29. detsember 2010

Laste, emade ja isade toetuseks

Siit leiad IRL perede toetamise programmi. Lisaks on palju perede toetuseks ka teistes programmides, eriti haridus- ja sotsiaalvaldkonna programmides. 
MEIE EESMÄRK on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja rahva jätkumine ja tulevik.
Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse sünniks lapsi, ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldustpakkuv elu. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.
Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik.
Meie eesmärgiks on riik, mis usaldab inimesi ja nende valikuid, mitte ei püüa kõike ise inimeste eest ära otsustada. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis austatud ja esile toodud, kui inimest ja perekonda usaldatakse. Inimene peab saama ise valikuid teha ja ise otsustada. Heaolu ei saa riik ette dikteerida, iga pere peab saama ise otsustada, mis on just talle hea. Ainult nii saab ka tegelikult perede heaolu paraneda ja ainult vabaduse väärtust hinnates saab riik heaolu kasvule kaasa aidata. Inimese vabadus on tee õnnele. Selleks peab meil olema meie maailmavaate kohaselt vastutustundlik riik ja vastutustundlik kodanik; ning vastutustundlikud kodanikud peavad saama ise teha valikuid. Lastega pered on nii seotud laste kasvatamisega, et neil on raskem ilma riigi toetra vaesusest välja rabeleda. Seetõttu peame oluliseks aidata vaesemaid peresid, eriti selliseid peresid, kus lapsevanem on jäänud töötuks. Pered on aluseks Eesti tulevikule, pered on Eesti ühiskonna vundament. Oma perepoliitikaga me kinnitame, et usume Eesti tulevikku, eesti rahva tulevikku.

PIKEM JA TERVEM ELU, ROHKEM TÖÖAASTAID!

Lapseootus
1)    Teadlikud otsused, terved noored! Toetame seksuaaltervise alast ning vanemlust toetavat haridust põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.
2)    Lapserõõmu kõikidele soovijatele! Toetame peresid, kes soovivad kasutada kunstlikku viljastamist.
3)    Vähem aborte! Toetame raseduskriisi aegset nõustamist peredele, eesmärgiga vähendada abortide arvu. Viime läbi pilootprojekti noorte hulgas, pakkudes neile tasuta kondoome.
4)    Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset lapseootusel emadele, kes kogevad tööandja poolset diskrimineerimist. Taastame erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub avalikus sektoris.
5)    Lapse turvalisus ennekõike! Toetame alaealisi või riskirühmas emasid täiendava nõustamisega, aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult turvalised lahendused.

Lapse sünd
6)    Austame perede valikuid. Pered peavad saama ise otsustada, arvestades ka lapse turvalisust, kus ja kuidas nad sünnitada soovivad. Toetame meditsiinilise näidustuse puudumisel ämmaemanda poolt toetatud kosussünnitust
7)    Lapsed on võrdsed! Tagame igale lapsele riikliku sünnitoetuse summas 5000 krooni, sõltumata lapse vanemate peremudelist.
8)    Noor ema vajab tuge! Säilitame õiguse neljakuulisele sünnituspuhkusele. Soovi korral võib kuni kuu aega sünnituspuhkusest pere omal valikul kasutada ka nii, et emale on toeks lapse isa või vanavanemad.

