Mida on rahvaloendusest õppida?

Täna kl 11-13 toimub Riigikogu konverentsisaalis ümarlaud Eesti rahva kestmise teemal - millised on rahvaloenduse õppetunnid ja mida oleks poliitikutel nende õppetundide põhjal tarvis edasi teha. Ümarlaud on riigikogu kodulehelt reaalajas ülekandena jälgitav.

Arutelu eesmärgiks on ette valmistada IRL fraktsiooni poolt Eesti rahva kestmise arutelu riiklikult tähtsa küsimusena sügisel 2012 Riigikogus ja poliitikasoovituste kogumine erinevatelt huvigruppidelt. Arutelu lähtub 2011 aasta rahvaloenduse tulemustest.

MILLISEID POLIITIKAMUUDATUSI VAJAME, ET TAGADA EESTI RAHVA KESTMINE?

1)     Rahvaloenduse õppetunnid poliitikategijatele: Eesti elanikkond väheneb ja vananeb, vähe lapsi, vähe noori, inimesed on kolinud Harju- ja Tartumaale. Väljaränne (noored), pendelränne (töö Soomes).

2)     Defineerida eesmärgid: sündivuse kasv / kahanemise peatamine; pikendada eluiga / rohkem tervena elatud aastaid; vähendada väljarännet / soodustada perede tagasipöördumist Eestisse; suunata inimeste elukohavalikuid / soodustada ümberpaiknemist; immigratsiooni / lõimumisküsimuste otsused jne

3)     Kujundada vastavalt eesmärkidele vajalikud poliitikamuudatused või –uuendused.

4)     Tehnilisema iseloomuga järeldused rahva- ja eluruumide loendusest. Näiteks: iga 5. inimene elab mujal, kui on registreeritud elukoht. Tallinnas elab 25.000 inimest vähem, kui on elanikeregistri järgi. Priit Potisepp: probleeme tekitavad erinevad motivaatorid – koolid, lasteaiad. (Delfi 31.05.2012)

TEADLASTE ARVATES SÕLTUB MUUDATUS KOLME TINGIMUSE TÄITMISEST

Mida silmas pidada poliitikate kujundamisel? Demograafilise käitumise uuenemine eeldab kolme tingimuse täidetust (Anley Coale (1973) järgi) :

1)     VALMISOLEK (readiness): Uus peab olema endisega võrreldes millegi poolest motiveeriv ja pakkuma eeliseid, mis kaaluvad üles sellega kaasnevad jõupingutused ja riskid;

2)     TAHE (willingness): Uued käitumismallid peavad olema aktsepteeritavad kehtivate normide ja tavade seisukohal – uut laadi käitumise omaksvõtt eeldab, et vastuolud olemasolevate normidega lahenevad uue aktsepteerimise kasuks;

3)     SUUTLIKKUS (ability) Muutusteks tarvilike vahendite, teadmiste jm olemasolu.

Toimib pudelikaela printsiip: muutuse teokssaamiseks on tarvis, et ükski loetletud tingimustest poleks selle teel takistuseks. Kui mõni eeldustest pole täidetud – uut laadi käitumine ei paku selgesti tajutavaid eeliseid, muutus on liiga tugevas vastuolus kehtivate normidega või puuduvad selle teokssaamist võimaldavad vahendid -, siis ei sõltu ülejäänute täidetusest õigupoolest midagi (Lesthaeghe, Vanderhoeft (2001) järgi).

Allikas: Puur, A., Rahnu, L. Teine demograafiline üleminek ja Eesti rahvastiku nüüdisareng. Akadeemia 12/2011, lk 2238.

JÄRGNEVAD TEGEVUSED

·       Eesmärkide defineerimine, arvamuste ja ettepanekute kogumine.

·       Konkreetsete poliitikate kujundamine ja nende elluviimine.

·       Uus: kõikide otsuste puhul demograafiliste aspektidega arvestamine. Kuidas mõjutab üks või teine otsus või valik sündivust, noorte perede kindlustunnet, tervena elatud eluaastate pikenemist, rännet ja repatrieerumist?