Kui kõrgharidus on jäänud pooleli ja teised küsimused

Allpool vastused küsimustele, mis puudutavad kõrgharidusreformi ja tudengeid, kellel õppimine kas pooleli jäänud või soov õppekava vahetada. 



(1) Mis saab sellest süsteemist, et kui sa oled vähem kui pool tasuta õppekavast läbinud ja tunned et see ei ole õige sinu jaoks, siis võid veel õppekava ühe korra vahetada?

Vastus:
See süsteem jääb sisuliselt endiseks- kui on õpitud vähem kui pool õppekavast, saab ilma õppekulusid hüvitamata õppima asuda küll. Kui aga vähemalt pool õppekavast on juba õpitud ilma õppekulusid hüvitamata, peab samale astmele uuesti õppima asudes vastavalt õppeasutuse kehtestatud tingimustele hakkama õppekulusid hüvitama. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui ühelt ja samalt õppekavalt eksmatrikuleeritakse ja sinna immatrikuleerutakse kahe aasta jooksul, tekib ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist.

(2) Kas neil, kellel juba üks kõrgharidus on käes, kas tasuta või tasuline, on võimalik tasuta kõrgharidust saada, mis tingimustel?

Vastus:
Kui vähemalt poole õpekava nominaalkestuse jooksul omandati kõrgharidust tasuta, siis on kõrgkoolil õigus kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal astmel kõrgharidust omandavalt üliõpilaselt nõuda õppekulude osalist hüvitamist - eesmärgiks on, et riik võimaldab tasuta õppimist esmalt üliõpilastele, kes omandavad oma esimest kõrgharidust. Samas võib kõrgkoolile tegevustoetuse eraldamisel riik ja kõrgkool omavahel kokku leppida, et mõnel õppesuunal või õppekaval rakendatakse üldreeglist erinevat korda ja mõnel õppesuunal või õppekaval kohaldatakse ka teistkordse kõrghariduse omandamisel nii-öelda tasuta õppimise õigust.

(3) Missugune olukord kehtib neile, kes on tasuta või tasulised, ülikooliõpingud katkestanud ja soovivad - kas samal või teisel õppekaval - õpinguid jätkata (sh näiteks punkte üle kanda)?

Vastus:
Seadus ei muuda õpingute jätkamisel punktide ülekandmise ja õppekava täitmisena arvestamise korda. Seadus muudab õppe rahastamise korda ning esitatud küsimuse kontekstis tähendab see seda, et kõrgkoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes kahe aasta jooksul katkestab oma õpingud ning asub uuesti samale õppekavale õppima. Sätte eesmärgiks on vältida olukorda, kus õpingud katkestatakse, et vältida õppemahu mittetäitmise tõttu tekkinud õppekulude osalise hüvitamise nõuet ning asutakse siis uuesti (kahe aasta jooksul) samal õppekaval õppima.

Kui soovitakse õppima asuda teise õppekaval, siis sõltub õppekulude hüvitamine sellest, kas varasemad õpingud katkestati enne poole õppekava nominaalkestuse läbimist või mitte. Kui on õpitud vähem kui pool õppekavast, saab ilma õppekulusid hüvitamata õppima asuda teisele õppekavale õppima üldises korras (tasuta). Kui aga vähemalt pool õppekavast on juba õpitud ilma õppekulusid hüvitamata, peab samale astmele uuesti õppima asudes vastavalt õppeasutuse kehtestatud tingimustele hakkama õppekulusid hüvitama.