Mitu last rühmas on lasteaialapsele hea?

Praegu käib lasteaedades arutelu selle üle, mitu last hakkab käima ühes rühmas uuest, sügiusel algavast õppeaastast.
Osades on uued rühmad juba moodustatudki. Aktiivselt nõutavad suuremaid rühmi mõned lasteaiajuhid ja omavalitsustegelased, ent kaugeltki mitte kõik! Lasteaiale kaasneb iga lapsega "pearaha" ja rohkem lapsi saab reaalselt lasteaiakoha kätte, järjekorrad lühenevad. Teiselt poolt on olemas piir laste mõistlikul arvul täiskasvanu kohta ja kolmandaks on olemas ka vastav seadus ja määrus.
Ühel täiskasvanul on loomupärane võimekuse piir, mitut last ta korraga kasvatada, lohutada, potitada ja harida jõuab. Seetõttu pole imestada, et koolieelse lasteasutuse seaduses on laste arv paragrahvis 7 piiritletud: mitte rohkem kui 14 last sõimerühmas ning kuni 20 aiarühmas, ning nende lastega peaks tegelema lasteaia lahtioleku aegadel kaks õpetajat (kummalgi nädalas 35 tundi tööaega) ja üks abiõpetaja (40 tundi nädalas). Seega kehtivad meil lasteaedades laste ja täiskasvanute osas järgmised kohustuslikud suhtarvud: sõimerühmades peab iga 7 lapse kohta olema vähemalt 1 täiskasvanu (1:7) ja aiarühmades peab iga kümne lapse kohta lastega tegelema samuti vähemalt 1 täiskasvanu (1:10). Enam-vähem vastavad need suhtarvud ka Euroopa Liidu soovitustele.

Kuna aga lasteaedade rühmade suurused, personali koosseis ja ka osaajaga rühma arvatud laste arv võivad olla väga erinevad, siis lisati õigus sama lasteaia juba olemasolevate laste vanematel teha ettepanek rühmade suurendamiseks, selleks lisati paragrahvile seitse jätkulause:  (1¹) Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra.


Peamiselt tuli ettepanek rühma suurust võimalusena tõsta sellest, et osad lapsed on küll rühmas kirjas, ent ei käi kogu aeg kohal - näiteks on osa lapsi osaajaga. Rühma suurendamist nähakse seaduses ette erandolukorrana, ja selleks on vaja kahte eeldust: peamiselt lapsevanematest koosnev hoolekogu peab tegema esmalt ise ettepaneku ning lapse arenguks vajalikud tingimused peavad endiselt jääma täidetuks. Arusaadavalt tekitab enam küsimusi see teine pool - kes ja kuidas ja mille alusel määratleb, kas laste arvu suurendamiseks on see vajalik eeldus täidetud või mitte?

Tegelikult pole lapsevanemad ja ka lasteaiaõpetajad sageli kaugeltki rahul tegeliku olukorraga. Olen saanud mitmeid kirju ja osalenud paljudel kohtumistel, kus kurdetakse: voodeidki ei jätku. Neli last magavad välivooditel. Pärast rühma suurendamist ei jõua õpetaja enam nendega tegeleda, lapsi kasvatada ja õpetada, potitada ja riietada. Lapsed jäävad sagedamini haigeks, kuna nüüd on and nii tihedalt koos. Enam ei käi lapsed peale lõunat õues, kuna keegi ei jõua neid riietada - istuvad rühmas ja vahivad telekat. Ja nii edasi.

Huvitaval kombel selgus, et hariduslikud nõuded - mida kontrolliks Haridus- ja Teadusministeerimum vastavalt haldusalalisele kuuluvusele - ja täpsustatud personalinõuded Eestis puuduvad - seda viga annab loomulikult parandada, ka üks IRL'i valimislubadusi on lasteaedades vähendada laste arvu täiskasvanu kohta (sama punkt on ka IRL'i ja Reformierakonna koalitsioonileppes) kui ka kehtestada ühtsed kvaliteedi miinimumnõuded lasteaedadele. Küll aga saab hariduse ja personali osas lähtuda sellest, mida seadus on eesmärkideks pannud, ja suhtarvud kuni 1:7 ning 1:10 on normaalolukorrana seaduses tõesti kirjeldatud.
Olemas on küllaltki täpsed tervisekaitsenõuded, mida kehtestab Sotsiaalministeerium. Kuna ka selle määruse kohta on inimestel palju küsimusi, siis palusin ministeeriumi juriidiliselt teenistuselt selgitusi, ja edastan need lugemiseks täies mahus. Lühikokkuvõte: niiöelda "vanades" lasteaedades tuleb järgida lasteaia ehitusaegseid normatiive, seega enamikel juhtudel ei tohi rühma suurus suuremaks kui 20 kohalviibivat last minna.
Suur tänu Sotsiaalministeeriumile põhjalike selgituste eest ning head lugemist!

Selgitused ja taustamaterjal määruse nr 131 juurde

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ (edaspidi PGS) uue redaktsiooniga, mis jõustus 2010. a 1. septembril, anti Vabariigi Valitsusele „Rahvatervise seaduses“ volitusnorm kehtestada tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule.

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011. a määrus nr 131  „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ kehtestatakse „Rahvatervise seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 11 ja „Ehitusseaduse“ § 3 lõike 11 alusel.

„Rahvatervise seaduse“ § 2 punkti 3 kohaselt on „tervisekaitse“ inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Valitsuse määrusega nr 131 nüüdisajastati koolieelse lasteasutuse maa-alale, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale, sh siseõhule ja valgustusele, ning korrashoiule esitatavad tervisekaitsenõuded.

Määruse nr 131 kehtestamise eesmärk on tagada lasteasutustes laste tervise kaitseks ohutu keskkond ja võimetekohaseks arenguks vajalikud tingimused.

Eestis on lasteasutus lapse elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas viibib laps lasteasutuses 9–12 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on oluline tagada lastele tervislik keskkond kooskõlas  „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 17 sätestatud laste õigusega vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

Koostoimes õiguskorras kehtivate nõuetega tuleb lasteasutustes osutatava teenuse pakkumisel selle teenuse osutajal hinnata ka tema poolt osutatava teenuse ohutust. Kui õigusaktides sätestatu ei ole ammendav või on tegemist reguleerimata valdkonnaga, võetakse aluseks „Tarbijakaitseseaduse“ § 9¹ lõikes 1 sätestatu. Seega juhul, kui teenusele ei ole kehtestatud nõudeid õigusaktiga, hinnatakse teenuse ohutust, arvestades erinevaid standardeid – Eesti standardeiks üle võetud rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid; algupäraseid Eesti standardeid; asjakohase valdkonna teenuse ohutuse tagamise head tava; teaduse ja tehnika hetkeseisu; tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes.

Määruse nr 131 ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Liidu uue lähenemisviisi üldpõhimõtet, et kohustuslikud on vaid ohutust, tarindite tugevust, terviseohutust ja keskkonnakaitset määratlevad nõuded. Lastele ettenähtud maa-ala ja ruumide pindala suurus tuleb planeerida vastavalt laste arvule loodavas lasteasutuses ja rühmas, kavandamata laste arvu vähenemist haigestumise tõttu.

Määrusega nr 131 ei reguleerita nõudeid, mis lähtuvad üldtunnustatud heast ehitustavast ja ootustest tervise ja ohutuse tagamisel. Kiiresti muutuvas ühiskonnas ja majandusruumis on raskusi ühise normistiku loomisel, mistõttu on soovitav rakendada rohkem kaalutlus- ja kokkuleppenorme, mis arvestaks ressursse ja kaitseks haavatavaid gruppe.

Täna tegutsevad lasteasutused peavad lasteasutuses tervisliku eluviisi kujundamise, lapse tervise hoidmine ja tugevdamine, haigestumise vähendamine ning igale lapsele võimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomise eesmärgil täitma sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13360326 ja tegema ettenähtud riskianalüüsi ning koostama tegevuskava vigastuste ennetamiseks. 

„Koolieelse lasteasutuse seaduse“  4. peatükis reguleeritud  asutuse juhtimise ja personaliküsimuste hulgas on  § 24 lõike 1 alusel lasteasutuse hoolekogule pandud ülesanne jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga.

Määruse nr 131 üldnõuete kohaselt peavad lasteasutustel olema lastele alushariduse ja hoiu võimaldamiseks sobivad, ohutud ja turvalised (suitable, safe and secure) hooned, rajatised, ruumid, sisustus ja maa-ala, kus on lapsel võimalikult väike risk vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks.

Sobiv tähendab antud juhul seda, et arvestatakse laste vajadusi – vanust ja arvu, ealisi erinevusi, lasteasutuses viibimise aega, magamiskohtade vajadust. Lasteasutuses peavad olema laste võimetekohaseks arenguks vajalikud ohutud tingimused, et ennetada vigastusi.

Nii lasteasutuse hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama „Ehitusseaduse“ §-des 3, 3¹⁻³ ja 5 ning nende alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti kõnealuse määrusega nr 131  kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Muuhulgas peab lasteasutus vastama „Ehitusseaduse“ § 3 lõike 10 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusega nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ (edaspidi määrus nr 14) kehtestatud nõuetele. Olemasolevate üldkasutatavate ehitiste rekonstrueerimisel ja laiendamisel, samuti ehitamise käigus olemasolevatele ehitistele üldkasutatavate ehitiste funktsioonide andmisel tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määrusega nr 14 kehtestatud nõuetele. Määruse nr 14 rakendussätte järgi peavad kõik pärast 2003. aastat rekonstrueeritud lasteasutused vastama liikumispuuetega isikute vajadustele. „Ehitusseaduse“ § 32 kohaselt peab lasteasutusel olema eesmärgile vastav kasutusluba ehk kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusprojektile ja ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. „Ehitusseaduse“ § 33 lõike 4 kohaselt väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kasutusloa väljastajal on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja jurisdiktsiooni teket rakendati lasteasutustele  NSVL –s  kehtinud 1985. a tervisekaitse eeskirju. NSVL  normide asemel kehtestati  lasteasutuse nõuded sotsiaalministri 14. jaanuari 1996. a määrusega nr 7 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE 6/1996 kinnitamine“ ja seejärel sotsiaalministri 25. septembri 1999. a määrusega nr 64 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 64).

Lasteasutustele erineval ajal kehtinud pindalanormidest annab ülevaate juurdelisatud tabel 3.

Määruse nr 64 nõuete täitmisega ei olnud kaheksa aasta jooksul (alates 1999) probleeme, sest lastesõime pindalanõuded lapse kohta olid kooskõlas enne 1985. aastat kehtinud nõuetega. Võrreldes 1985. a normidega suurendati  1996. a lasteaia mänguruumi pindalanõudeid üksnes 0,5 ruutmeetrit lapse kohta (2,0-lt 2,5-le), kusjuures magamisruumi pindalanorm oli endiselt 2,0 ruutmeetrit, s.o kokku 4,5 ruutmeetrit lapse kohta. Mängu- ja magamisruumi pindalanormi vähendati 1.  jaanuaril 2010. a jõustunud määruse nr 64 muudatusega endisele 1985. a normile vastavaks ehk 4,0 ruutmeetrit, sest lasteasutustes kasutatakse magamisruumi ka mängimiseks.

 „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ kohaselt on valla- või linnavalitsusel õigus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra.

Mitmed omavalitsused on suurendanud laste arvu lasteaiarühmades aga vastuolus seaduse ehk üle seaduses lubatud piiri (sõimerühmas 14+2, liitrühmas 18+2, lasteaiarühmas 20+4), kuigi pindala ja siseõhu kvaliteet seda ei võimalda. Sellega vähendati praktikas  lubamatult nii magamis- ja mänguruumide ning teiste ruumide pindala lapse kohta alla määruses nr 64 kehtinud lubatud määra.

Laste arvu suurendamine rühmas on toimunud osaliselt siseõhu kvaliteedi, ruumide ülemäärase tihendamise ja laste tervise arvel, mida näitab lasteasutuse külastatavus, mis ulatub 50−60%-ni. Näiteks Terviseameti 2007. a lasteasutuste järelevalve tulemuste kohaselt ületas 133 kontrollitud rühmaruumi siseõhus 49 rühmaruumis (34%) süsihappegaasi sisaldus standardiga kindlaksmääratud taset kohati isegi 3kordselt. Seejuures oli ruumide täituvus veidi üle 50%, kuid mõõtmisi tuleks teha arvestusliku inimeste arvu juures. Lasteasutuste kättesaadavus on paranenud, kuid külastatavus vähenenud ja tingimused rühmaruumides halvenenud pindala vähenemise tõttu lapse kohta. Sellega tekib siseõhu kvaliteedi taseme languse ja piisknakkustesse haigestumise kasvu oht. Lasteasutusest puudumise tegelikke põhjusi ei ole teadaolevalt tõenduspõhiste uuringutega selgitatud.

