9. jaanuar 2012

Akadeemilisest puhkusest ja tudengi õigusest õppida


Üks tasuta kõrghariduse reformi debatiküsimusi on olnud akadeemilise puhkusega seonduv.
Täna on igal kõrgkoolil õigus ise otsustada, kas tudengitel lubada või mitte lubada akadeemilise puhkuse ajal ainepunkte õiendada. Mõned lubavad, mõned mitte. Akadeemiline vabadus ju!

Sotsiaalselt vastutustundlik on anda üliõpilastele kindlaid õigusi juurde ning piirata ülikoolide täielikku vabadust nendel juhtudel, kus akadeemiline puhkus on tõesti seotud elutähtsate vajadustega. Seega muudame me praegust tasuta kõrghariduse eelnõu 89 SE selliselt, et ülikoolid on kohustatud lubama akadeemilise puhkuse ajal ainepunktide õiendamist juhul, kui tudeng seda soovib, ning kui tudeng on alla 3-aastase lapse vanem, puudega isik või kui ta on võtnud akadeemilise puhkuse sõjaväeteenistuse läbimiseks. Nende kolme tudengirühma puhul me laiendame tudengite õigusi praeguse olukorraga võrreldes, seadmata samas mingeid täiendavaid kohustusi. On täiesti loomulik, et laste kasvatamise ja õppetöö ühitamist toetame me igal võimalikul moel, samuti on selge, et puuetega inimestele tuleb pakkuda kõiki võimalusi kõrghariduse omandamiseks neile sobivas tempos. Nende võimaluste pakkumisega oleme me muide riigina palju paindlikumad ja vastutulelikumad kui isegi näiteks põhjanaabrid soomlased, kus ühe lapse kohta on lubatud õppeaja pikendamine kuni 2 aastat.

Sealjuures tuleb veel muuta sotsiaalkindlustuse osa kaitseteenistusse minevate või sealt tulevate tudengite osas selliselt, et tudengi ravikindlustus ei katkeks puhuks, kui tudeng otsustab võtta akadeemilise puhkuse lühemaks ajaks kui õppeaasta. Ravikindlustuse seaduse § 12 lg 3 annab üldreegli: Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Sotsiaalminister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. Ning omakorda on vastavas määruses kirjas § 1. «Ravikindlustuse seaduse» § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest." Vastavat määrust tuleb täiendada, lisades loendisse “kui akadeemiline puhkus on tingitud kaitseväeteenistuse läbimisest”.

Kui akadeemiline puhkus võetakse terveks aastaks mõne tõsisema haiguse puhuks ja tudengile ei ole omistatud puuet, siis on meil tegelikult tegemist keerukama juhtumiga. Üldiselt ka Põhjamaade sotsiaalsüsteemid, nagu kõik euterved ja elujaatavad sotsiaalsüsteemid üritavad vältida selliseid skeeme, mis motiveeriks inimesi ennast haigemana nägema kui tegelik olukord olla võiks. Kujutleme olukorda, kus noor inimene on tüesti nii haige, et ta ei parane mitme kuu jooksul ning on seetõttu sunnitud võtma akadeemilise puhkuse. Ta saab õppetööga jõudumööda jätkata, ent arvestused-eksamid saab ta õiendada pärast akadeemilise puhkuseaasta lõppu, kogudes sel moel kumulatiivse punktiarvestuse olemasolul piisava “kapitali” rahulikus tempos kõrghariduse omandamiseks.
Kui me toetaksime aga sellist lahendust, kus ainepunktide kogumisega jänni jäänud tudengile tekiks lihtne ja tasuta pääsetee akadeemilise puhkuse võtmise näol, siis me halvaksime tegelikult ebaõiges suunas noore inimese motivatsiooni ülikool nominaalaja jooksul ära lõpetada. Pigem toetame sellist õppekorraldust, kus mõne ainepunkti tegematajätmisel oleks ülikoolil õigus (mitte kohustus!) nõuda õppetasu ainult läbimata eksami mahu eest.
Seega – me muudame praegust eelnõu tudengitele soodsamaks küll, ent mitte päris täht-tähelt nõutud vormis. Ja õigus õppida säilib loomulikult!

