Tallinna alkoholipiirangute saatanlikud sõnumid

Õiget asja suudab Tallinna praegune linnavõim ikka valesti teha. Mõned näited, mis valesti läks ajutiste alkopiirangutega Tallinnas, ehk kommentaar DZD-le.
Tallinna linnavalitsus räägib probleemidest õigesti, ka eesmärgid on õiged aga see kõige olulisem ehk väljapakutud lahendused teevad kasu asemel kahju.


Need on kaugel sellest, mis aitaks olukorda parandada. Täitsa nõus, et tuleb vähendada alkoholi tarbimist eeskätt noorte hulgas. Täitsa nõus, et alkoholi müük alaealistele on suur patt. Numbrid näitavad, et õige veidi tõesti küsitakse väikestes keldripoodides noortelt vähem dokumenti kui suurtes ketipoodides. Ent kui eesmärk on vähendada alkoholi müüki alaealistele, siis miks ei kasuta Tallinna linn ühte läbini ausat ja lihtsat õigust võtta alkoholimüügi õigus ära kaupluselt, kes alaealisele on müünud alkoholi? Nulltolerants tooks korra kiiresti majja. Ja alaealised käivad poodides enamasti õlut või veini, mitte viina ostmas – nende müük aga jäi paljukirutud väikepoodidesse ju alles. Täitsa nõus, et alkoholitarbimisega alustamise vanust tuleks võimalikult palju edasi lükata. Ükski noor ei alusta viinast, vaid nendest kihisevatest magusatestlimpsisarnastest purgijookidest – ja neid pakub Tallinna linn noorte alkoholismi vastu võideldes rahumeeli edasi!

Etanool röövib tervist ja mõistust sõltumata sellest, kas etanool (CH3CH2OH) ostetakse suuremast või väiksemast poest, sageli on need lähestikkugi. Poe suurus alkoholitarbimist ei mõjuta – seda näitas eelmine piirang putkakaubanduse vastu, mis lubas alkoholi vaid 75 m2 suurematesse poodidesse – tarbimises langust ei tulnud, tarbimine kasvas edasi. Küll aga tehakse nüüd põhjendamatu eelis suurtele ketipoodidele, kes niigi müüvad juba ca 60% kogu alkoholist, väikepoed vaid ca 12%. Tallinna linn oleks võinud keelata kogu alkoholi müügi toidupoodidest, siis see annaks tulemusi. Sellest tuleks aga veidi ette teatada. Täna on probleem selles, et seesama Tallinna linn on väikepoodidele alkoholimüügiload välja andnud, poed on teinud investeeringud ja kui nüüd müügiluba osaliselt ära võetakse, siis on see nende äri kahjustamine valimisvõitluse nimel. Pigem oleks võinud juba mitu aastat tagasi loobuda uute lubade juurdeandmisest ning pikalt ette teada anda, et selline piirang tuleb. Võimalik piiramisega kaasnev oht on see, et keldripoodidest saavad nn keldribaarid, lisaks on ka oht salaviinakäibe suurenemisele. Kindlasti panevad paljud kodulähedased kauplused uksed kinni ja kaob ka leib ning piim kodu lähedalt.

Ka mõte viia alkoholimüük koolidest ja lasetaedadest eemale on õige – ent siis tuleks viia see 300 meetri kaugusele, nagu on alkoholi reklaamikeeld. Praegu pakutud 50 meetrit lõhnab rohkem selle järgi, et alkoholi ei taheta silma alt ära, vaid leiti kaugus, mis sõbrapoed alles jätab.

Ja muretsedes inimeste tervise pärast, siis sõbrad, aga suitsud?

Suitsetamise tagajärjel sureb maailmas rohkem kui kaks korda rohkem inimesi, kui alkolismist. Suitsetamine on surma põhjustaja nr 1, seejärel tuleb kõrge vererõhk ja pronksmedal kuulub alkoholile. Eestis sureb suitsetamise tõttu aastas ca 1800 inimest, alkoholi tõttu ca 500.

Mõlemal juhul lisanduvad ka haigestumised. Meetodid piiramiseks on üsna sarnased, ent ikkagi komplekssed. Pole ühte valimisloosungiks sobivat imetegu veel leitud – vähemasti kinnitavad nii teadlased. Ja seda ei leidnud ka Tallinna linn, kes andis alkopoppide ja muu lahjema kraamiga noortele risti vastupidise signaali.

Mis on aga enam kui kindel - üleriigilisi regulatsioone tuleb küll liberaalsetest vaadetest hoolimata rakendada, kaalutletult ja asjalikult.