2008. aastast on Terviseamet teinud 50 ettekirjutust ruumide pindala nõuetele mittevastavuse kohta, sest rühmadesse registreeritud laste arv ületas seaduses lubatud piiri. Aastal 2010 tugevnes  poliitiline ja majanduslik surve muuta üle kümne aasta tagasi laste tervise kaitseks kehtestatud määruse nr 64 nõudeid ning vähendada rühmaruumide pindalanorme. Viimaste aastate jooksul on ehitatud üksikuid uusi lasteaedu, kuid laste arvu olulise kasvu tõttu ei ole need ruumipuuduse probleemi lahendanud ning seadusega ettenähtud ülesannet täideti määruse nr 64 tervisekaitsenõudeid ja pindalanorme rikkudes. Järelevalvemenetluse käigus on selgunud, et erinevad kohalikud omavalitsused on olnud seisukohal, et määruse nr 64  kehtinud ruumide pindalanõudeid ei rakendata enne 2001. aastat projektikohaselt ehitatud tegutsevate lasteasutuste hoonetele ja ruumidele. Enamik Eestis tegutsevaid lasteasutusi on ehitatud tüüpprojekti kohaselt enne 1985. aastat.

Ruumide pindalanõuete teema ja tõsisemad probleemid lasteaiakohtade suhtes tekkisid  2006. a, mil  lasteaedasid  võõrandati või nende kasutusotstarvet muudeti. Juurdelisatud tabelitest 1 ja 2 on võimalik lasteasutuste ja kohtade arvu võrdlemisel tuvastada, et Vabariigi Valitsuse 06.10.2011. a  määruse nr 131 kehtestamise eelsel ajal on lasteasutuste arv võrreldes 1995. a 52 võrra väiksem. Aastatel 2003–2009 on sama lasteasutuste arvu juures suurendatud lasteasutuse normkohtade arvu 9822 võrra ja laste arvu 10754 võrra. Seejuures ei ole arvestatud määrusega nr 64 kehtestatud pindalanorme.

Sellega seoses täiendati määrust nr 64 alates 1. juunist 2010 rakendussättega, mille kohaselt lasteasutuste maa-alale ja ruumidele (hoonetele) kehtinud nõudeid ei rakendatud  enne 01.01.2010 koolitusluba omavatele lasteasutustele. Erinevate huvigruppide vaheliste pingete maandamiseks  ja olukorra stabiliseerimiseks kutsus sotsiaalminister 2010. a kokku laiapõhjalise töögrupi määruse nr 64 asemel lasteasutusele uute nõuete väljatöötamiseks. 2010 kevadel lepiti kokku, et Terviseameti järelevalveametnikud ei hinda enne 01.01.2010 koolitusloa saanud lasteaedade ruumide vastavust nõutavatele ruutmeetritele, kuna koolitusloa saamisele eelneb tervisekaitsealane kontroll ruumide piisavuse üle. Terviseamet, tulenevalt „Rahvatervise seadusest“ kontrollib eeskätt tervist mõjutavaid tingimusi nagu vee kvaliteet, siseõhu kvaliteet ja teisi tingimusi. Oma hinnangu ruumide kohta annab Haridus- ja Teadusministeerium enne koolitusloa väljastamist. Kuna tegutsevate lasteasutuste tähtajatud koolitusload on väljastatud seaduses ettenähtud loamenetluse alusel, siis võiks eeldada, et haldusorgan on objektiivselt hinnanud lasteasutused nõuetele vastavaks, sealhulgas ka pindala nõuete osas. Kahjuks puuduvad andmed, kas koolitusloa andmisest on keeldutud ruumide ebapiisavuse ja seaduses sätestatud laste piirarvu nõude rikkumise tõttu.

Tulenevalt 2010. a kevadel vallandunud avalikkuse pahameele ja sotsiaalse surve tõttu vastu võetud määruse nr 64 muutmisest ajendatuna on ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 131 rakendussätetes peetud vajalikuks 01.01.2010 seisuga koolitusluba omavatele lasteasutuste maa-alale ja ruumidele (hoonetele) anda piisav,  ca 20 aastane, üleminekuaeg, et tegutsevad lasteasutused suudaksid  pindalanõuded vastavusse viia määruses nr 131 sätestatuga.

„Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 19 lõike 3 kohaselt tuleb valla- või linnavalitsusel tagada kõikidele soovijatele võimalus saada lasteasutuses osaajaline koht kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv. Seega tuleb seaduse alusel valla- või linnavalitsusel luua kõikidele 1,5–7 aasta vanustele lastele vanemate soovil vähemalt osaajaline koht koolieelses lasteasutuses, kuid kehtiv seadus ei defineeri ega sisusta „osaajalise koha“ mõistet.  Seega on tegemist seaduse lüngaga.

„Koolieelse lasteasutuse seaduse“ alusel rühmades laste arvu suurendamine peab toimuma seadusega  kooskõlas (piirarvud) ja laste arengut soodustaval moel. Lapse arenguks vajalikke tingimusi ei ole seaduses täpselt loetletud, kuid kohalikule omavalitsusele on jäetud kaalutlusruum ja -õigus vastava otsuse tegemisel, arvesse võttes õigusruumis kehtivaid nõudeid, faktilist olukorda ja muid asjaolusid, mida enne otsuse tegemist tuleb kogumis hinnata. Ei ole millegagi põhjendatud ega kohane sisustada seaduses kehtestatud piirarvu nõudeid meelevaldselt kohalkäivate laste arvu kaudu, mitte registreeritud laste arvu silmas pidades nagu seda sätestab seadus.

Tervisekaitse aspektist mõjutavad lapse arengut kõige enam sellised keskkonnatingimused nagu kvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi, saastunud välisõhk, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja mänguväljakud. Mikrobioloogiline ja keemiline õhureostus on peamine keskkonnaga seotud oht laste tervisele, eriti suurtes kollektiivides, ning üks riskifaktor akuutsete ja krooniliste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste, kuid ka teiste haiguste tekkeks. Siseruumide saastunud õhk on nii linna- kui maapiirkondades peamine hingamisteede nakkushaigustesse haigestumise põhjus.  

Õhu saastus, süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kõrge tase, niiskus ja radoonisisaldus üle 200 Bq/m³ on oht laste tervisele ja riskifaktor ka mittenakkuslike haiguste tekkeks, sest lapse immuunsüsteem on välja arenemata.

Nõudeid  siseõhu kvaliteedile, sh radoonisisaldusele, sest radioaktiivse gaasi radooni tungimist siseruumidesse on vajalik ja võimalik vältida ehituslike võtetega.  Pakettakendega ülemajutatud rühmaruumis, kus puudub energiasäästlik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, on raske, kui mitte võimatu  tagada tervisele ohutut sisekliimat energiat raiskamata. Ruumi pindala lapse kohta ja õhuvahetus määravad siseõhu kvaliteedi taseme. Ruumide liigse tihendamisega halveneb siseõhu kvaliteet, mis teeb võimalikuks mitmesuguste tervist ohustavate saasteainete kuhjumise ruumi siseõhku ning siseõhus kvaliteedi integraalse näitaja süsihappegaasi CO₂ kontsentratsiooni tõusu.