Aitame lapsed vaesuse nõiaringist välja!
Eestis elab enamik lapsi tänu oma vanemate jõupingutustele ja tänu ühiskonna abile turvaliselt ja arendavas ning tervislikus keskkonnas. Ka väga paljudes piiratud vahenditega kodudes innustakse lapsi õppima, ennast arendama ja iseseisvalt toime tulema. Liiga palju lapsi elab suhtelises vaesuses. Me ei saa lubada lapsepõlvi, kus on lapsed võrdsete võimaluste kasutamisest ilma jäetud, kus vaesuse nõiaringist väljarabelemist takistab lisaks rahaliste vahendite nappusele ka vanemlike eeskujude puudumine, perekondlik hoolimatus lapse haridusvalikute ja kultuuriliste valikute osas, ebatervislik elukeskkond. IRL’i eesmärgiks on tagada, et iga laps saaks kõige paremini ära kasutada talle pakutavaid võimalusi, lapses endas peituvaid võimalusi. Meil on liiga vähe lapsi, iga laps on suur väärtus kogu ühiskonna jaoks.
9)    Toetame vanemaid, meie eesmärgiks on pakkuda süsteemselt vanemaharidust ja terviklikke toetusmudeleid.
10) Suurperede eluasemetoetusega jätkame, pakkudes seda täiendavalt ka kolmelapselistele peredele.
11) Anname suuremad õigused kohapeal otsustamiseks, kas ja millal oleks konkreetset pere silmas pidades toetusrahad vajalik asendada teenustega lapse huvides.
12) Alusharidusele ligipääsu silmas pidades kehtestame üleriigilised kvaliteedinõuded lasteaedadele, eriti oluline et vaesema pere laps saaks alusharidust, et laps ei jääks kõrvale vanema võimetusest tasuda kohatasu ja toiduraha ning muid kaasuvaid teenuseid. 
13) Igale lapsele peab kohalik omavalitsus saama tagada pere soovi korral pikapäevarühma ja vähemalt ühe huviringi.
14) Koordineerime sotsiaaltöötajate ja koolide ning lasteaedade senisest paremat koostööd, see nõuab lapse abistamise protsesside ülevaatamist ja osapoolte kohustuste vajadusel täpsemat sõnastamist.
15) Tutvustame laiemalt võimalusi suhelda sotsiaaltöötajaga juba lapseootuse ajal, väärtustame varajast kontakti ja vajadusel tugivõrgustiku loomist juba enne lapse sündi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu riskirühmadele.
16) Sotsiaalselt vähemsuutlikel peredel on raskusi bürokraatias orienteerumisega ning sageli jäävad mitmed abimeetmed kättesaamatuks teadmatusest või oskamatusest. Muudame lasteaiad ja koolid lastevanematele abikeskusteks – et seal osataks sotsiaalsüsteemi abimeetmeid vanematele aktiivselt pakkuda.
17) Me ei langeta lapsevanematele makstavaid toetusi.
18) Me ei alanda haige lapse hooldajale makstavat hooldushüvitist.
19) Sotsiaaltöötajate kompetentsuse parandamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et olulised on ka hinge- ja südameharidus.
20) Ühelgi haridusetapil ei tohi haridus jääda kättesaamatuks majanduslikel põhjustel.
21) Peame oluliseks koostada laste- ja perede arengukava, milles on eraldi pööratud tähelepanu ka vaesuse vastu võitlemise meetmetele.
22) Lastega peredele toimetulekutoetus kohe sissetuleku katkemisel – praegune umbes kolmekuuline ooteperiood ei ole laste suhtes õiglane.
23) Tööta jäänud lapsevanem kergemini ja kiiremalt tööle tagasi! Neile töötutele, kellel on alaealisi ülalpeetavaid, pakume samasuguseid soodusmeetmeid nagu noortele töötutele.


Koolieelik
24) Igale lapsele lapse arengut toetav ja tervist edendav lasteaiakoht kodu lähedal! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja lastesõimedesse regionaalarengu fondidest.
25) Sama pere lapsed samasse lasteaeda. Lasteaedadesse rohkem pedagooge, sotsiaaltöötaja, tugiteenuseid.
26) Laste tervis on ülioluline! Suurem riiklik kontroll sünnitusmajade ja perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, eesmärgiga tagada et iga sündinud laps saaks nõuetekohase tervisejälgimise enne kooli. Praegu probleemne perearstidega, kes ei kasuta vastavat elektroonilist keskkonda.
27) Arsti juurde ikka asja pärast! Tühistame nõude, et iga puudumise pärast lasteaiast tuleb esitada tõend terviseasutusest.
28) Lastehoiu reeglid inimlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks. Toetame alternatiivseid lastehoiuvõimalusi, näiteks lastehoiuühisusi.

