Uuendused Soome lastekaitseseaduses

1. jaanuarist jõustusid põhjanaabrite lastekaitseseaduse kolme suuremat muudatust, mis tasuks ka Eestis üle võtta. Uue lastekaitseseaduse tegemine on nimelt meilgi parasjagu käsil. Väga ääriveeri on need teemad ka meie seadustes olemas, erinevused on põhjalikkuses ja ulatuses.

Esiteks on lapsevanematele ette nähtud laste kasvatamisel süsteemsem ja täpsem tugi kohalikult omavalitsuselt (paragrahv 8). Lapsevanema aitamine on enamasti kõige tõhusam, sest osa hädasid tuleb tõesti teadmatusest. Lihtne põhimõte: kõik lapsega kokku puutuvad teenistused peaks lisaks lapsega tegelemisele pakkuma igakülgset abi vanematele nende lastekasvatusoskuste parandamiseks ning sealjuures tuleb igakordselt vaadata, kas lapsel võiks olla ka mingeid erivajadusi. Sest tõepoolest, mida varem erivajadused avastatakse, seda tõhusam on abi. Erinevate spetsialistide märkamisvõime on erinev, seega ongi oluline, et kõik, alates lasteaia õpetaja abist kuni perearstini seda ülesannet kogu aeg tähele paneksid.

Teiseks täpsustatakse oluliselt abivajavast lapsest teatamise kohustust (paragrahv 25).

Seega näiteks ütleb prg 25 selgelt, et kui Eestiski laineid löönud kiirabitöötaja näeb oma väljasõidul midagi kahtlast või ohutegurit lapsele, siis ta on tõesti kohustatud sellest teatama. Ega seegi mingi hõlp teema ole, teatamiste teema keerukust avab suurepäraselt ka põhjamaine film “Jaht”. Süsteemi keskmeks on ikkagi lähenemine, kus erinevad lastega kokku puutuvad töötajad (kogudusevanematest koolitöötajateni, tuletõrjujatest politseinikeni jne) on vastavalt haritud ja nendel lasub suurem tähelepanelikkusekohustus kui tavakodanikel, kellel on ju samuti kohustus hädasolevat last aidata ja temast teada anda.

Kolmas muudatus (paragrahv 36), mis ilmselt annab kõige kiireloomulisemat abi, pikandab kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate võimalusi lapsi abistada. Koduteenused, päevahoid – kõik see muidugi, ent kordame täienenud nimekirja abivõimalustest, mida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja peaks vastavalt vajadustele lastega perele pakkuma:

1)    lapse ja pere toetamine probleemolukordade väljaselgitamisel

2)    majanduslik või muu tugi lapsele kooliminekul, kutseomandamisel ja elukoha otsimisel, töökoha leidmisel, huvihariduse omandamisel ja hobidega tegelemisel, lähedaste inimsuhete hoidmisel ja loomisel ja teiste inimlike vajaduste rahuldamisel. (ärge palun hakake siinkohal ilkuma, sest mõeldud on kenasid siivsaid asju).

3)    Tugiisik ja tugipere

4)    Lapse arengut toetavad hooldus- ja teraapiateenused

5)    Töö perekonnaga,

6)    Perele sotsiaalmajutuse või toetusteenuse pakkumine

7)    Tugivõrgustikuteenuse pakkumine

8)    Tugi koolivaheaegadeks ja rekreatsioonitegevusteks

9)    Ja kõik muud teenused ja toetused, mis aitaksid last ja perekonda.