Palgalõhe väheneb, aga vaesus kasvab

Äsja sai valmis Euroopa Liidu tööturu viimase kvartali analüüs - sooline palgalõhe on vähenenud, aga vaesus kasvanud. 

Kui 2008 oli meeste palk naiste omast keskmiselt 17,3% kõrgem, siis 2010 "ainult" 16,2% kõrgem. Uurijate poolt välja toodud põhjused ei kattu eilses Postimehes välja toodud Turay arvamustega, et tegelikult mingit erinevust ju polevatki, ning ühe Ameerika linna ühe linnaosa naiste edu ei lahenda veel terve Euroopa probleeme. Põhjused on struktuursemat laadi – palgalõhe Euroopas vähenes seetüttu, et mehed kaotasid sagedamini oma töökoha kui naised, ning olid pärast seda sagedamini valmis vastu võtma ka osaajaga tööd, astudes senisele naiste pärusmaale. Naised on omandanud üha rohkem kõrgharidust ja asunud tööle tippspetsialistidena. 

Aga rõõmustada pole millegi üle – vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis elab Euroopa Liidus tänaseks peaaegu iga neljas inimene. Märtsist 2011 kuni novembrini 2012 tõusis töötute arv 3,5 miljoni inimese võrra, ehk kasv 15,7%, kokku 26,1 miljonit ilma töökohata aktiivses tööeas inimest. Ma ei hakka Eesti numbreid siia kõrvale panema, et mitte saada süüdistust enesekiitusest ja muust sellisest, aga Eesti andmed on igaühele ju niigi internetist kättesaadavad. Eurotsooni riikides kasvab töötus ka üldiselt vähem kui eurot mittekasutavates riikides, ning see erinevus kasvab üha suuremaks. Pikaajaline töötus kasvab kolmandat aastat järjest, siin on ka Eesti numbrid mustad. Mõni ime siis, et 2008 – 2011 lisandus vaesusriskis vi sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste ridadesse Euroopa Liidus 6 miljonit uustulnukat, andes riskigrupiks juba 24,2% elanikkonnast. Kõige haavatavamad on lastega tööealised täiskasvanud. Kõige vähem on kriis sagrinud pensionäre, kuna nende stabiilet sissetulekut pole vähendatud. 

Polariseerumine kogub üha tuure, ehk kus tööd on, sinna tuleb seda juurde ja vastupidi. 2012 novembris püstitati Euroopa Liidus kõigi aegade rekord suurima erinevuse osas ehk tervelt 22,1 protsendipunkti - kõige madalam oli töötuse määr Austrias (4,5 %) ja kõige kõrgem Hispaanias (26, 6%).

Kahjuks pole suurel tööpuudusel lootust meie arste ja õdesid koju läkitada, pigem vastupidi. Arstid ja õed on ühed nõutuimad tegijad ning kriisile vaatamata on nii meditsiin kui sotsiaalsektor tublisti kasvanud, pakkudes nüüd ja lähitulevikus hulgaliselt uusi töökohti. 

Nii umbes 2014, arvatakse, peaks hakkama ka teises sektorites veidi paremini minema.

Kasutatud uuring: 

EU Employment and Social Situation Quarterly Review – December 2012