Üksikvanemaga pere
21. sajandi teisel kümnendil tõdeme: pered pole enam sellised, nagu need olid 19. sajandil. Samal ajal on perekond inimeste jaoks endiselt sobivaim ja soovituim elamise viis, ainult et pered on väga erinevad. IRL seisab selle eest, et ükski ka vähemtraditsioonilisem peremudel ei halvendaks seal kasvava lapse olukorda.
29) Riiklik lapsele elatise tagamise fond peredele, kelle lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa ise neid alimente, hiljem nõutakse see kohuslaselt sisse.
30) Vaatame üle senised protsessid, et peredele oleks lihtsam ka pärast lahutust jätkata toetava vanemlusega.
31) Elatist saav laps (last üksi kasvatav vanem) ei peaks maksma sellelt tulumaksu. Praegu on elatist tasuv ja seega last igapäevaselt mittekasvatav vanem eelisseisundis võrreldes vanematega, kes igapäevaselt lapse kasvatamisele pühenduvad.

Lapsevanem on ka inimene!
Usaldame inimest, mitte ei pea riiki perekesksetes küsimustes lapsevanemast targemaks ja kõiketeadvamaks.
32) Võrdväärselt võimalusi! Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks, kuna praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada. Sealjuures me ei vähenda kindlasti vanemahüvitise summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Meie jaoks on väärtus, et pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.
33) Usaldame perekondi! Laste kasvatamisega seonduvat stressi ja keerukust saab vähendada, kui peredel on rohkem valikuvõimalusi nii kooli kui lasteaia osas. Toetame peresid nende valikutes, juhul kui pered otsustavad kasutada alternatiivseid lastehoiu või koolimudeli võimalusi.
34) Aitab lapsevanemate trahvimisest!

Perevägivald ja naistevastane vägivald
35) Ohvritele igakülgne info ja nõustamine.
36) Tugi naiste kriisikodudele.
37) Politseinike teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, seda eriti naistevastase vägivalla juhtumite puhul õigesti ja tähelepanelikult käitumiseks.
38) Parkide, tunnelite ja kõnniteede planeerimisel, rajamisel ja hooldamisel pidada silmas naiste turvalisust.
39) Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis (vägivaldsest perest pärit last), sotsiaaltöötajate poolt. Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse ja pidevalt.

Koolilaps
Põhjalikum ja mitmeid sotsiaalvaldkonna punkte käsitlev ülevaade on IRL haridusprogrammis. Meie juhtmõtteks on, et ka suured lapsed vajavad ühiskonna tuge ja tähelepanu.

40) Nädalas vähemalt 2 tundi huviharidust või trenni – igale lapsele tagatud selleks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolne tugi.
41) Tervislik toitumine on väga oluline! Jätkame tasuta koolilõunatega põhikoolis ja jätkame tööd, et need oleksid tervislikud, kohalikust toorainest. Toit tehakse koolis, mitte ei veeta kohale. Väärtustame värsket, kohapeal valmistatud toitu kohalikust toorainest.
42) Me ei toeta kooliarstide kärpimist erivajadustega laste koolidest!
43) Laste tervise terviklikuma jälgimise huvides soodustame kooliõdede ja nii kooli kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koostööd.
44) Töökasvatus. Võimaldame noortel teha jõukohast tööd suvisel koolivaheajal ja lõpetame praegused EL kõige rangemad piirangud, kuna noort inimsest pole vaja siiski vägisi töölt eemal hoida.
45) Väärtuskasvatus läbivalt kogu noore inimese haridusteel.
46) Toetame õpilaskodude loomist gümnaasiumide juures, vajadusel ka põhikoolide juures.

Vanavanemad
47) Meie eesmärgiks on emapensioni sisseviimine selliselt, et lapsi kasvatanud vanem saaks täiendavat pensionilisa.
48) Võimalus osaleda vanemahüvitise ja hooldushüvitise kaudu lapselaste kasvatamisel ka samaväärselt tasustatud korras.
49) Lapsehoiutoetuse ja puudega lapse hoiutoetuse laiendamine vanavanematele.
50) Põlvkondade sidustamine, eakate inimeste teadmistepagasi ja oskuste väärtustamine, puuduva vanaema-vanaisa rolli asendamine. Vanaemad-vanaisad kooli juurde huvitegevuse juhtideks väikese koormusega ja osaajaga, täiendamaks seal põhitegevust.
51) Eakate rakendamine koolis “abiõpetaja abina” raskustes laste aitamiseks.

Terved lapsed, terved vanemad, hea tervisega vanavanemad
52) Spordibaasid ja sportimisvõimalused üle Eesti – selle toetamiseks tuleb teha lausa eraldi programm. Lisaks koostame planeeringunõuded, et lisaks looduskeskkonna heale säilimisele peavad planeeringud ja uusehitus aitama kaasa ka inimese ja inimtervise heale säilimisele; et lisaks parkimiskohtade arvule tuleb tagada ka sportimisvõimalused.
53) Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Ühiskond vajab kõigile vanusegruppidele suunatud teavitustööd alkoholi tarbimise ohtudest, mõjust tervisele, perekonnale ja ühiskonnale tervikuna. Inimestel, eriti noortel, peab olema võimalik saada meditsiinilist ja psühholoogilist nõustamist ning ravi. Olulised on sisukad võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks sh sportimiseks.
Eesmärgiks peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi tarbimist. Kehtestada riiklikud alkoholireklaami piirangud. Keelata kogu  alkoholi välireklaam Keelata alkoholi reklaam teles ja raadios kuni kella 22-ni. Määratleda, mis on lubatud alkoholireklaamis. Eesmärk – lõpp imagoreklaamile! Rakendada antireklaami. Keelata avalikud degusteerimised (va spetsiaalsed üritused). Keelata boonuskampaaniad ja tarbimismängud. Eraldi arutleda sponsorluse teema üle. Lisaks riiklikult kehtestatud alkoholi müügi kellaajapiirangule määratleda alkoholi asukohaks kaupluses nn lõpppunkt, keelata paigutada muu kauba vahele. Aktsiis ei tohi üldist hinnataset arvestades devalveeruda. Alkoholiaktsiisi määramisel peab jälgima ka naaberriikide taset. Tõsta alkopoppide, kangestatud õlle, kangestatud veini jmt aktsiisi. Kaaluda võimalust sätestada, et nime „õlu” võib kasutada vaid naturaalse õlle puhul ning nime „siider” vaid naturaalse siidri puhul. Järelevalve peab olema tõhus ja nähtav ning suhtumist kujundav. Noortele müügikeelu täitmise järelevalve osas on vajalik seadusandlus üle vaadata.

Valimistel esindatus igale lapsele!
54) Ühiskond vananeb ning lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel alaealiste osakaalu ning arvestame ka võimalusega langetada valimisea künnis 16. Eluaastani.

2 kommentaari:

  1. Tore jutt, aga tahaks natuke realistlikke arvutusi. Kõike muudkui toetate, aga mil määral, mis see maksma läheb ja mis tingimusel see toetus ära lõpetatakse. See, kuidas käituti õppelaenu võtnud tudengitega (ka nendega, kel olid titad sündimas) oli lihtsalt inetu. Kui vähegi südametunnistust on, siis võiks IRL toetada sotside ettepanekut juba laenuvõtnutele tagasimaksmine taastada. Praegu ei saa ükski kõrgharidust omandav noor poliitikuid usaldada ju.Pensionisambasse maksete tegemise juures pakuti paindlikku varianti, aga õppelaenu võtnud tudengitele lajatati täiega.

    Asi, kust võiks raha juurde tulla, on laustoetuste maksmiste lõpetamine. Paljud ei pane näiteks seda 300-kroonist lapsetoetust tähelegi, teistele aga oleks hädasti vaja kaks-kolm korda suuremat summat. See on lihtsalt välja arvutatav: kui sissetulek pereliikme kohta on nii ja nii suur, siis võib eeldada, et pere tuleb ise toime.

