Pensionitõusust ja invaliidsuspensioni tõusust

Tulevased pensionärid
põlevkivikaevanduses

Sain ettepaneku, et invaliidsuspension võiks tõusta kiiremini kui muud pensionid. Vastasin nõnda:

Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi toimub 1 kord aastas pensionide indekseerimine ehk sisuliselt tõstmine (pensionid väheneda ei saa). Pensionide indekseerimisel ei tehta vahet, mis liiki pensioni keegi saab või kui suur on tema pension. Tegemist on üldreegliga, et pensionid indekseeritakse.

Poliitiline eelistus on tõesti selles, et kõige esimeses järjekorras aidata neid, kelle sissetulekud on kõige väiksemad ja vajadused suurimad. Kõige halvemas olukorras on üksikvanemaga või töötute vanematega lapsed, samuti erivajadustega lastega pered. Põhimõtteliselt on võimalik suurendada näiteks pensionide baasosa, millest võidaksid just need, kellel pension väiksem. Nii tõuseks pension kõikidel, aga suhteliselt enam väikse pensioni saajatel. Samal ajal tuleb kohe lisada, et pensione makstakse välja kogutavast sotsiaalmaksust, millest siis omakorda 20 % on ette nähtud pensionide maksmiseks. Kahjuks pole viimastel aastatel olnud nii mahukat palgatõusu, et oluliselt oleks sotsiaalmaks kasvanud - seega peavad enne tõusma palgad ja siis saab tõusta baasosa (ülejäänud pensioniosad sõltuvad juba iga inimese individuaalsest tööpanusest, lisaks veel tänavusest aastast jõustunud vanemapension ehk pensionilisa iga lapse eest).

Mõnevõrra on tõusnud riiklik toimetulekutoetus, mida saab invaliiduspensioniga kombineerida, samuti tõusid tänavusest aastast toetused erivahendite muretsemiseks, mis võib teid samuti aidata. Omaette teemana on laual omastehooldus. Järgmisel neljapäeval on Riigikogus arutlusel riiklikult tähtsa küsimusena erivajadustega inimeste osalemine tööturul, mille parem korraldus aitaks tõsta nii sotsiaalset kaasatust kui ka parandada veidigi elatustaset.

Panen siia juurde keskmiste töövõimetuspensionäride tabeli, kus esimene veerg näitab pensionäride arvu ja järgmine keskmist pensioni ning kahekaupa lähevad veerud alates 2008-2012 aastatel. Viimased kaks veergu on niisiis möödunud aasta kohta:

Töövõimetuspensioni saajad	67459	2241	70024	2703	76662	2820	82 590	2801	179,06	90 093	176,03
s.h. töövõime kaotusega:
100%	8853	3084	9001	3735	9655	3915	9 661	3943	251,69	9 941	249,78
90%	3280	2785	3314	3381	3699	3554	3 967	3536	226,44	4 057	226,84
80%	22152	2470	22342	2994	23736	3138	24 458	3161	201,94	25 547	200,56
70%	6022	2197	6430	2666	7086	2799	7 788	2801	179,10	8 372	178,33
60%	12257	1880	12719	2279	13581	2391	14 309	2410	153,65	15 428	152,87
50%	6484	1614	7046	1959	8344	2056	10 025	2065	131,93	11 781	131,69
40%	8411	1579	9172	1920	10561	2016	12 382	2034	129,51	14 967	128,92