Tudengitoetused ka vajaduste järgi - JAH!

Vajaduspõhised õppetoetused – kas koos tasuta kõrghariduse reformiga või hiljem?

Tudengite nõudmine vajaduspõhiste õppetoetuste ja tasuta kõrghariduse reformi koos jõustumise osas vastab täiel määral IRL’i seisukohtadele. IRL volikogu toetas nii 22.10.2010 kui ka 07.01.2012 toimunud koosolekutel seisukohta, et tudengite vajaduspõhised toetused tuleb rakendada koos tasuta kõrghariduse reformiga. Koalitsioonileppes on need kaks asja omavahel nihkes ning seda tuleb pidada tehniliseks veaks. Eriti tahaksin siinkohal kiita tudengite kainet majanduslikku mõtlemist, kuna nende nõudmine nr 3 "Kõrgahridus korda!" kampaania raames on isegi meie endi eesmärgist leebem ja kompromissialtim: “Üliõpilastele kehtestatakse hiljemalt reformi jõustumisel vajaduspõhised õppetoetused vähemalt olemasolevate vahendite piires”.

Tegelikkuses on nimelt nii plaan kui ka vajadus mitte piirduda üksnes olemasolevate vahenditega, vaid leida raha juurde. Olemasolevad vahendid kuluvad täna peamiselt tulemuspõhistele toetustele, ent sotsiaalselt õiglasem oleks neid tõesti vajaduspõhistega asendada – loomulikult soovime me kõik, et ka häid akadeemilisi tulemusi oleks võimalik materiaalselt tunnustada.

Vaatame asja pisut põhjalikumalt. Täna on tudengitele ette nähtud mõned sotsiaalse iseloomuga toetused (koju sõitmiseks jms), ent vähene toetusraha läheb peamiselt heade õppetulemuste motiveerimiseks. Mida rohkem on tudengil aega pühenduda õppetööle, seda tõenäolisem on, et tema õppetulemused on nii säravad, et väärivad tulemustepõhist riiklikku toetamist. Ning vastupidi – mida vähem saab tudeng õpingutele pühenduda, seda tagasihoidlikumad võivad olla tema tulemused. Paraku on aga nii, et mida jõukamad on vanemad ja mida vähem on peres lapsi, seda rohkem saadakse materiaalset tuge vanematelt ning seda väiksem on surve ise endale elatist teenida. Ja vastupidi. Seega on ülimalt tõenäoline, et suurema osa tulemuspõhistest toetustest saavad tudengid, kes tegelikkuses saavad materiaalse poolega niigi kaastudengitest paremini hakkama. Ja samal ajal on vaesemate perede lapsed, kellel niigi on mitmel muulgi põhjusel raskem ülikoolidiplomini jõuda, tegelikult riigipoolse toeta – sest just nemad peavad kulutama kõige enam aega elatise teenimiseks, üsna tihti veel oma õdesid-vendigi ülal pidades.

Nõnda on tudengite ettepanek jagada olemasolevad tulemuspõhised toetused vajaduspõhisteks igati sotsiaalselt vastutustundlik ja loodame omalt poolt, et rahalised vahendid toetusteks kasvaksid koos riigieelarve kasvuga. Ootame haridusministri vastavat eelnõu valitsuse lauale ja sealt edasi Riigikogu saali võimalikult kiiresti.