti on küll, aga Tallinna uus koolidesse vastuvõtu kord on lihtsalt tekitanud olukorra, kus lapsed on pandud kandideerima esimesse klassi minemise pärast enamasti ilma vajaduseta. Sest enamikes koolides jagub kohti tegelikult lahkesti, aga kuna needki on kolmekordselt üle broneeritud, siis toimuvad katsed!
Mul on telefon punane, lapsevanemad helistavad ja küsivad nõu. Panen siis juba kirja, hea viidata, ja ehk on kellelegi abikski.
Edasine lugemine saab toimuda ainult juhul, kui nõustute alljärgneva kolme väitega:
1. Mitte keegi ei saa anda teile paremat nõu teie lapse osas kui on see, mis te ise oma lapse kohta teate. Usaldage ainult omaenda isiklikku intuitsiooni!
2. Kõik nõuanded ajavad närvi, kuna tegelikkus on palju keerulisem ning eriti lastekasvatusnõuannete täitmine tundub ilmvõimatu. Seetõttu on mõistlik nõuandeid üldse mitte lugeda. Rahunege maha, ideaal tundub võimatuna teistelegi, ainult et igaüks ei julge seda öelda.
3. Alljärgnevat loete ainult omal vastutusel ja teadmisega, et selle kirjapanija pole pedagoogikateadlane, arengupsühholoog ega Tallinna haridusametnik – kõik need spetsialistid saavad anda teile oluliselt paremat, kvaliteetsemat ning asjakohasemat infot, nõuandeid ning abi.
Niisiis, kuidas koolikatseid edukalt läbida?
1. Olge rahu ise.
Laps tajub teie ärevust ja hirmu, isegi kui üritate head nägu teha. Milleks siis lapsele lisastressi tekitada! Pealegi pole paniköörlus hea mört lapsele kindla ja lapse arengut soodustava koolitee ehitamiseks. Nii et kõigepealt võtke ise asja rahulikult. On küll tõsi, et põhikooli astumisel nii segast olukorda, nagu on AD 2011 Tallinnas, ei meenugi kuskilt ega ka migist ajaperioodist. Ehteestlaslik lohutus – oleks võinud minna veel hullemini.
Muretsemist aitab vähendada ka teadmine, et kodusest motiveerivast kasvukeskkonnast, huvitegevusest ning hoiakutest sõltub lapse hilisem edukus ja enesega rahulolu palju enam kui konkreetsest koolist. Eriti vähe sõltub see sellest, mida laps koolis õpib, sest olulisem on omandada oskus õppida. Seda oskust saab anda ka kodu. Eestis on põhikoolide tase suhteliselt ühtlane, erinevused on peamiselt koolide endi eesmärgipüstitustes, õppemetoodikates ja mõnikord ka õpetajate tasemes. Veidi erinevad ka sõbrad, kellega koos teie laps põhikoolis kujuneb, aga toredaid lapsi on igal pool. Ja samas nii kurikuulsaim vägistajamõrtsukas kui ka tuntuim lapsepilastaja käisid mõlemad niinimetatud eliitkooli põhikoolis. Erineb ka koolide võimekus sotsiaalseid probleeme lahendada (kas ühelt õpilaselt leitud põsktubakale reageeritakse koheselt üleüldise lapsevanemate teavitustööga või tehakse nägu, et see pole kooli asi – aga te võite alati ise ennast kursis hoida), erineb koolide võimekus olla motiveerivalt nõudlik (õppimiskallakuga koolis pole mugav olla lapsel, kelle vanemad pahandavad alatihti, et koolis nõutakse liiga palju).
Eesti hariduskeskkonnas on paljutki, mida spetsialistid seletada ei oska, ehk vähendab ka see muretsemist. Näiteks sõltub Eestis pere majanduslikest võimalustest see, kas pere suudab võtta eraõpetajat või mitte. Samal ajal õpitulemustes vahet pole, kui aluseks võtta perekonna majanduslik toimetulek. Siit saab teha erinevaid järeldusi, et näiteks kas jõukamate perede lapsed vajavadki teistega võrdse õppetulemuse saavutamiseks täiendavat abi või mismoodi… Ähh, see kõik oli rohkem nagu üldiseks rahustamiseks kirja pandud.
2. Laps läheb kooli, mitte teie!
Üks on selge – ka uue korra kohaselt läheb kooli ikkagi laps, mitte lapsevanem. Seega oluline pole mitte see, et kool meeldiks lapsevanemale – oluline on, et sellesse kooli tahaks minna laps.
Käige eelnevalt rahulikus meeleolus lapsega koos nendes koolimajades, kuhu laps katsetele läheb. Siis pole uus hoone koos oma katsetega talle enam täitsa võõras. Rääkige talle rahulikult, et ta on igale poole oodatud, ja et on veel teisigi häid võimalusi – nii kasvatate lapses vajalikku enesekindlust. Ärge looge lapsele krampi, et „kui sa siia sisse ei saa, siis järgnebki katastroof“. Ei järgne nimelt, aga teil on lapsevanemana võimalus luua lapsele olukord, kus ta tunneb ennast katastroofiliselt – palun jätke see võimalus kasutamata.
3. Laps peaks tahtma kooli minna. Ka katsetele. Isegi katsetele.
See on keerulisem ning sõltub lapse isiksusest. Mõnele piisab, kui öelda, et tegemist on umbes sama vahva mänguga nagu jalgpall. Mõnele tuleb olukorda selgitada, et siinkohal on lapsel tore võimalus võõraste täiskasvanud inimestega pisut aega veeta, ennast tutvustada, sest nii on kombeks (uups, konkreetsel juhtumil valge vale). Kui lapsel on tunne, et tema ees on avatud mitu head valikut, et kõike tehakse rõõmu ja lõbu pärast, siis läheb kõik palju sujuvamalt.
Lapsed enamasti tahavad kooli minna ja lapsevanema ülesanne on mitte seda rõõmu rikkuda. Lapsevanema huvi ja kodune toetus on lapsele palju olulisem arengumotivaator kui kooli nimi, asukoht või remondituse aste. Muidugi on selline laste trumlisse lükkamine ka minu arust vale, aga ma ei oska midagi paremat soovitada. Me ei saa praegu kohe muuta linna määrust, aga me saame muuta seda, kuidas me oma lapsega seda protsessi läbime. Vaatame asjadele vastupidise pilguga? Laps tutvub pedagoogidega (enamik nendest on tegelikult ka väga ilusad ja katsete – vestluste päevaks ennast ka pisut üles löönud). Nagu huvitaval ekskursioonil näiteks? Mille käigus tutvutakse erinevate eksponaatidega, vahepeal käikase kohvikus söömas ning seejärel aetakse taas veidi filosoofia-juttu (et kas kuused on alati rohelised või võiksid nad mõnikord olla ka sinised) koos paari iseenesest üsna mõistliku täiskasvanuga? Ma olen ise aastal 1976 koolikatseid teinud ja mul on sellest tänu vanemate täiesti stressivabale suhtumisele vägagi helged mälestused. Ärgem unustagem, et kuna koolikohti on linnas rohkem kui lapsi, siis osad koolid on valmis kasvõi nahast välja pugema, et teie last oma kooli nimekirja saada.
4. Uurige, mida kool nõuab
Kas teile meeldib, et koolil on kõrgemad ootused teie lapse suhtes või vastupidi – et lapsel on kõrgemad ootused kooli suhtes. Või mõlemat korraga. Hea küll, te olete oma koolivalikud juba teinud. On ka koole, kus eeldatakse lapsevanemate suuremat panust laste kodusel õpetamisel ja kus vanematel tuleb näiteks prantsuse keel selgeks õppida, seda oma kulu ning kirjadega. Mõni vanem on ütlemata rõõmus sellise tagantturgutatud võimaluse üle, mõni teine kahetseb, et teist ja rahulikumat kooli ei valinud. Maitseid on erinevaid. Tähtis on, et te teate, mida ja miks te koos lapsega valite.
5. Uurige, mida kool pakub.
Õigupoolest peaks see ju olema igasuguse valiku A ja O. Tallinna oludes aga pole see, mida koolil tegelikult lapsele pakkuda on, ei algus ega ots. Linna haridusmaastikul valitseb palju teadmatust. Aga kindlasti on koolide pakutavast abi lapse motivatsiooni tõstmisel. Näiteks me käisime pojaga kooli ujulat vaatamas ja sellest piisas, et pedagoogidega seisaks silmitsi innukus ise.
