Kevadesse uue koduga!

Linnulaulust on saanud linnaelu lisaväärtus. Üha vähemaks on jäämas kohti, kus hommikune lindude vidistamine une viib. Kuidas saaksime suleliste sõprade musikaalseid esinemisi toetada?

Pesakasti joonis.
Meie tegime hööveldamata kuuselauast, katuse lehisest.
Tagaseina ees on neli auku, sealt läheb traat läbi.
Traadi abil kinnitatakse puu külge.

Pesakasti lõige. Katust saab ära võtta,
et sügisel saaks suurpuhastust teha.

Kevade algus ongi juba käes. Niikui lumi taganeb, tekib tahtmist naabritega koos üks tore päev veeta ja majaümbrus korda teha. Ent ettevaatust! Erilist tähelepanu vajavad majaümbruse roheluses sellised asukad, keda te tahaksite oma “naabritena” edasi näha. Enne mistahes puu või põõsa kallale asumist või vana linnumajakese minemaviskamist palun peatuge – jälgige selle ümber toimuvat pikemat aega. Kui linnud on harjunud teie igati õigustatud arvamuse kohaselt kohutavalt lagunenud ja rääbakas linnumajakeses söömas käima, siis suurim muutus, mida te teha saate, on ettevaatlikult hakata neid harjutama uue söögikohaga. Sest ega mädanev restoran ole meeltmööda sulelistelegi.

Lindude väljaheited võivad olla linnainimese rõdule või aknaplekile tõeliseks nuhtluseks. Sulelised külalised võivad olla muidugi ka üsna aplad ja aiaomanikel võib tekkida tahtmine pigem oma marjasaaki nende eest kaitsta. Kui vana tõde on, et linde eemale peletades tuleb peatselt hakata rinda pistma kahjurite jõulise paljunemisega. Kas teadsite, et näiteks kärbsenäpipaar peab korjama tervelt 15.000 putukat üheainsa näljase linnupoja toitmiseks?

Linnud vajavad elutegevuseks ka vett. Vihmaveetünnid koos korras vihmaveetorustikuga ka korrusmajade juures ning purskkaevud on äraunustatud vana taaselustamine. Mängus on rohkem kui ainult lindude huvid.

Uue kodu andjad

Tavaliselt on uute elamurajoonide arendajad jäänud kinnisvaraarendusega poolele teele: lindude majad tuleb teil endal lisada. Eriti arvestades seda, et uued majad on võtnud tõenäoliselt senised pesapaigad enda alla. Pesakasti võtavad omaks linnud, kes muidu elaksid puuõõntes: tihased, varblased, kuldnokad, lepalinnud, rähnid, puukoristajad, kärbsenäpid.

Ajaloost ka: Linde hakati pesakastide abil ligi meelitama juba 18. sajandil. Algselt meelitati suuremaid linnuliike (näiteks kosklaid ja kuldnokki) pesakastidesse pesitsema, et linnumunadega kevadist toiduvähesust korvata – isegi praegu pannakse mõnedel meresaartel jääkosklale pesakaste munade korjamiseks. Ligi sajand tagasi avastati Saksamaal, et väikesed metsalinnud suudavad hävitada märkimisväärse koguse aia- ja metsakahjureid ning pesakaste hakati kasutama biotõrje eesmärgil.

PESAKASTI ABC:

-       Pesakast peaks olema hööveldamata laudadest. Liiga sile interjööri seinaviimistlus ei võimalda linnul kastist välja ronida.

-       Pesakasti põhi tuleb kinnitada servalaudade vahele, mitte alla. Nii püsib põhi kauem omal kohal ja ei teki lindudele vastumeelseid pragusid.

-       Pihutäis kuiva saepuru kasti põhjas aitab kaasa mugavamale sisekliimale ning varjab võimalikud praod.

-       Pesakasti tuleb inimesel hilissügiseti puhastada: kui katuslagi on avatav, siis on puhastamine lihtne. Vana pesamaterjali eemaldamine vabastab kasti parasiitidest ning aitab ära hoida eluruumi mädanemise talvel.

-       Tükk tõrvapappi kulub katusekattematerjalina ikka meie kliimas ära.

-       Pigem suurem kui väiksem kehtib lindudegi kodueelistustes, ja küll pererahvas põrandat juba täita mõistab. Rusikareegel on, et pesakasti põhja ükski mõõt ei tohi olla lühem kui 10 cm.

-       Ukseava minimaalne läbimõõt on 25 mm, kuid isegi väikelindudele võiks see olla vähemalt 30 mm. Jällegi: kõhkluse korral vali pigem veidi suurem auguava, siis sobitub pesakast enamatele linnuliikidele.

ILMA ILMAKAARTETA EI SAA:

Peakasti ei tohi panna puu või maja lõunapoolsele varjuta küljele, sest seal võib päike kütta majakese linnupoegade jaoks liiga kuumaks.