Rootsi kõrgharidusaruteludest 2011/12

Rootsi on klassikaline tasuta kõrgharidust pakkuv riik. 2011 sügisest rakendus Rootsis mullu tehtud seadusemuudatus, mille kohaselt ei laiene tasuta õppimise võimalus tudengitele, kes pole Euroopa Liidu kodanikud ja kes ei osale tudengivahetusprogrammis.
Sarnane muudatus jõustub Soomes 2014. Kõikidele Euroopa Liidu ja Šveitsi kodanikele on õpe endiselt tasuta.

See pealtnäha väike muudatus on andnud hoogu juurde suurematele debattidele. Näiteks on jõudnud uuesti fookusesse ülikoolide rahvusvahelistumine.

Ülikoolid seisavad silmitsi demograafilise auguga, mida seni aitasid välistudengid päris kenasti täita. Näiteks selgus sellesügisesest vastuvõtust tõsiasi, et väljastpoolt Euroopa Liitu vastuvõtukatsetele tulijaist asus reaalselt õppima vaid 29% (Rootsist pärit sisseastujate puhul oli reaalselt õppima asunute protsent 79). Õppekohast loobujad on nimetanud loobumise põhjuseks majanduslikke põhjuseid, aga ka elamisloa mittesaamist (sadakond tudengit jõudis ka õppemaksu ära tasuda, ent seejärel selgus, et elamisluba neile ei anta). Seega: huvi oli isegi sisseastumistasusid ja õppetasu teades suur, praktiline tulemus väike. Samas on arusaadav, et kolmandate riikide kodanike koolitamist ei tarvitse rootsi maksumaksjalt niisama lahke meele alusel oodata.

Teised debattide märksõnad on suurem efektiivsus õpetamisel ning kõrgkoolide ja tööturu vajaduste parem seos. Ei midagi uut võrreldes Eestiga.

Erinevusena võib välja tuua et Rootsis on kõrgharidus parem ja populaarsem kui ei kunagi varem, vähemalt  tõdeb nii riigi 2012 aasta eelarve seletuskiri. 43% ühe aastakäigu noortest asub kõrgharidust omandama, mis on küll kõrge määr, aga mitte juhtiv Euroopas. Samal ajal on paratamatult „kohalike“ tudengite arv vähenemas. Eriti teravalt puudutab see koole, kus on suur osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tudengeid või kus paljud tudengid õpivad eksternina või kaugõppes. Üks, mis on juba otsustatud: Rootsi vajab rohkem ülikoolidevahelist koostööd, mis üsna avatud tõlkes tähendab väiksemal arvul, ent suuremaid ja tugevamaid kõrgkoole. Uue kõrgkoolimaastiku rajamisel kavandatakse põhjalikult analüüsida praeguseid tugevusi ja nõrkusi. Administratiivse külje pealt koondatakse kokku kõrgkoolidega seonduvaid ametkondi.

2012 aasta eelarves tõstetakse osade valdkondade rahastamist: ootuspäraselt on nendeks arstiteadus ja insenertehnilised alad, aga ka humanitaar- ja ühiskonnateadused. Humanitaarteaduste osas võib rahastamise tõusu taga näha riiklikku programmi emakeeleõpetajate koolituse suurendamisel, milleks neli ülikooli on saanud lisavahendeid.

Üldises ülikooli sisseastumise või sealt väljalangemise korras suuremaid muudatusi ei planeerita. Rootsi ülikooliseaduse kohaselt on ülikoolidesse vastuvõtt lävendipõhine, samal ajal on ülikoolidel väga suur iseotsustusõigus täpsema vastuvõtukorra ja –piirangute osas, näiteks läveni ületanute hulgas rakendada veel ka konkursipõhist vastuvõttu (selline vastuvõttu  piiramisõigus jõustus juba 1996).  Ülikoolist väljaviskamise alused on muide Rootsi seaduses juba ammuigi toodud: füüsilise vägivalla kasutamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine, süüdimõistev otsus kuritegevuse eest, või muul moel kaasõpilaste ja õppekeskkonna ohustamine. Võimaliku edasijõudmatuse ja kvaliteediprobleemidega seadusandlus Eestile sarnaselt ei tegele.