Olukord on murettekitav

Olukord on murettekitav. Sellise väljenduse lubas endale Laidoner olukorras, kui punased olid veel vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel noore Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast.

Georgi risti kavaleri juba naljalt verest välja ei löö. Jürgen Ligi uudisepealkiri väitis samuti, et olukord on murettekitav. Sedapuhku küll globaalsel majandusrindel. Ometi puudutab seegi meid kõiki.

Eesti meediapilt sellel teemal on olnud senini kahes pildis üsna mustvalge. Ühes pildis on kokkukuhjunult kõik hädad, ilma mingi valguskiireta tunneli lõpus. Kreeka häving olla fakt, sisuliselt saavat rääkida veel vaid peiede korralduslikest nüanssidest. Näiteks on sellist pilti maalinud Indrek Tarand presidendikandidaadina. Teises, märksa väiksemamahulises pildis on populismist kaugemalseisev lähenemine, et kuulge sõbrad, midagi tuleb ette võtta, õlg alla panna ja mitte niisama haliseda. Näiteks on sellist pilti maalinud Ligi ja Ilves.

Muidugi on Kreekal väga kehvasti. Tuigub, vaeseke, kahel põdural jalal, taskud tuult täis ning kipub teistest maha jääma. Aga ehk saab ikka pikapeale veel asja? Ning olgu tegu euro, drahmi või obooliga, on igal mündil alati ka teine pool, teistsuguse pildiga. Jätkem ennustamine, eriti ennustuste faktidena esitamise neile, kes seda oma päristööks peavad.

Musti pilte eurotsoonist armastavad eriti maalida nii Economist kui ka Financial Times. Meiegi leheveergudele kipub trügima jutt, kus on nende tarkade lehtede kokkuvõtted, ent ilma kokkuvõtte tegija oma analüüsita. Aga pange lugedes tähele sedagi, et angloameerika taustaga ajakirjandusel on mitu head põhjust eurot, eurotsooni ja kogu Euroopa Liitu igal võimalikul hetkel halvustada ja naeruvääristada. Vastukaaluks muidugi näidates, kuidas dollari või naela kasutajatel on võrreldes euroga kõik paremini. See on umbes samamoodi nagu naabrimehed kiidavad täies siiruses oma automarki ja noogutavad paljutähendusliku “kas-ma-siis-ei-öelnud” ilmega isegi siis, kui teine parkimistrahvi saab. Justkui sõltuks toogi sellest, et naabrimehel on “ilmselgelt” kehvem automark. Kui brittide valitsuse kokkuhoiupoliitikat vaadata, ja heita aeg-ajalt pilku ameeriklaste majanduses ja rahanduses toimuvale, siis tuleb tõdeda, et pole nende süsteem ühti nii silmnähtavalt parem kui euroala oma. Erinevusi muidugi on, aga nii paremusse kui halvemusse ja näiteks riigivõlg on ülisuur nii Ühendriikides kui ka Ühendkuningriigis.

Mis selle nädala alguses euroliidu finantsvõimude poolt välja öeldi, ja mida omakorda eelmise nädala lõpus Riigikogu Euroopa Liidus asjade komisjonis arutati, on mingidki võimalused katastroofi ikkagi vältida või vähemalt pehmendada. Näiteks väide, mida populistlikumad “kus-selle-häda-ots” tüüpi poliitikudki on esitanud autoritatiivselt, aga mis on tegelikult spekulatiivne, on see, et Kreeka ei suuda üldsegi oma võlgu maksta, sest ei suuda. Märten Ross Eesti Pangast kirjutas paar nädalakest tagasi, et see pole loodusteaduslik fakt. Ta võrdles seda üsna levinud ennustust mistahes muu suvalise huupi pakkumisega, näiteks et temagi võib sama tähtsa näoga väita järgmise Viking Lotto esimeseks numbriks 9. Muide, tegelikult oli see number 6. Seega mitte 9. Niipalju siis ennustamatu ennustamisest. Aga see on küll nii, et Kreeka kasinusmeetmete puhul on risk, et need suruvad maha majanduskasvu. Lisaks on juba varasemalt näiteks George Soros juhtinud tähelepanu Iiri bailout’i ehk päästepaketi puhul, et abipakettide  laen ei tohi olla liiga kõrge hinnaga. Sest sellisel juhul pole riigil tõesti mingit lootust võlaspiraali väärata. Kui riigivõlg on juba isegi 150% SKT-st ja ainuüksi intresside tasumiseks läheb, noh, lihtsa arvutuse toel: et kui laen on  saadud, oletame, heal ajal intressiga 3% (kui Kreeka peaks praegu turgudelt raha laenama, küsitaks intressiks tublisti üle 10%), vaat siis läheb 4,5% SKT-st aastas ainuüksi intressidele. Kokkuvõttes oleks see tõesti kestmatu, elik vastandlik kestlikule. Euroopa Liidu suured riigid aga on tundunud olevat veidike rohkem huvitatud oma pankade investeeringute kui Kreeka päästmisest.

Igatahes koguneb täna taas Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjon. Sellest komisjonist käivad läbi kõik Eesti seisukohad Euroopa Liidus. Kuulub sinna pea iga neljas Riigikogu liige. Täna on päevakorras seitse punkti, kõik võrreldes “olukorraga” suhteliselt lihtsamad. Kalandusalased regulatsioonid ja võimalikud muudatused piiriületuses on vast tänase komisjoni istungi kaalukaimad teemad.

Euroopa, aga ka kogu maailma seesama murettekitav olukord on mitu korda arutlusel olnud. Avalikku arutelu Eesti rollist, võimalustest ja eesseisvatest otsustest peaks kindlasti rohkem olema. See teema on liiga oluline, et mustvalgetele käsitlustele toetuda.

(lugu ilmus esmakordselt Delfi poliitblogis 15.07.2011)