Õnnelike pikapäevarühmad

Uuringute järgi elavad kõige õnnelikumad ja rahulolevamad lapsed Rootsis. Suvel kiitsid sealsed rahvaesindajad heaks uue kooliseaduse, mis hakkas kehtima kuu varem kui Eesti uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ülemere täpsustati Moderaatite poolt (IRL-i sõsarerakond) seaduses ka pikapäevarühmade temaatikat, olulisi muudatusi läbi viimata. Tutvugem!

Rootsi uus kooliseadus (Skollagen) näeb oma sõnastuses selgelt ette, et pikapäevarühm täiendab põhikooliharidust, ergutades arengut ja õppetegevust ning pakkudes sisukat vaba aja veetmist ning rekreatsioonivõimalusi. Eraldi rõhutatakse seaduses, et pikapäevarühmad peavad toetama laste mitmekülgset suhtlemist ning sotsiaalseid oskusi, lähtudes kõige selle juures iga lapse individuaalsetest vajadustest.

Rootsi kooliseadus ütleb ka selgelt, et pikapäevategevuste rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne eelkoolilastele, põhikoolilastele ja abikoolide või erivajadustega laste koolide õpilastele. Riigi ülesanne on rahastada vastavaid tegevusi erireziimiga koolides ja saami koolides. Kui laps käib sellises erakoolis, kus ei pakuta pikapäevategevusi, siis peab õpilase koduomavalitsus vastavaid pikapäevategevusi lapsele ikkagi võimaldama.

Pikapäevarühma koht tuleb lapsele tagada vastava vajaduse tekkimisel. Vajadus loetakse põhjendatuks, kui lapsevanem töötab, õpib või kui perekonnal on vastav vajadus muudel põhjustel, samuti kui pikapäevategevused on mistahes põhjustel vajalikud lapse arenguks. Pikapäevarühma tegevusi tuleb lastele pakkuda ka koolivaheaegadel, kuid ei tule pakkuda õhtuti, öösiti, nädalavahetuseti ning suuremate pühade ajal.

Pikapäevarühmade suurused ja toimumise keskkond on jäetud kooli otsustada. Pikapäevarühma tegevusi võib kool pakkuda ka koolihoonest väljaspool asuvates hoonetes tingimusel, et need asuvad koolile lähedal.

Kohalik omavalitsus võib võtta peredelt sobivat, mõistlikku ja mitte liiga kõrget tasu pikapäevategevuste eest. Väike guugeldamine andis pikapäevarühmad kas tasuta või näiteks 200 SEK kuutasu eest peredele, kusjuures makstakse vaid seaduses mitte ette nähtud kulude ja tegevuste eest. 

Seadus ei määratle piire, ent loetleb omavalitsuste vahelise arveldamise ja omavalitsuse rahastamiskohustuste ulatuse. Omavalitsuste vahel toimub tasaarveldus pikapäevarühma tegevuste osas (st et kui ühe omavalitsuse laps käib teise omavalitsuse pikapäevarühmas, siis on teisel omavalitsusel õigus esitada vastav arve lapse koduomavalitsusele), kuid sellisel tasaarveldamisel on ka omad piirangud. Prg 16 loetleb tegevused, mille eest pikapäevarühmades tasub kohalik omavalitsus:

*    Hoolekanne ja pedagoogiline tegevus;

*   Pedagoogilised materjalid, tarvikud ja varustus;

*    Toidukorrad

*   Pikapäevarühma administreerimise kulud

*    Tulumaks

*    Ruumide kulud.

*    Prg 17. lisab loetellu erivajadustega laste erikulud.

Rootsi uus kooliseadus võeti vastu 22.06.2010 ja see jõustus 01.08.2010, osa õpet puudutavaid sätteid jõustuvad 01.07.2011 ja täiskasvanuhariduse osa alates 01.07.2012.