Tallinnas on lapse lasteaeda minemisel neli murekohta: vähe kohti, osades paikades puudub kodulähedane lasteaed, alarahastatud ja kõik sellega kaasnev ning vead lasteaedade vastuvõtukorras. Seda viimast saaks ju ometi kohe parandada!
Kehtiv vastuvõtukord ei taga kuidagi seda, et ühe ja sama pere lapsed saaksid käia ühes lasteaias. Samuti ei võimalda see kord sisuliselt lasteaeda vahetada näiteks kolimisel või ka siis, kui esmalt on pandud laps hädapärasesse kohta lasteaias käima, aga ootaks kannatlikult koha vabanemist kodulähedases lasteaias. Ei saa – sest niipea, kui oled ühe koha vastu võtnud, kaotad ka koha järjekorras. Vastuvõtukorda saab Tallinna Linnavolikogu kohe muuta, siin ei saaks isegi rahapuuduse taha pugeda. Ja isegi vastav eelnõu on IRL-i poolt sisse antud.
Miks need muudatused olulised on?
Kui peres on mitu eelkooliealist last, siis on nende hommikune viimine ja õhtune järelkäik ERINEVATESSE lasteaedadesse pehmelt öeldes piinav eeskätt lastele endile, aga ka lapsevanemale. Laps, kes kõigepealt käib kaasas oma venna või õega ühte lasteaeda, et siis ise edasi sõita järgmisse, ning koduteel toimub seesama tagurpidi, väsib, sest koorem on selgelt suurem kui talle ette nähtud. Laiemalt võttes on see keskkonda reostav, aega raiskav, kulukas. Ning raisatakse ju sedasama aega, mis peaks kuuluma lapsele! Kujutage nüüd veel samas olukorras ette näiteks ilma autota ja kahe lapsega üksikema või -isa või siis ema, kelle mees on Soomes tööl, ning kelle üks laps käib ehk kodulähedaseski lasteaias, teine aga tuleb transportida paar linnaosa eemale… Ja nii 5 päeva nädalas, sest ka ema peab saama ju tööl käia, sest ta lihtsalt peab elatist teenima. Lihtne lahendus sellele oleks, et ühe ja sama pere lapsed saaksid soovi korral käia ühes lasteaias (tegu poleks loomulikult kohustusega). Probleemi muidugi üldse poleks, kui lasteaiakohti oleks piisavalt. Nüüd võiks aga tekkida „probleem“, et järjekorras liigub ette laps, kelle vanem õde või vend käib juba samas lasteaias, ja kohta peaks veel ootama jääma laps, kes on kas peres ainuke, on esiklaps või kelle vanemad õed-vennad käivad näiteks koolis või on juba täiskasvanudki. Aga see laps saaks ju senikaua käia selles teises lasteaias, kus kohti on, ning koha vabanedes kodulähedases lasteaias samuti liituda – ehk just nii, nagu täna käib sama pere teine laps, kellest eelpool juttu oli. Vahe on lihtsalt selles, et ühte last on oluliselt lihtsam ühte kohta viia või sõidutada kui kahte last kahte kohta. Mõnikord on need lasteaiad isegi üsna lähestikku, seega poleks üksi perest lasteaeda käival lapsel mingit erilist vahet, lisaks on Tallinna linna vastuse põhjal niikuinii tegu väga väheste lastega, keda see puudutada võiks. Kahe eelkooliealise lapse vanematel ning nendelsamadel lastel on aga vahe tõesti väga suur. Ka üks laps koos oma murega on tõsine teema, seega pole linnavalitsuse vastuargument, et selliselt kannatavaid lapsi on vähe ning seetõttu ei pea korda muutma, üldse sobilik. Ka jutt niinimetatud võrdsest kohtlemisest ei kõlba kuskile, sest võrdset kohtlemist ja võrdväärset lasteaiateekonda ju muudatusega taotletaksegi.
Teiseks tulebki ära muuta see punkt, mis lööb lapse lasteaia ootenimekirjast välja siis, kui laps mingi koha lasteaias vastu võtab. Tõepoolest, ja seda reklaamib ka linn oma vastuses, on lasteaedades vabu kohti üle linna. See võib olla abiks perele, kus ema või isa peab ja tahab tõepoolest tööle minna, ning nad on valmis oma ühe lapse toreda lasteaiapäeva nimel tõesti ka sõitma. Samas arusaadavalt sooviksid nad tegelikult kohta kodulähedases lasteaias. Lahenduseks oleks, kui laps koha vabanemiseni soovitud lasteaias saaks ikkagi lasteaias käia.
Lapse sünd on praktikas üks olulisi põhjusi elukoha vahetamiseks. Sageli ei toimu seegi üleöö. Näiteks võiks laps käia olemasoleva kodu löehdases lasteaias, järjekorras aga oodata seal, kuhu on uus korter näiteks ehitatavasse majja juba broneeritud. Oleks ju täiesti normaalne ja inimlik?
Imelikul kombel ei suutnud siin linnavalitsus üldse vahet teha sellel, et näiteks Nõmmel elavale perele võib asteaiakoht kodutänavas ja lasteaiakoht Lasnamäel (või ka vastupidi) olla tõesti veidike erineva atraktiivsusega. Pisut empaatiavõimet, palun!
Või mida teie arvate?
Olen hetkel just probleemiga silmitsi - mis puudutab sama pere lapsi. 3-aastane poeg käib mul ühes vastvalminud Nõmme lasteaias, kõik on kena ja tore. Probleemiks aga see, et kui lasteaed valmis, täideti enamik selle rühmadest 2-3-aastaste lastega. Nüüd, kui mu noorim tütar hakkab pooleteistaastaseks saama ja talle oleks ka lasteaiakohta vaja (6-liikmelist perekonda ainult ühe palgaga ülal ei pea), siis ilmselgelt sinna lasteaeda mu laps ka ei saa. kõige masendavam on see, et see on ka ainuke lasteaed, kus laps sünnist saadik järjekorras on. Sügisel vabaneb 6 kohta - olen kindel, et minu laps jääb välja nii sellel kui ka järgmisel aastal. Teise lasteaeda aga ei jõuaks kuidagi last viia - kui töö hakkab hommikul kell 8 ja lasteaiad avatakse 7:30, siis selgelt ei jõua ka autoga kahte last enne tööpäeva algust erinevatesse lasteaedadesse viia. Mul autot hetkel ei ole, mees töötab väljaspool eestit ja temast ka abi ei ole. Jälle seisan silmitsi asjaoluga, et tulevik on väga-väga-väga tume.
VastaKustutaSeega- miks see jama juba nii kaua kestab. Seda lahendada on ju ülilihtne - andmebaas, kuhu kõik lapsed sisestatakse ühtse järjekorra alusel, lisades nende 3 eelistust. Süsteem peaks ise pakkuma lastele kohti vastavalt soovitud ajale ja üldisele järjekorranumbrile võimalikult lähedale soovitud lasteaeda. Pere järgmised lapsed peaksid eelisjärjekorras saama sinna lasteaeda, kus teine laps juba ees. Eriti valus on see teema paljulapseliste perede puhul, kus lasteaedades käib korraga mitu last ja pere eelarve eriti tundlik.
Vägisi tekib tunne, et asjaga ei taheta lihtsalt tegeleda. Kui mina oma tööd niimoodi teeksin, oleksin ma aastaid tagasi kinga saanud.