Soome ülikooliseaduse uuendused: mida muudeti?

Meie tasuta ülikooliharidust pakkuvad põhjanaabrid on just oma ülikooliseadusi kõvasti rehitsenud, uus versioon jõustus 1.1.2010.

Huvitav ongi vaadata, MIDA nad muutsid – seega mis olemas olnust ei sobinud ja mida nende arvates tuli muuta või milliste globaalsemate suundumustega kaasa minna. Analüüsi aluseks võtsin Soome haridusministeeriumi materjalid, mis kajastavad muudatuste debatte, kõrvale jätsin surema trobikonna tehnilist laadi või vaid ülikooli siseelu puudutavad muutused. Märgin taha plusse ja miinuseid vastavalt sellele, kuidas praegu Riigikogus arutlusel olev ülikooliseaduse muutmine samu suundumusi kajastab (pluss näitab, et samas suunas teeme ka meie muutusi) või kajastamata jätab (null näitab, et teemat ei käsitleta ning miinus, et käsitleb vastupidises suunas).

Muudatuste peamine sisu oli Põhjanaabritel ülikoolidele suurema autonoomia andmine ning teatud juhtudel tasulise õppe sissetoomine väljastpoolt Euroopa liitu pärit tudengitele. Need kaks põhimõtet on tegelikult olemas ka eesti kõrgharidusseadusandlust puudutavates muudatustes.

Niisiis, Soomes alates 2010:

·      Tõsteti ülikoolide iseseisvust ja enesemääramiseõiguse ulatust. +

·      Ülikoolid said ise tööandjatena tööläbirääkimiseks otseseks osapooleks. 0

·      Tihendati sidet ühiskonnaga: vähemalt pool nõukogust, sealhulgas esimees, peavad olema majast “väljastpoolt”. 0

·      Suurendati ülikooli õigusi tegeleda vabalt majandustegevusega. 0/+

·      Tulemuslepinguid õgvendati. +

·      Lisati tasulisse õppesse vastuvõtmise võimalused magistriõppe tudengitele, kes on pärit väljastpool EL (jõustub 2014 lõpust). +

·      Tasulise õppe korral peab ülikool pakkuma ka stipendiumivõimalusi. +/-

·      Vastuvõetavaid tudengeid võib jagada eri gruppidest tulenevalt nende senisest õppevormist. –

·      Senine aastapõhine arvestus asendati semestripõhisega (õppekoha aksutamise osas) --/+

·      Eraldi tähelepanu tudengite tervishoiule, selleks eraldi tervishoiunõukogu loomine ülikooli juurde. –

·      Ülikoolide rahastamispõhimõtete kohaselt tagatakse riiklik baas ning sellele lisaks maksumuse kasvud. Rakendatakse põhimõtet, et lisanduv välisrahastus või omatulu ei vähenda riigipoolselt rahastatavat osa. 0