    Ja veel - probleemsete lastega tuleks midagi normaalset ette võtta. Praegused nn erikoolid on väga ajast ja arust, võiks eeskuju võtta Põhjamaadest. Paljud Eesti lastega tegelevad spetsialistid (psühhiaatrid, sotsiaalpedagoogid, psühhholoogid) on neid külastanud ja on lausa masenduses seejärel Eestisse naastes. Kui mõelda, et paljud nn erikoolide noored saaksid tasemel pedagoogilis-psühholoogilise sekkumise korral järje peale tagasi, kui paljud ei satuks vangi (kus nende hoidmine maksab riigile mitmekümneid tuhandeid aastas), siis tasuks asi vaeva. Jällegi, vaadata teiste kogemusi, teha analüüs, arvutada kulud välja, võrrelda praeguse süsteemi efektiivsusega ja kuludega, mida toob kaasa erikoolide laste haridustee poolelijäämine või vangisattumine - täiesti tehtav ju.

    Selgemad ja rohkem laste turvalisusest lähtuvad sekkumisviisid peaksid olema ka probleemsete perede puhul. Kui ikka vanemad ilmselgelt ei saa oma kohustustega hakkama, on narkomaanid-alkohoolikud-asotsiaalid või muidugi totaalselt ilmavõõrad, siis tuleks esmajoones mõelda laste füüsilisele turvalisusele ja mitte udutada ema-lapse sidemest. Kui lapse elu on lihtlabaselt ohus (süstitakse talle midagi, joob midagi sisse või kukub aknast alla vms), siis ei ole emotsionaalsest sidemest võimalik rääkida. Praegune olukord, kus kõigile teadaolevalt vanem ei saa lastega toime ("teeb" lapsi vaid selleks, et raha saada, samas on lapsed sisuliselt näljas, nii füüsilisest kui vaimsest arengust maas) ja lapsi võetakse ära ükshaaval (kui tõesti juba kriminaalne hoolimatus ilmneb), on täiesti kohutav.

    VastaKustuta
  2. Olen väga nõus eelkõnelejaga õppelaenude osas. Ei taha küll üldistada, aga minu arusaamist mööda on kõrgharidusega lapsevanemate peredes väiksem oht mitmeteks probleemideks, mille lahendamisest samas postituses jutt on. Ehk et kõrgharidusega inimesed peaksid siiski elus natuke paremini ise (ilma erinevate toetusteta) ka hakkama saama... aga see ei tähenda, et ka viimased tuleks ära võtta.

    Kui ma alustasin magistriõpinguid, teades et lapse sündides osa laenust maksab tagasi riik, kuid veidi enne õpingute lõpetamist see järsult ära muudeti, siis milline saab olla mu usaldus riigi suhtes? Seega järfmiste õpingute puhul mõtlen, kas sünnitan veel mõne lapse või õpin. Järelikult peab ju valima! Ja lapsi ei saa ma tõesti raha pärast, kuid lastega perena väldin loomulikult igasuguseid kohustusi, mis tulevikus lapse heaolu võiks ohustada.

    Teine oluline teema on minu arvates lapsevanema olukord tööjõuturul. Ehk samuti küllalt järsult läbiviidud muudatus. Vanematoetused ja lasterahad jms on head küll, aga kui eesmärgiks seada ikkagi see, et pere ise hakkama saaks, siis veidike seadustest tulenevat kindlust töökoha säilimise suhtes soodustaks kindlasti lapsesaamise otsust.
    Kindlasti oli Töölepinguseaduse muutmine tööandjatele selles majandusolukorras kasulik, aga paljud sel ajal kodus olnud või koju jäänud lapsevanemad kaotasid.

    Seega noore lapsevanemana need minu jaoks esmased probleemid! :)

    Edu programmi läbiviimisel!!!

    VastaKustuta