6. Katsed on korraliku käitumise lõbus mäng.
Kui te olete otsustanud oma lapsega koos minna katsetele nendesse koolidesse, kus tõenäoliselt on tahtjaid rohkem kui kohti, siis mõelge kogu tegevus enne hästi läbi. Koolikatseid on võimalik teha nii last traumeerivalt ja stressitekitavalt kui ka nõndamoodi, et tegu on lõbusa mängupäevaga armastatud lapsevanema meeldivas seltskonnas. Stress ei teki seejuures mitte katsetest endist, vaid sellest, millise raamistuse lapsevanem tegevusele annab.
Tegelikult, nagu osundas juba pedagoogikateadlane Loone Ots, on olulisimad sotsiaalsed oskused. See tähendab, et ärge piinake enam last arvutustehetega ega etteütlustega – see, mida ta oskab, seda oskab ta juba niikuinii. Uute sulghäälikuühendite harjutamine vahetult enne „eksamit“ võib lapse lihtsalt asjatult närvi ajada. Küll aga võite rahumeelselt meelde tuletada sotsiaalsed oskused ning nende rakendamise praktikas. See tähendab näiteks, et:
- Uksest sisenedes öeldakse „Tere“
- Uksest väljudes öeldakse „Head aega“
- teise inimesega rääkides vaadatakse talle vähemalt osa aega otsa, mitte ei põrnitseta ainult oma varbaid.
- Toolil tuleb istuda rahulikult.
- Koridorides ei tohi ringi joosta isegi siis, kui ootamised on kujunenud surmigavaks.
- Mis tahes ebaõnnestumise korras peaks laps suutma ennast talitseda.
Lapsele tasub selgitada ka seda, et kui ta ei saa küsimusest aru, siis tasub tal paluda selgitust. Kui ta ei kuule või ei näe, või ei saa aru mida ta peab edasi tegema, siis tasub lapsel varuda julgust ja paluda abi. Lapsevanem saab selgitada, et see on täiesti normaalne ning tuua näiteid, olgu või eileõhtusest ühisest poeskäigust kus piimariiulini jõudmiseks tuli emal või isal samamoodi paluda teisel poekülastajal kaks sammu edasi astuda.
7. Mida veel lapsevanem saab oma lapse heaks teha?
Kui te ise olete rahulik ja rõõmus, ning kui laps on tahtmist täis, enesekindel ja viisakas, siis saab lapsevanem oma last koolikatsete hulludel päevadel aidata veel näiteks järgnevaga:
- Eelnev öö katsuge korralikult magada. Nii laps kui ka teie ise.
- Sööge enne korralikult, rahulikult, tervislikult ja süsivesikuterikkalt ja käige ära WC-s lapsele turvalises ning harjumuspärases kohas. Kui võimalik, siis pisut pidulikkust tekitab lapses tunde, et ta on tähtis ja tore inimene.
- Minge kohale piisavalt varem, et vältida kiirustamist ja et laps jõuaks uue keskkonnaga harjuda.
- Pange lapsele selga tavapärased korrektsed riided, milles tal on mugav, milles ta ei kõlise ega kolise ja jalga jalanõud, mis ei pigista, kriuksu ega vilgu. Laps ei pea olema nagu juudi jõulupuu, ning dressides käiakse ainult kehalise kasvatuse tunnis. Mitte ükski kool ei vali lapsi riiete, ja lapsevanemate rahakoti järgi ammugi mitte.
- Kui kool nõuab, et lapsel peavad kaasas olema näiteks pliiatsid, siis pange paar korralikult teritatud ja piisavalt pehme süsiga (2B on näiteks selles vanuses lapsele mugav) harilikku ka tagavaraks kaasa, ärge unustage kustutuskummi. Harjutage enne kodus nendesamade pliiatsitega, et lapsel ei tekiks üllatusmomenti.
- Iga pingutus väärib kiitust ja sümboolset preemiat. Kui mitu korda olete te kõrvale hiilinud “Reis ümber maailma”- mängust mistahes vabandustega – nüüd on aeg õhtul aega võtta, pärast pingutust ühiselt lõbutseda ning nii palju kordi mäng läbi teha, kui laps tahab. Muidugi eeldusel, et järgmisel päeval pole järjekordset imelist koolikatset ees ootamas, mis pikka ööund nõuab.
Edu teile ja teie lapsele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar