Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on kõige enam poleemikat tekitanud §2, kolmas lõige, mis ütleb, et põhikool ja gümnaasium peavad tegutsema eraldi asutusena.
Arutleme, millest selline paragrahv ja kas selline lähenemine on õigustatud. Esmalt on muidugi põhikool ja gümnaasium erinevat tüüpi koolid: esimeses on õpetajad eeskätt vundamendiladujad, kodulähedaseks keskkonnaks väikestele õppuritele sobiv mööbel, ohtralt jooksuruumi ning piimaga keedetud pudrud. Gümnaasium on juba teadlike noorte teadlik valik, oma õppesuunaga, eeskätt mentoritest pedagooge loodetavasti teietatakse ning õpilasi õpetatakse kahtlema, vastu vaidlema, akadeemilisi teadmisi omandama. See asjaolu ainuüksi küll veel põhikooli ja gümnaasiumi eraldi asutusena tegutsema ei sunniks, kuna vastava identiteediküsimuse lahendab esmajoones erinevates hoonetes asumine. Mõtleme näiteks GAG’i või Tallinna Reaalkooli peale, kus väiksemad lapsed õpivadki omaette majas, ehkki tegu on ühe ja sama asutusega. Ka Soomes mõnda aega tagasi eraldiseisvatena tegutsenud põhikoolid ja gümnaasiumid kaasavad täna kutsekoolegi ning tegutsevad ühise hariduskeskusena. Juhtimiskulude optimeerimine on ju sedavõrd ainumõeldav.
Teiseks ja vaat et olulisemakski on kurb tõsiasi, et laste arv väheneb kõvasti, mõnel pool rohkem kui kolmandiku võrra, ja seda juba lähimas tulevikus. Kätte jõuab gümnaasiumiiga nendele lastele, kes sündisid tõelise sünnitusaugu ajal, mil sündide arv aastas oli ca 5000 väiksem kui kaasajal. 5000 last on 167 gümnaasiumiklassitäit, ehk 83 gümnaasiumi, kui arvutada ilma „elufaktorita“, sest elus ei jagune kõik matemaatiliselt ühtlaselt. Kui koolis on vähe lapsi ja pearaha seetõttu napib, siis on esimeseks kannatajaks sellessamas koolis käivad lapsed: napp rahaline ressurss piirab kõiki võimalusi ja hariduse kvaliteet langeb, seda eriti just gümnaasiumiastmes, kus pidevate enesetäiendamisvõimalustega, oma erialal professionaalsed õpetajad on ülivajalikud. Seega kõlab loogiliselt mõte, et kui lahutame põhikooli ja gümnaasiumi eraldi asutuseks, siis oleks justkui lihtsam gümnaasiumiosa sulgeda, põhikool alles jätta ja koondada gümnasistid piirkonnas ühte tugevasse gümnaasiumisse. Laias laastus nii just teha tulekski, aga mõistlik oleks muuta viisi, KUIDAS seda teha.
Peamised põhjused, miks eelnõu praegust sõnastust elik gümnaasiumi ja põhikooli lahutamist muuta tuleks, on järgmised: (1) Kui meil on väikese riigi hariduses midagi, mis toimib hästi, siis seda hästitoimivat pole tarvis ilmtingimata lammutada. Seega peaks hoogu pidama nende koolide puhul, kus kõikides astmetes on klassitäituvused head või väga head ja kus gümnaasiumi toimub reaalne konkurss, nii et osad soovijad jäävadki ukse taha. (2) Koolides, kus kvaliteediga (NB! kvaliteediga, mitte tingimata õpilaste arvuga!) on probleeme, tuleks tõepoolest jätta gümnaasiumiastmele koolitusluba väljastamata. See ei eelda kahte erinevat asutust, küll aga „kohtukindlat“ kvaliteedinõuete sätestamist, mis on ju ka lõpuks laste huvides. Kohtukindlat seetõttu, et arvestades kurba asjaolu, kus kool võibki olla ühe pisikese omavalitsuse peamine tööandja, võib tekkida hetkepoliitikutel kiusatus koolitusloa mitteväljastamine kohtus vaidlustada ja siis peab riik suutma näidata, et kvaliteedinõuded olid kõikidele ühtviisi ette antud – ja veelkord, see oleks tõesti ka laste huvides. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi erineva identiteedi tekitamiseks on palju tõhusam ja ka õigem eraldiseisvate hoonete ehitamine – kaks erinevat õppeviisi vajavad erinevaid õppekeskkondasid. Eesti riik on suuresti lõpetamas praegu kooliremondiringi, ja talupojamõistuse kohaselt poleks just kuigi arukas viimaseid haridusveeringuid taas uute koolihoonete ehitamisse matma hakata. Pigem oleks mõistlik hooneküsimusega tegeleda jooksvalt ja tervest mõistusest lähtuvalt, iga kord kohakeskselt otsustades. Uute koolimajade ehitamahakkamisel või olemasolevate puhul suurte kapitaalremontide alustamisel tuleks lähtuda printsiibist, et põhikool ja gümnaasium oleks eraldi hoonetes. Aga enamaks pole meil, olgem ausad, praegu raha. Tänaksin ka Teaduste Akadeemia presidenti akadeemik Richard Villemsit riigijuhtide tähelepanu suunamise eest asjaolule, et kui rahakotti just puuga seljas pole, siis peaks reformidega olema ettevaatlik. Lubage tsiteerida (EPL, 30.12.09): „Ärgem võtkem ette ühtegi suurt reformi, kui rahakott ei ole puuga seljas. Vastasel juhul oleme kui proletaarse revolutsiooni ideoloogid, kes täie teadmisega mängisid inimeste instinktidel, mille hulka paraku kuulub „õiglustunne”, kuid milles lähemal analüüsil olulisema osa moodustab soov krabada. Ja kui see ei õnnestu, siis vähemasti purustada“. (4) Kaks eraldi asutust ühes hoones? See ei anna sisulist tulemust, küll aga suurendab juhtimiskulusid ja administreerimiskulusid, ning mõlemad suurenemised oleksid kurjast. Pigem oleks õige just vastupidine suundumus, eriti linnades: liita erinevaid koole üheks asutuseks ja reorganiseerida kooli tegevust selliselt, et ühes senises põhikool-gümnaasiumis jätkab näiteks mitme paralleeliga gümnaasium, ning kolmes senises põhikool-gümnaasiumis näiteks põhikool. Lisaks on päevselge, et linnas ja maal on lahendid erinevad – esimesel juhul on lähestikku mitu kooli, teisel juhul võib lähim teine koolimaja olla hoopis teises transpordivõrgustikus. Lastevanemate Liit tegi selle ettepaneku juba esimeses ettepanekute voorus, nüüdseks oleks mõistlik vaid esmalt pakutud maksimumarvust loobuda. Kui vaatame Soome hariduskeskuste eeskuju, siis võib juhtuda, et üheks asutuseks on mõistlik meilgi liita mitte ainult põhikooli ja gümnaasiumi, vaid ka lisaks kutsekooli.
Seega tuleks kogu praegusest §2-st alles jätta lõiked 1 ja 2, lõike 3 punkt 6 ning lühendatult lõige 6, ning aitab küll ja enamgi veel!
Praeguses sõnastuses (ilma ettepandud kärbeteta) on paragrahv 2 selline:
§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid
(1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.–9. klass ning õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) on üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass.
(2) Gümnaasium on üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.
(3) Põhikool või gümnaasium tegutseb eraldi asutusena ning põhikoolis toimub õpe kõigil põhikooli kooliastmetel. Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise erivormid on:
1) algkool – kool, kus õpe toimub põhikooli I või I ja II kooliastmel, kusjuures põhikooli II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;
2) lastead-algkool – koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja algkool, mis tegutsevad ühe asutusena;
3) lasteaed–põhikool – lasteasutus ja põhikool , mis tegutsevad ühe asutusena;
4) täiskasvanutele suunatud põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus õpe toimub ainult mittestatsionaarses õppevormis;
5) kõne-, meele- või liikumispuuetega või raskete somaatiliste haigustega õpilastele suunatud põhikool, gümnaasium ja vajadusel ka lasteasutus, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus tegutsevad üksnes vastavate hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja vastavad sobitus- või erirühmad;
6) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool – põhikool, kuhu õpilased suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras;
7) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena;
8) põhikool või -gümnaasium ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena.
(4) Lasteaed-algkooli ja lasteaed-põhikoolina tegutseva kooli puhul kohaldatakse lasteasutuse osale koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatut ning põhikooli osale käesolevas seaduses sätestatut.
(5) Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 43.
(6) Ühe asutusena tegutseva põhikooli või gümnaasiumi ja huvikooli puhul kohaldatakse koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise, huvikooli registreerimise, õppekorralduse, õpilase arengu toetamise, vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamise, õpilaste õiguste ja kohustuste, õppe rahastamise ning õpet läbiviivate pedagoogide töökorralduse suhtes põhikooli ja gümnaasiumi osale käesolevas seaduses sätestatut ning huvikooli osale huvikooli seaduses sätestatut. Põhimääruse, arengukava, direktori vaba ametikoha täitmise, õppenõukogu ja hoolekogu koosseisu ja moodustamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli direktoril on käesolevast seadusest ja huvikooli seadusest tulenev pädevus.
Mida Teie arvate?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar