Rottweiler ründas last

Täna hommikul ründas meie tavapäraselt jalgsi kooliminevaid lapsi rottweiler. Rünnak toimus kohe kodu lähedal, ründajaks vanemas keskeas naisega siin igapäevaselt rihma otsas jalutanud ja seni vaid aktiivselt iga asja peale haukumisega kuulsust kogunud koer.

Koeraomanik jooksis koos koeraga kohe minema, huvi tundmata, kas midagi tõsisemat ka juhtus. Õnneks laps ise kannatada ei saanud, puru on rebitud vaid lapse mantel.
Kahjuks aga käivad seda linnatänavat pidi peale meie pere laste veel teisedki lapsed, ja järgmine rünnak ei tarvitse enam kaugeltki nii õnnelikult lõppeda. Laste elu ja tervise kaitseks otsustasime politseisse avalduse teha - ammugi mitte koeraomaniku karistamiseks, vaid turvalisuse saavutamiseks. Et koeral edaspidi vähemalt suukorv oleks, kui koera omanik ei suuda oma agressiivselt käituvat koera ohjata. Loodan, et koeraomanik on praeguseks hetkeks suukorvi juba ära ostnus, ent igaks juhuks siiski.


Politseisse saab avaldust teha väga lihtsalt elektroonse keskkonna kaudu. Soovisin täpsustada, et kuidas käib tõendite kogumine - kas näiteks võetakse koera süljejäljenditelt DNA-analüüs või piisab lapse ütlustest jne., ning helistasin politseisse. Kõne algus oli paljulubav ja teenindamine igati kiire ning meeldiv, mind suunati edasi Munitsipaalpolitseisse... 
... kust suudeti üllatada hoopis soovitusega, et võtke advokaat ja pöörduge kohtusse, et tegu on tsiviilasjaga, ja niikuinii polevat võimalik koera ega koeraomanikku leida. 


Alles minu üleküsimise peale, et kuulge, tegu oli ju sisuliselt vähemalt varavastase rünnakuga, mille käigus tekkis ka oht tervisele, et kas siis tõesti peaks kannatanu hakkama advokaadi ja kohtuga tegelema, möönis ametnik, et politseile võib ka avalduse teha.


Selle ajaveebi loo kirjutasingi seetõttu, et inimesed ei laseks ennast heidutada Munitsipaalpolitsei sellistest soovitustest, vaid söandaksid ikka ise aktiivsemad olla. 


Koera selline rünnak inimese vastu (sisuliselt ju koer pures last, hea, et kannatada sai ainult mantel) on seotud Karistusseadustiku § 119 kirjeldatud teoga (raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest). On selge, et koer ise õiguslikult ei vastuta oma teo eest, küll saab vastutada tema omanik ning eelkõige on antud kaasuse puhul tegemist ettevaatamatusega, ehk koera omanik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. 
Infoks veel, et antud süüteokoosseis ei eelda tingimata kehalise puutumatuse rikkumist, ka psüühilise mõjutusega saab tekitada raske tervisekahjustuse, näiteks võib ehmatus põhjustada närvitalitusest tingitud kõnehäire (meil läks õnneks kõik kergemini). Üldiselt tuleb arvestada, et väga tõenäoliselt on koera rünnak lapsele suureks ehmatuseks ning tagajärg võib avalduda lapse tervisele ajapikku.
Seega kuulub koera rünnak inimese vastu politsei menetlusse. 

Mis puudutab mantli rikkumist, siis antud tegu saaks vaid hüpoteetiliselt kvalifitseerda Karistusseadustiku § 203 järgi (võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju). Probleeme tekitab siinjuures seaduses sätestatud olulise kahju puudumine. Oluliseks kahjuks loetakse Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 lg 1 järgi kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Seega siin midagi politseil menetleda ei oleks.

Küll näeb kehtiv Võlaõigusseadus ette loomapidaaja vastustuse tsiviilkorras (§ 1060, loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest). Aga kui võrrelda kahte asjaolu - lapse tervisele ja elule tekitatud oht (politsei menetlus) ja rebestatud mantel (mille pärast peaks kohtusse pöörduma), siis arusaadavalt muretseb lapsevanem selle pärast, et lapsed saaks edaspidigi ohutult jalgsi kooli minna.