4 kommentaari:

  1. Samas peaksime arvestama veel täiendavate teguritega. Olen üliõpilane, õpin tasuta kohal ja olen ka ise aasta akadeemilist puhkust võtnud. Miks?
    Oleme hetkel seisus, kus paljud üliõpilased peavad toime tulemiseks tööd tegema. Jah, töö tegemine pole kunagi paha, eriti veel erialase töö puhul. Samas on isegi poole kohaga tööd tehes täiskoormusel õppimine küllaltki raske. Kui te nõuate nüüd tudengilt 100% õppekoormuse täitmist, kuid õppetoetust ei anna, siis muutub see "tasuta kõrgharidus" ikka vägagi kalliks. Üliõpilased ei saa enam tööd teha, sest siis ei jätku aega õppimiseks, samas ainult õppida ka ei saa, sest siis ei jätku raha söömiseks. Praegu ongi võimalus teha akadeemilisel puhkusel olles veidi aineid ette ära ja siis saab rahulikumas tempos edasi õppida.

    Raha kohta selline huvitav seik elust enesest:
    Mõnda aega tagasi tegid ühes uudisteportaalis 2 inimest Heimar Lenk ja üks üliõpilane testi, kas 1000 krooniga kuus on võimalik ära elada. Selle testi peale ohkas üks minu kaastudeng ja ütles, et ta oleks ülimalt õnnelik, kui tal pärast ühika koha eest tasumist 700 kroonigi kätte jääks. Kahjuks pole see üksik ja otsitud näide, vaid reaalsus paljudele noortele.

    VastaKustuta
  2. Selle küsimuse lahenduse üheks variandiks on tänane postitus: http://www.liisapakosta.blogspot.com/2012/01/tudengitoetused-ka-vajaduste-jargi-jah.html
    Ning just teie poolt too dud põhjustel ongi tudengite vajaduspõhised toetused nii olulised.

    VastaKustuta
  3. Tere, kuna ametlikud kanalid on vähetulemuslikud, kirjutan enda küsimuse siia. Eelmisel korrl sain tagasisidet meeldivalt kiiresti.

    Kuidas hakkab uus haridusreform mõjutama juba õppivaid tudengeid? Eriti pean silmas antud punkti akadeemilise puhkuse kohta. Järgmise kahe nädala jooksul on vaja otsustada järgneva aasta tegevus, aga konkreetset infot ei ole suutnud leida. Samas seisus on ka TTÜ IT-teaduskonna dekanaat, kuhu tudengid õppekorraldust puudutavate küsimustega esimesena pöörduvad. Kas oskate viidata allikale, kus on kirjeldatud haridusreformi rakendumine juba õppivale tudengile, tudengile, kes on akadeemilisel puhkusel(Mitte puhkus akadeemilisest tegevusest, vaid puhkus akadeemiliseks tegevuseks)

    Lugupidamisega
    Sander Salm
    sander.salm@gmail.com
    53458042

    VastaKustuta
  4. Tere!
    Suur tänu küsimuse eest. Seda päritakse tõesti palju. Seadused ei hakka tavaliselt kehtima tagantjärgi. Seegi kord on nii - seadus hakkab rakenduma neile, kes immatrikuleeruvad uue seaduse jõustumise (st isegi mitte vastuvõtmise) järel. Akadeemilise puhkuse säte samuti - rakendub akadeemilistele puhkustele, mille algusaeg jääb seadusemuudatuste jõustumise aja järgsesse perioodi. Eilne Kultuurikomisjon hääletas seadusemuudatuste jõustumisajaks 01.01.2013. Seega, kui Teie akadeemiline puhkus algab enne seda kuupäeva, siis kehtib praegune kord. Igaks juhuks rõhutan üle, et praeguse seaduse kohaselt on täies ulatuses kõrgkooli otsustada, kas ja kuidas lubatakse akadeemilise puhkuse ajal näiteks ainepunkte õiendada. Seega tuleks isiklike plaanide tegemisel kindlasti konsulteerida ka ikkagi TTÜ seisukohtade osas.
    Parimat,
    Liisa
    5026191

    VastaKustuta