25. jaanuar 2013

Pensionitõusust ja invaliidsuspensioni tõusust

Tulevased pensionärid
põlevkivikaevanduses
Sain ettepaneku, et invaliidsuspension võiks tõusta kiiremini kui muud pensionid. Vastasin nõnda:



Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi toimub 1 kord aastas pensionide indekseerimine ehk sisuliselt tõstmine (pensionid väheneda ei saa). Pensionide indekseerimisel ei tehta vahet, mis liiki pensioni keegi saab või kui suur on tema pension. Tegemist on üldreegliga, et pensionid indekseeritakse.

Poliitiline eelistus on tõesti selles, et kõige esimeses järjekorras aidata neid, kelle sissetulekud on kõige väiksemad ja vajadused suurimad. Kõige halvemas olukorras on üksikvanemaga või töötute vanematega lapsed, samuti erivajadustega lastega pered. Põhimõtteliselt on võimalik suurendada näiteks pensionide baasosa, millest võidaksid just need, kellel pension väiksem. Nii tõuseks pension kõikidel, aga suhteliselt enam väikse pensioni saajatel. Samal ajal tuleb kohe lisada, et pensione makstakse välja kogutavast sotsiaalmaksust, millest siis omakorda 20 % on ette nähtud pensionide maksmiseks. Kahjuks pole viimastel aastatel olnud nii mahukat palgatõusu, et oluliselt oleks sotsiaalmaks kasvanud - seega peavad enne tõusma palgad ja siis saab tõusta baasosa (ülejäänud pensioniosad sõltuvad juba iga inimese individuaalsest tööpanusest, lisaks veel tänavusest aastast jõustunud vanemapension ehk pensionilisa iga lapse eest).
Mõnevõrra on tõusnud riiklik toimetulekutoetus, mida saab invaliiduspensioniga kombineerida, samuti tõusid tänavusest aastast toetused erivahendite muretsemiseks, mis võib teid samuti aidata. Omaette teemana on laual omastehooldus. Järgmisel neljapäeval on Riigikogus arutlusel riiklikult tähtsa küsimusena erivajadustega inimeste osalemine tööturul, mille parem korraldus aitaks tõsta nii sotsiaalset kaasatust kui ka parandada veidigi elatustaset.

Panen siia juurde keskmiste töövõimetuspensionäride tabeli, kus esimene veerg näitab pensionäride arvu ja järgmine keskmist pensioni ning kahekaupa lähevad veerud alates 2008-2012 aastatel. Viimased kaks veergu on niisiis möödunud aasta kohta:



Töövõimetuspensioni saajad

67459

2241

70024

2703

76662

2820

82 590

2801

179,06

90 093

176,03

s.h. töövõime kaotusega:












100%

8853

3084

9001

3735

9655

3915

9 661

3943

251,69

9 941

249,78

90%

3280

2785

3314

3381

3699

3554

3 967

3536

226,44

4 057

226,84

80%

22152

2470

22342

2994

23736

3138

24 458

3161

201,94

25 547

200,56

70%

6022

2197

6430

2666

7086

2799

7 788

2801

179,10

8 372

178,33

60%

12257

1880

12719

2279

13581

2391

14 309

2410

153,65

15 428

152,87

50%

6484

1614

7046

1959

8344

2056

10 025

2065

131,93

11 781

131,69

40%

8411

1579

9172

1920

10561

2016

12 382

2034

129,51

14 967

128,92




2 kommentaari:

  1. Ebaoluline muidugi, aga Eestis kaevandatakse ikka põlevkivi, mitte kivisütt :)

    VastaKustuta
  2. ;-) Parandasin ära, suur tänu tähelepanu juhtimise eest. Vaat see on see asi, kui järjest teed mitut erinevat teemat...

    VastaKustuta