Laste arengut puudutavaid terviseriske ja ohutuid tingimusi  ei ole lastasutusel ega hoolekogul võimalik hinnata ilma asjakohase riskianalüüsita. Sotsiaalministri  24.09.2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ räägib nii sisehindamisest kui riskianalüüsist.  Lasteasutustes tuleb sisehindamisel arvestada riskianalüüsi tulemusi. Analoogselt   „Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse“ § 6 lg 2 peab tööandja rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Samuti on „Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse“ § 12¹ Tööandja ennetustegevus on tööandja kohustuseks meetmete  ja rakendamine terviseriskide vältimiseks ja või vähendamiseks ettevõtte töö kõigis etappides. § 13 lg 1 p 1 kohaselt on töökeskkonna sisekontroll ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Tegutsevates lasteasutuses jälgitakse terviseriske siseõhu kvaliteedinäitajate ja rahvusvaheliste standardite alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 3 on kehtestatud ehitatavate ja oluliselt rekonstrueeritavate sisekliima tagamisega hoonete, sh lasteasutuse mängu- ja magamisruumide pindalaks inimese kohta 2 m². Eesti õiguskorda on üle võetud rahvusvaheline standard EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ ja rahvusvahelise standardi EVS-EN 13779:2009 Eesti rahvuslik lisa EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“, mille nõudeid tuleb hea tava kohaselt arvestada ka laste tervise kaitsel ja ohutu keskkonna loomisel, sest lapsed on eriti tundlikud ning vajavad täiskasvanutest suuremat kaitset.

Lasteasutuste ja koolide projekteerimisele ei ole spetsiifilisi nõudeid ega eeskirju kehtestatud.

Määruse nr 131 § 6 lõikes 6 on kehtestatud, et mänguruumi, samuti magamisruumi põranda pindala peab olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m². Vastav ruutmeetrite arv on konsensuse alusel kokku lepitud määrust nr 131 ettevalmistanud  laiapõhjalises töörühmas. Nõue 2 m² lapse kohta kehtib ja vastab Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 3 esitatud arvestuslikule pindalale 2 m². Pindala arvestamisel tuleb arvesse võtta ka ruumis asuvaid täiskasvanuid (õpetaja ja õpetaja abi). Kui rühmal on erinevateks tegevusteks mitu mänguruumi,  võetakse arvestuse aluseks nende kogupindala. Mängu- ja magamisruum võib olla ühendatud, kuid lapse kohta peab olema ruumis vähemalt 4 m², sest lastel peab olema ruumi mängimiseks ja liikumiseks.

Antud ruutmeetrite nõue täna kehtib ning kohaldub kõigile uutele ning oluliselt rekonstrueeritud lasteasutustele.

Määruse nõudeid tervikuna rakendatakse samuti kõigile uutele,  pärast määruse jõustumist projekteeritud ja oluliselt rekonstrueeritud lasteasutustele.

Enne määruse nr 131 jõustumist, 14.10.2011. a, ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojekti järgi ehitatud lasteasutus loetakse ehitusprojekti järgi ehitatuks ja nõuetele vastavaks juhul, kui lasteasutus vastab ehitusprojekti koostamise hetkel lasteasutustele kehtinud nõuetele.  Määruse nr 131 § 13 lg 1 eesmärk on võimaldada tegutsevatel  lasteaedadel nende senistes hoonetes ja ruumides edasi tegutseda. § 13 lõike 1 all tuleks käsitleda kõiki enne 2010 koolitusloa alusel tegutsenud lasteasutusi kui ka neid, kes 2010. a  esitasid ehitusprojekti kooskõlastamiseks või said ehitusloa ning asusid seda 2010. a ehitama, et mitte tekitada õiguslikku vaakumit ja ebamõistlikke kulutusi. Vastasel korral tulnuks uute nõuete kehtestamise järgselt enamik lasteaedu sulgeda, kuna need ei vastanud ei määruse nr 64 (1999) ega määruse nr 131 (2010) nõuetele, mis oleks tekitanud sotsiaalse katastroofi. Kahjuks ei ole võimalik taasesitada tänaseks õigusaktidega kehtetuks tunnistatud  varem kehtinud erinevaid ruutmeetrite nõudeid, sest nende esitamine ajaloolises retrospektiivis tänases õigusakti rakendussätete osas ei oleks olnud mõistlik, mistõttu võiks rakendusprobleemide puhul lähtuda Terviseameti poolt antud juhistest ning haldusorgani poolsest selgitamis- ja nõustamiskohustusest. Tegemist on kompromiss-sättega võimaluste ja vahendite vahel.

Määruse nr 131 § 13 lg 2 rakendussätte kohaselt peavad lasteasutused, kellel on kehtiv koolitusluba seisuga  1. jaanuar 2010, vastama määruse nõuetele, välja arvatud määruse § 3 lõikes 5, § 4 lõikes 5, § 6 lõigetes 2, 6–9, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 5 ja 6 ning § 9 lõikes 4 sätestatud nõuded, millele tegutsevad lasteasutused peavad olema vastavusse viidud hiljemalt 2030. aasta 1. septembriks. Olemasolevad lasteasutused saavad nende nõuetega arvestada ja planeerida vastavaid tegevusi nõuetega vastavusse viimiseks varem, kui määruses sätestatud tähtaeg. Oluline on märkida, et 20 a üleminekuaega on siiski maksimaalne aeg ja ei välista võimalust kohaldada pindala nõudeid juba oluliselt varem.

Allpool ülevaatetabelid 1–3

Aasta	Lasteasutuste arv	Normkohad	Lastearv lasteasutuses	Laste arv, mis ületab normi
1995	671	48663	58743	10080
sh lasteaed-kool	84	3607	4153	546
1996	667	48274	57020	8746
sh lasteaed-kool	89	3489	4024	535
1997	670	47838	55077	7239
sh lasteaed-kool	87	3488	3783	295
1998	668	47121	52466	5345
sh lasteaed-kool	91	3221	3499	278
1999	663	50854	50362	-492
sh lasteaed-kool	83	3358	3117	-241
2000	646	49991	50247	256
sh lasteaed-kool	79	3281	3044	-237
2001	624	49417	49852	435
sh lasteaed-kool	74	3155	3019	-136
2002	596	48543	49607	1064
sh lasteaed-kool	66	2505	2458	-47
2003	597	50074	51327	1253
sh lasteaed-kool	62	2965	2967	2
2004	600	51263	52894	1631
sh lasteaed-kool	69	3107	3114	7
2005	609	52733	54560	1827
sh lasteaed-kool	80	3189	3151	-38
2006	620	54366	56953	2587
sh lasteaed-kool	88	3261	3209	-52
2007	624	56542	58934	2392
sh lasteaed-kool	89	3327	3181	-146
2008	637	59422	62116	2694
sh lasteaed-kool	99	3740	3707	-33
2009	635	60645	62804	2159
sh lasteaed-kool	100	3714	3690	-24

Tabel 1. Statistikaamet. Koolieelsed lasteasutused

Aasta	Lasteasutuste arv	Normkohad lasteasutustes	Laste arv lasteasutustes	Laste arv, mis on üle normi
1995	587	45056	54590	9534
1996	578	44785	52996	8211
1997	583	44350	51294	6944
1998	577	43900	48967	5067
1999	580	47496	47245	-251
2000	567	46710	47203	493
2003	535	47109	48360	1251
2006	532	51105	53744	2639
2008	538	55682	58409	2727
2009	535	56931	59114	2183

Tabel 2 . Koolieelsed lasteasutused ( v.a lasteaed-kool)

Vastu võetud	NSVL eeskirjad	NSVL sotsiaal-ministri 20.03.1985. a määrus Eestis kehtis	Sotsiaalministri 14.03.1996. a määrus nr 7	Sotsiaalministri 25.10.1999. a määrus nr 64	Muudatus jõustus 01.01.2010: sotsiaalministri 25.10.1999. a määrus nr 64
Lastesõim
lubatud laste arv	20	20	12	14–16	14–16
mängu- ruum, m²	2,5	2,5	2,5–3,5	2,5–3,5	2,5–3,5
magamis- ruum, m²	2,5 (1–2 rühmaline);                    1,8 (4 ja enam rühma)	2,5 (1–2 rühmaline);             1,8 (4 ja enam rühma)	2	2	2
kokku: mängu- ja magamis-ruum, m ²	5–4,3	5–4,3	4,5–5,5	4,5–5,5	4,5–5,5
Lasteaed
lubatud laste arv	25	25	Mudilas-/aiarühmas 18; liitrühmas 16	aiarühm 20–24;                       liitrühm 18–20	aiarühm 20–24;                       liitrühm 18–20
mänguruum, m²	2,5	2	2,5–3,5	2,5–3,5	2,5–3,5
magamis-ruum, m²	ei ole	2	2	2	2
kokku			4,5–5,5	4,5–5,5	4,5–5,5;                                   eritingimusel 4*
ehitatud lasteasutused %	55	29	16

Tabel 3. Lasteasutuste rühmaruumide pindala ja laste arv rühmas erineval ajal