Selles koogis on kõik valesti, välja arvatud maitse. Tõeline laisa perenaise ja magusa koogi armastajate laupäevarõõm.
Kasutatud on poolfabrikaati ja plekiliseks läinud allakukkunud õuntest päästetud terveid tükke. Mõlemad kokanduse seisukohast taunimisväärsed, kalorsusest ja magususest ei söanda rääkidagi, ent hea maitse on sellest kõigest üle!
Koogivormi määrimiseks kasutasin ohtralt rasvast kõige tavalisemat toasooja eesti võid ja mitu tublit pihutäit kaerakliisid. Kaerakliid aitavad koogil vormist vaevata välja vulpsata ning jätavad pähklise kattekihi illusiooni. Ning südametunnistusele rahustuse, et midagi on justkui tervislikku ka.
Taignaks läks suuremasse koogivormi kaks pakki Juubeli tordipulbrit, kuhu lisasin lisaks ratsioonikohasele veele ka lahkesti külmpressitud oliiviõli. Täpselt sama hästi sobib muffinipulber, oleme proovinud. Umbes pool tainast valasin vormi põhja. Väiksema koogi jaoks vastavalt siis üks pakk.
Seejärel laotasin peale häbenematult paksu kihi allakukkunud ja muidu plekiliste õunte kooritud ja terveid osiseid, mis aga igast õunast vanaemaliku kokkuhoidlikuse eeskujul võtta oli. Õunu oli erinevatest sortidest, arusaadavalt sobib mistahes kooritud ja tükeldatud õun. Õunatükid katsin ohtra kaneeliga tumepruuniks ja valasin üle 100 grammi mooniseemnetega. Oleks tükeldatud pähkleid ka veel lisanud, kui sööjate hugas poleks väikseid lapsi. Kõige peale läheb õhukese kihina ülejäänud taigen.
Ahjus küpsetasin 180 kraadi juures umbes pool tunnikest. Jahtunud ja serveerimistaldrikule ümber pööratud koogile sõelusin paksu kihi tuhksuhkrut. Hää rammus ja magus, ootamatult (?) vihmaseks kiskunud laisa ilma kook nii kohvi, piima või tee kõrvale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar